Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Hagi hind 123 247,56 krooni 7876,95€. Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

I Hagi aegumine Kohus lahendas kostja poolt esitatud vastuväite hagi aegumise alusel vaheotsusega 01.03.2010.a. (tl. 116-117), millega jättis hagi aegumise kohaldamata. Tallinna Ringkonnakohus oma määrusega 01.10.2010.a. jättis vaheotsuse sisuliselt muutmata, milline jõustus edasikaebamata 06.11.10, seega on kohtud kindlaks teinud, et hageja nõue pole aegunud. II Hageja arvamus. 29.05.2009.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus tühistada hagejale kostja poolt määratud distsiplinaarkaristus, tunnistada poolte vahel sõlmitud töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest summas 47 682.96 krooni, keskmine töötasu summas 17 671.44 krooni ja lõpparve summas 7947.16 krooni. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures ehitajapuusepana 01.08.2007.a sõlmitud töölepingu alusel. Alates 2008.a detsembrikuust ei kindlustanud kostja hagejat tööga lepingus ette nähtud mahus, saates hageja koju. Hageja nõudis kostjalt töölepingu täitmist ja töötasu väljamaksmist. 19.02.2009.a teatas kostja, et lõpetab töölepingu töötajapoolse kohustuse rikkumise tõttu. 20.02.2009.a sõlmisid pooled töölepingu lõpetamise kokkuleppe. Hageja leidis, et distsiplinaarkaristus oli määratud ebaõigesti ja töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik. Töövaidluskomisjon lõpetas asja menetluse ITLS § 4 lg 1 ja § 15 lg 1 p-i 4 alusel 06.05.2009.a otsusega III Kostja seisukoht. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja asus seisukohale, et hagi on aegunud ja alusetu. Kostja leidis, et hageja tõlgendas valesti töölepingus sisalduvat moodulsaunade kokkulepet, antud juhul oli hagejale pandud täisvastutus, mis sisaldas ehituskvaliteedi kontrolli valmistoodangu üle. Kostja asus seisukohale, et äriühingus ei olnud tööpuudusest tingitud tööseisakuid ja hageja luges tööseisakuks aja, millal ta ise teadmata põhjusel tööle ei ilmunud. Kostja leiab, et hagejal ei saanud olla selles osas mitte mingeid

2 (8)

nõudeid kostja vastu. Kostja vallandas hageja ebakvaliteetselt teostatud töö tõttu ja maksis hagejale välja töötasu jaanuari ja veebruari IV Kohtu järeldused. Kohaldatav seadus. Käesoleva asja lahendamiseks rakendatakse TLS kuni 01.07.09 kehtinud redaktsioonis Kohus kuulanud ära menetlusosalised ja juhindudes TLS § 1, § 28 lg 2 p. 1-2, § 76, § 86 p. 67, § 105 lg. 2 (kuni 01.07.09 kehtinud redaktsioonis) ja TDVS § 8 lg. 1 ning PalS § 18 lg. 2 ja ITVS § 24 lg 1 ja 4, § 25 lg 1 leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Töövaidluskomisjon jättis hageja avalduse läbivaatamata kuna nõue ületas 50000 krooni.

§ 76. Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel (kuni 01.07.2009.a. kehtinud redaktsioonis) Poolte kokkuleppel võib töölepingu lõpetada igal ajal, kui üks pooltest esitab vastavasisulise kirjaliku taotluse ja teine pool annab lepingu lõpetamiseks kirjaliku nõusoleku. Eeltoodust kohus järeldab, et hagejal puudub alus antud nõudeks. Poolte vaheline leping lõpetati kokkuleppel 20.02.09 mitte nõude aluseks oleva käskkirja alusel 19.02.09. Viide

3 (8)

käskkirjale ja lepingu lõpetamise alusele hageja tööraamatus puudub. Kehtib hilisem poolte vahel sõlmitud lepe.

