Narva linna avaldus täisealisele isikule eestkoste määramise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Narva Linna Sotsiaalabiameti kaudu (rk 75009148, asukoht Linda 4, 20309 Narva; e-post [email protected]) Avaldaja esindaja: Jelena Valliste (e-post: [email protected]); Puudutatud isiku esindaja: Vandeadvokaat Anti Aasmaa (e-post: [email protected] ) Puudutatud isik: L G (IK XXX, viibib AS Narva-Jõesuu Hooldekodus aadressil Metsa 5, Narva-Jõesuu, e-post: [email protected] ); Puudutatud isik (eestkostja kandidaat): N T, (IK XXX, elukoht: XXX ).
Resolutsioon
1.Avaldus rahuldada.
2.Seada L G (isikukood XXX, viibib AS Narva-Jõesuu Hooldekodu, Metsa 5, Narva-Jõesuu) üle eestkoste kuni 12.05.2016.a ning määrata tema eestkostjaks N T (isikukood XXX, elukoht: XXX), kellele anda esindusõigus eestkostetava L G suhtes kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel, arvestades käesoleva määruse p 3.
3.L G võib iseseisvalt teha pisitehinguid summas mitte üle 30 (kolmkümmend) euro kuus. 1 (5)
2-11-6451 Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama Viru Maakohtule kirjaliku aruande kord aastas. Esimese aruande esitamise aeg on 12.05.2012. a. L G on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse. Jätta Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Saata kohtumäärus avaldajale, L G esindajale teadmiseks, asjast puudutatud isikule N T täitmiseks.
Edasikaebamise kord Kohtumäärus jõustub selle eestkostjale kättetoimetamisega. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.Narva linn (Sotsiaalabiameti kaudu) esitas 16. veebruaril 2011.a Viru Maakohtule avalduse täisealisele L G üle eestkoste seadmiseks. Avalduse kohaselt L G põeb orgaanilist dementsust. Avaldaja leiab, et oma psüühikahäire tõttu ta ei ole võimeline tegema iseseisvalt mingeid tehinguid ning ei tule toime iseseisva eluga.
2.Avaldaja palus seada L G üle eestkoste ja määrata eestkostjaks N T. Menetluse käik
3.Viru Maakohtu 25.02.2011.a kohtumäärusega määrati L G riigi õigusabi osutaja. Eesti Advokatuuri juhatus nimetas kohtumääruse alusel esindajaks vandeadvokaat Anti Aasmaa.
4.Viru Maakohtu 25.02.2011.a kohtumäärusega määrati asjas kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Ekspertiisi teostajaks määrati SA Narva Haigla. Ekspertiisi akt
5.06.03.2011 esitatud ekspertiisi aktist tuleneb, et L G kannatab orgaanilise dementsuse all. Uuritav pole suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid. Psüühilise seisundi tõttu pole ta võimeline teostama valimisõigust. Ekspert V.Savin leiab, et uuritavat pole võimalik ära kuulata kohtuistungil ega tema tavalises keskkonnas ning L.G tema tervisliku seisundi tõttu tuleb määrata eestkostja. Puudutatud isiku esindaja seisukoht
6.22. märtsil 2011.a kuulas esindaja ära puudutatud isiku L G tema viibimiskohas NarvaJõesuu Hooldekodus. Ärakuulamise käigus esindaja vahetu mulje põhjal veendus, et L. G tajub ümbritsevat adekvaatselt ning samuti saab aru keskkonnast kus ta elab. L.G saab pensioni, millest kasutab ise 36 eurot. Ta vaidleb eestkoste seadmisele vastu. .
2 (5)
2-11-6451 28.03.2011 esitatud seisukohas puudutatud isiku esindaja on seisukohal, et olenemata kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tulemustest ei ole L G suhtes eestkoste seadmine vajalik. Samuti esindajale jääb arusaamatuks, kuidas eestkostja saab kontrollida L G poolt ravimite tarbimist, kuivõrd igapäevaselt hoolitsevad tema eest Narva-Jõesuu Hooldekodu töötajad. Esindaja palus jätta Narva linna avaldus rahuldamata. Asjast puudutatud isiku N.T seisukoht
7.Puudutatud isik N T esitas 08.04.2011 avalduse, mille kohaselt ta on nõus olema L.G eestkostjaks viieks aastaks. L.G põeb orgaanilist dementsust ning vajab abi igapäevaste toimingute korraldamiseks. Avaldaja esindaja ärakuulamine
8.Kohus kuulas 03.05.2011 ära avaldaja esindaja Jelena Valliste telefoni teel. Esindaja kinnitas, et avaldaja jääb oma avalduse juurde ja palub määrata D S eestkostjaks L Z viieks aastaks. Avaldaja täiendav seisukoht
9.15.04.2011 avaldaja poolt esitatud seisukohas leiab avaldaja, et L G vajab eestkoste seadmist, kuna ta ei tule iseseisvalt toime paljude igapäevaste toimingutega. Isikul on 100 % töövõimetus ja raske puue. Eestkostja peaks korraldama L.G igapäevaelu, hooldust ja ravi, kaitsma tema õigusi. Avaldaja leiab, et isikule tuleb määrata eestkostet suuremate tehingute ajamiseks ja otsuse langetamiseks ning isikule tuleb jätta õigus pisitehingute tegemiseks. Avaldaja teatas, et G puudub muu vara, tal ei ole sugulasi, kes oleksid nõus olema tema eestkostja. 03.05.2011 teatas avaldaja kohtule telefoni teel, et jääb oma avalduse juurde ning palub määrata L G eestkostjaks N T 5 aastaks. Eeskostja kandidaadi ärakuulamine
10.Kohus kuulas 03.05.2011 ära eestkostja kandidaadi N T telefoni teel. N.T kinnitas, et ta on nõus olema L.G eestkostjaks. Kandidaadi sõnade kohaselt ta vajab eestkostet, kuid talle võib lubada pisitehingute tegemist 30 euro ulatuses. T teatas, et L G ei võta ise ravimeid ning ilma kontrollita ta võib hakata alkoholi kuritarvitamist.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus tutvunud avaldusega, puudutatud isiku ja menetlusosalise esindaja seletustega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
12.Avaldaja nõudeks on täisealise isiku üle eestkoste seadmine. TsÜS § 8 lg 2 teise lause alusel isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire 3 (5)
2-11-6451 tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.
