TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

AVALDUS JA ASJAOLUD

Narva Linnakohus seadis 30.09.2004.a otsusega tsiviilasjas nr 2-928/03 piiratud teovõime tõttu T J üle eestkoste määrates eestkostjaks N E. Kohus andis eestkostjale N E esindusõiguse eestkostetava T J suhtes kõikide tehingute teostamisel ning asjade ajamisel. Kohus määras, et piiratud teovõimega isikuna ei või T J iseseisvalt teha tehinguid ning kohus tunnistas ta ühtlasi valimisõiguse tähenduses teovõimetuks. Narva linn ( Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) esitas kohtule avalduse T J eestkostja N E volituste pikendamiseks. Avalduse kohaselt T J viibib Udriku Hooldekodus. T J põeb paranoidset skisofreeniat. Avaldaja on seisukohal, et T J on piiratud teovõimaega isik ja eestkoste vajadus ei ole ära langenud. 01.12.2010 a määras kohus T J õigusabi osutaja riigi arvel, riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. T J esindas menetluses vandeadvokaat Anti Aasmaa. 09.03.2011.a määras kohus ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Ekspertiisi teostas SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaater Madis Mandre. 03.05.2011 ärakuulamisel jäi avaldaja esitatud avalduse juurde ja palus T J eestkostjaks määrata N E. N E kinnitas ärakuulamisel, et ta on nõus olema T J eestkostjaks ja saab eestkostja kohustustest aru. N E on teadlik sellest, et T J viibib praegu Viljandi Haiglas.

T J määratud esindaja on arvamusel, et avaldaja avaldus on põhjendatud, ja T J vajab jätkuvalt eestkostet. Esindaja palus määrata T J eestkostjaks 5 aastaks N E.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse ja nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. PkS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid ning lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Narva Linnakohtus seadis 30.09.2004.a otsusega tsiviilasjas nr 2-928/03 piiratud teovõime tõttu T J üle eestkoste määrates eestkostjaks N E. Kohus määras, et piiratud teovõimega isikuna ei või T J iseseisvalt teha tehinguid ning kohus tunnistas ta ühtlasi valimisõiguse tähenduses teovõimetuks. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 04.04.2011.a aktist nr 182 nähtub, et psühhiaater Madis Mandre jõudis järeldusele, et T J põeb aastakümneid esinevat kroonilist vaimuhaigust paranoidset skisofreeniat, millest on kujunenud sügav defekt tunde-tahteelus. Oma psüühilise seisundi tõttu ei saa ta aru oma tegudest ja neid juhtida. Oma psüühilise seisundi poolest vajab pidevat jälgimist, abi, juhendamist, hooldust. Psühhiaater on seisukohal, et T J vajab eestkoste pikendamist eluaegselt, kuna seisundi paranemist tulevikus ei ole ette näha. Psühhiaater leiab, et uuritav ei ole võimeline kohtuistungil osalema. Vastavalt TsMS § 524 lg 1 kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik ja isik sellele vastu ei vaidle. Kohtul ei ole õnnestunud kuulata puudutatud isikut Udriku Hooldekodus, kuna T J viidi Viljandi Haigla Psühhiaatriahaiglasse üle seoses psüühikahaiguse ägenemisega. TsMS § 525 lg 3 kohaselt kuulab kohus enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse. N E on andnud nõusoleku eestkoste volituste pikendamiseks. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 märgib kohus eestkoste seadmise määruses muuhulgas eestkostja ülesanded, kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta ning aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 3 kohaselt ei või aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. Kohus pikendab T J eestkostjaks määratud N E eestkostja ametiaega alates 12.05.2011 kuni 12.05.2016.a.

Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 520, § 524, § 525, § 526, § 528 ning § 661 lg 2 rahuldab kohus avalduse. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/. Vastavalt TsMS § 172 lg 3, /---/ isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Teatavakstegemine Lähtuvalt TsMS § 531 lg 1 ja lg 2, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus teeb eestkostemenetlust lõpetava määruse teatavaks ka eestkostetavale ja tema esindajale. Kohus ei pea määruse põhjendust isiklikult eestkostetavale teatavaks tegema, kui see võib eestkostetava tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või eksperdiarvamuse kohaselt tekitada olulist kahju eestkostetava tervisele. Kohus teeb määruse teatavaks ka isiku elukoha järgsele valla- või linnavalitsusele, samuti muudele TsMS § 532 lõikes 1 nimetatud isikutele, kelle kohus menetluses ära kuulas. Kohtumäärus tuleb teha teatavaks avaldajale, puudutatud isikutele ning T J esindajale.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.