§ 86. Tööandja algatusel töölepingu lõpetamise alused Tööandja võib lõpetada määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist: TLS § 86 lg. 6 ja 7 sätestavad: 6) töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel; 7) töötaja suhtes usalduse kaotamisel. Nimetatud sätete rakendamise tingimused on reguleeritud on antud TLS § 103 ja § 104

§ 103. Töölepingu lõpetamine töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel või korruptiivse teo toimepanemisel (1) Tööandjal on õigus lõpetada § 86 punktis 6 ettenähtud alusel tööleping, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. (2) Tööandja võib töölepingu lõpetada ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest. (3) Tööandjal on õigus lõpetada tööleping käesoleva seaduse § 86 punktis 12 ettenähtud alusel iga töötajaga, kes paneb toime korruptiivse teo.

§ 104. Töölepingu lõpetamine töötaja suhtes usalduse kaotamisel (1) Tööandjal on õigus lõpetada tööleping § 86 punktis 7 ettenähtud alusel iga töötajaga, kelle suhtes tööandja on kaotanud usalduse. (2) Töölepingu võib lõpetada, kui töötaja on: 1) põhjustanud tööandja vara puudujäägi, riknemise, hävimise, kaotsimineku või riisumise, samuti kui ta on töökohal varastanud kaastöötaja vara; 2) seadnud ohtu tööandja vara säilimise; 3) põhjustanud tarbijate, klientide või äripartnerite usaldamatuse tööandja vastu; Konkreetselt kohaldas tööandja TLS § 103 lg. 2 ja § 104 lg. 2 p. 3 Tööandja on esitanud kohtule töötaja poolt toodetud toodangu ehitusvigade akti, milles on loetletud kokku 18 erinevat ehitusviga, millised pole konstruktsioonilised vaid puhtalt koostevead, milliseid töötaja oleks saanud ära hoida tööülesannete hoolikal, täpsel ja kohusetundlikul täitmisel. Siin tuleb eriti arvestada asjaoluga, et tööandja, nagu nähtub vaadeldavast käskkirjast (tl.12) eelneval juhtis töötaja tähelepanu tema töö puusutele, kuid töötaja sellele ei reageerinud. Lisaks oli toodangu tellija kostjale andnud teada puudustest ja 4 (8)

ähvardanud tellimused lõpetada(töövaidluskomisjoni toimik tl. 14- kattub kostja aktiga), mis on väikeettevõttele eriti ohtlik(kostja seletus tl. 29). Töötaja väidab ainult, et tööandja korraldused olid kaootilised ja vastuolulise. Nagu nähtub tööraamatu kandest (töövaidluskomisjoni toimik tl. 13) töötas töötaja tööandja juures alates augustist 2007, sega omas piisavat ja küllaldast tööpraktikat, see asjaolu ei osunda töötaja kogenematusele ja mittepiisavale ettevalmistusele. Hoolimata eeltoodust, osundab asjaolule, et hageja oli tööandjale vajalik töötaja hagejale saadetud isiklik kutse SMS teel (tl. 110). Tööandja poolt töötajale karistuse määramise vastavus TDVS § 8 lg. 1. Kuna kostja loobus töötaja karistamisest ja soovis töölepingu lõpetada poolte kokkuleppel kohus järeldab, et seoses eeltooduga jäi lõpetamata distsiplinaarkaristuse vormistamine. Kostja kohtus peale karistava käskkirja koostamist siis, kui sõlmiti poolte kokkulepe. Hilisema kokkuleppe sõlmimisega karistav käskkiri muutus kehtetuks. Seega puudus vajadus töötaja seletuse saamiseks ja TDVS § 8 lg 1 toodud hindamisvajadus. Tulenevalt poolte kokkuleppest tööandja kinnitab kohtule, et ei nõua hagejalt tema tekitatud kahju hüvitamist, mis on umbes 50 000 krooni. Lähtudes toodud asjaoludest kohus järeldab, et hagejale määratud karistus oli kohaldatud seaduslikult ja selle määramiseks oli kostjal piisavalt alust. Hageja tegevus võis kogumis üldse põhjustada kostja eksistentsi lõppemise.