13.Avalduse juurde lisatud psühhiaatri A. Spivak ́i psühhiaatria kabineti ambulatoorse kaardi väljavõtte kohaselt on L G orgaaniline dementsus ja psüühilise seisundi tõttu vajab eestkostet. (t. lk. 7).
14.TsMS §229 lg2 alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus. SA Narva Haigla ekspert Vladimir Savin ́i poolt 06.03.2011.a koostatud ekspertiisiakti nr 47 kohaselt kannatab L G orgaanilise dementsuse all. L G ei ole suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid. Eksperdi arvamusel vajab isik eestkostet (t. lk 27-29).
15.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on piiratud teovõimega ja tema üle tuleb seada eestkoste. Avaldaja palus määrata L G eestkostjaks N T. L.T esindaja ei ole avaldusega nõus ning palus jätta avaldus rahuldamata. Avaldaja on 15.04.2011 täiendavalt esitatud seisukohas leiab, et L G vajab eestkoste seadmist, kuna ta ei tule iseseisvalt toime paljude igapäevaste toimingutega. Isikul on 100 % töövõimetus ja raske puue. Eestkostja peaks korraldama L.G igapäevaelu, hooldust ja ravi, kaitsma tema õigusi.
16.PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. PKS § 206 lg 1 kohaselt, eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenust.
17.Avaldaja on põhjendanud eestkoste seadmist muu hulgas ka eestkostet vajava isiku nimel tehingute tegemise vajadusega. Menetlusosalised on nõustunud eestkostja määramisega. Kohus hinnanud esitatud tõendeid, nõustub avaldusega. Eestkostjaks määratav isik tegelikult täidab eestkostja ülesandeid.
18.PKS § 174 lg 2 sätestatud asjaolusid, mille kohaselt N T ei saa määrata eestkostjaks, kohus ei tuvastanud. Et N T saaks teha eestkostet vajava isiku nimel tehingud, kohus rahuldab avalduse ja TsMS § 526 lg 2, lg 3 alusel määrab teda eestkostjaks eestkostetava kõigi asjade ajamiseks kuni 12.05.2016.a. Kohus otsustab eestkoste pikendamise avaldaja või eestkostja avalduse alusel, kui selleks ajaks ei ole ära langenud edaspidine eestkoste vajadus.
19.Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, välja arvatud elukondlikud pisitehingud summas mitte üle 30 euro kuus, mistõttu tuleb lugeda, et L G on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Menetluskulud
20.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita 4 (5)
2-11-6451 menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
21.Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel 12,78 eurot riigilõivu. TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel jätab kohus avaldaja tasutud menetluskulud tema enda kanda.
22.TsMS § 172 lg 3 teise lause järgi isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Selle säte alusel kohus jätab kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda.
23.Kuna Viru Maakohtu 25.02.2011.a kohtumäärusega määrati eestkoste seadmise menetluses esindaja ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud, siis TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel jätab kohus ka esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Teatavakstegemine
24.Lähtuvalt TsMS § 531 lg 1 ja lg 2, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus teeb eestkostemenetlust lõpetava määruse teatavaks ka eestkostetavale ja tema esindajale. Kohus ei pea määruse põhjendust isiklikult eestkostetavale teatavaks tegema, kui see võib eestkostetava tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või eksperdiarvamuse kohaselt tekitada olulist kahju eestkostetava tervisele.
25.Kohus teeb määruse teatavaks ka isiku elukoha järgsele valla- või linnavalitsusele, samuti muudele TsMS § 532 lõikes 1 nimetatud isikutele, kelle kohus menetluses ära kuulas. Kohtumäärus tuleb teha teatavaks avaldajale, puudutatud isikutele ning L G esindajale.
26.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alusel TsMS, § 525 lg 1, lg2, § 526, § 531 lg 1, lg 2, § 661 lg 2 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.