5 (8)

2) 05.01.-09.01.09 (5 p , siin on hageja oma hagis ekslikult arvestanud 10 p) 3) 23.01-20.02 (15 p) Kohtule on arusaamatu, kas hageja arvestab alates nimetatud tööpäevi alates näidatud kuupäevast või nimetatud kuupäev kaasaarvatud. Nii on positsioonis 1 märgitud tööpäevade arva järgmine: 12.12.09 on reede, see tähendab 1 päev, 15-19.12 on 5 päeva, seega kokku 6 päeva. Kui arvestada näidatud kuupäevast kuni lõppkuupäevani, mitte kaasarvatult tuleb neli päeva. Positsioonis 2 on 05.01 esmaspäev ja 09.01 reede, seega nimetaud päevi mitte arvestades tuleb kolm päeva, kui kaasarvatud nimetatud kuupäevad, siis viis päeva. Kolmas töökatkestuse juhtum on hagis toodud ajavahemikul 23.01.-20.02 (seal on sees esimese korralduse kuupäev 19.02., kokkuleppe sõlmiti 20.02., milles on märgitud, et kokkulepe sõlmitakse „tänasega“, seega hageja töösuhe kestis kuni 19.02.09., igal juhul 1 päev vähem, kui hagis näidatud. Kui arvestada kuupäevad sisse tuleb ajavahemik 21 päeva, kui mitte arvestada algus-ja lõppkuupäeva, siis 19 päeva. Arusaamatu, kuidas hageja sai ajavahemikus 15 päeva. Järelikult arvestas hageja töölt põhjuseta puudutud päevad ise maha. Siin tuleb veel peatuda kohtu selgitamiskohustusel. Kohus on seisukohal, et kohus hagi saades ja arutades ei saa nii sügavalt tungida hagi sissusse, eriti veel siis, kui kostja nimetatud asjaolule tähelepanu ei juhi, see hageja õigus esitada nõue ja seda põhjendavad asjaolud. Kostja vastuväited antud nõude asjaolude kohta (tl. 28-29). Kostja kõigepealt rõhutab, et tööandjal pole olnud tööpuudusest tingitud tööseisakuid. Hageja on lugenud tööseisakuks aja, millal ta ise teadmata põhjusel tööle ei ilmunud. Moodulsaunade ehitus on osa tehtavast toodangust ja töödest tööandja juures. a) 12.12.2008.a. kuni 19.12.2008.a. kestnud väidetav tööseisak. Lähtuvalt töötajate tunnitabelist 2008.a. detsember (tl.95) on hageja olnud tööl kuni reedeni 12.12.2008.a., mille eest on temale välja makstud töötasu (tl.94). Alates esmaspäevast 15.12.2008.a. kuni reedeni 17.12.200.8.a. puudus hageja töölt, mille kohta ei ole töötaja tööandjale mingeid selgitusi andnud. Tööandjal sellel ajal mingeid tööseisakuid ei olnud. Alates 18.12. 2008.a. kuni 04.01.2009.a. oli tööandja kollektiivpuhkusel. Seega ei saa hagejal detsember 2008.a. tööseisakute eest olla mingeid nõudeid. b) 05.01.2009.a. kuni 09.01.2009.a. kestnud väidetav tööseisak. Tööandja kollektiivpuhkus lõppes 04.01.2009.a., kuid tööandjale teadmata asjaoludel ei ilmunud hageja 05.01.2009.a. tööle ja mingeid selgitusi pole kostja enne töövaidluskomisjoni kaebuse esitamist saanud. Kostja kinnitab, et tööandjal mingit tööseisakut sellel ajal ei olnud ja kõik tööl olnud töötajad said oma igakuust vastavat töötasu. Sellest kostja järeldab, et nimetatud aja eest ei saa kostjal olla mingeid nõudeid tööandja vastu. c) 05.01.2009.a. kuni 09.01.2009.a. kestnud väidetav tööseisak. Alates esmaspäevast 26.01.2009.a. tööandjale teadmata asjaoludel ei ilmunud hageja tööle ja mingeid selgitusi pole kostja enne töövaidluskomisjoni kaebuse esitamist saanud. Hageja väide, et sellel ajal oli tööandja juures tööseisak ei vasta tõele ning üksnes moodulsaunade ehitus Hollandisse oli peatunud (mis põhjusel on tuvastatud käesoleva kohtuotsuse p. 1.2.). Kuna alates 26.01.2009.a. hageja ei ilmunud tööle oleks selle aja eest ka palga maksmine tööandja arvates põhjendamatu. Lähtuvalt poolte vahelise töölepingu nr. 69 p. 2.2. saanuks

6 (8)

tööandja võimaldada hagejale teist tööd. Sellest kostja järeldab, et nimetatud aja eest ei saa kostjal olla mingeid nõudeid tööandja vastu. Antud punktist c) kostja väited lähevad vastuollu tema poolt esitaud jaanuarikuu 2009.a. tunnitabeliga, kus hageja on vaidlusalusel ajavahemikul märgitud töölolevaks (tl. 95). Sellest kohus järeldab, et tööandja juures on segadus tööaja arvestamisega ja sellest tulenevalt töötaja vabastamine põhjusega töölt puudumise tõttu pole võimalik. Samas poolte väited selle kohta, et hageja nimetatud ajavahemikul tööl ei olnud kattuvad, kuigi pooled annavad selle kohta erinevaid seletusi. Samuti on veel vastuolu kostja poolt esitatud hageja palgaarvestuse õiendiga (tl. 94), milles märgitakse, et hageja oli kodus veebruaris 2009.a. kodus 15 päeva, mille eest maksti hagejale kompensatsiooni 216 krooni päevas. Sellest kohus järeldab, et hageja kodus viibimine toimus poolte kokkuleppel, kuid vastavalt kostja kohtule avaldatud seisukohast polnud hagejal keelatud tööle ilmuda ja kostja oli valmis pakkuma hagejale teist tööd.

§ 66. Ajutine üleviimine teisele tööle tööseisaku korral (1) Tööseisak on töö seiskumine töö tegemiseks vajalike organisatsiooniliste või tehniliste tingimuste puudumise, vääramatu jõu või muude asjaolude tõttu. (2) Tööseisaku ajaks on tööandjal õigus töötaja üle viia ükskõik millisele tööle samas asulas, kui see töö ei ole vastunäidustatud töötaja tervisele ja ei too kaasa töötaja suuremat materiaalset vastutust. Kohus oma kogemusest tulenevalt mõistab töösuhet selliselt, et kui töötad tuleb tööle minna, hoolimata kas sinu tavalist tööd on või ei ole. Kui tööle ei lähe on tööluus, põhjuseta töölt puudumine. Eripäraseks teeb töölt sunnitud puudumise eest tasu nõudmine asjaolu, et hageja, olles eelnevalt kostjaga kokkuleppinud, et temal kostja vastu mingeid nõudeid ei ole, esitab sarnase nõude. See ei vasta ei heale tavale ega headele kommetele ega mingile mõistlikkusele. Isiku aususe, väärikuse ja sisu ning olemuse määrab tema sõnapidamine, eriti kokkulepitust kinnipidamine. Kokkuleppest ühepoolselt taganemine on petmise ja altvedamise maiguga. Uurinud tõendeid kogumis kohus järeldab, et tööandjal tööseisakuid ei olnud ja hageja nõue selles osas on alusetu ja ei kuulu rahuldamisele.

Rein Pokk Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 15.05.2012 kohtuotsuse resolutiivosa tsiviilasjas 2-09-25444:

7 (8)

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.