Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

peale

võib

esitada

apellatsioonkaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule.

Apellatsioonitähtaeg 30 päeva arvates otsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Varasem menetlus Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega nr. 9.4-02/3485/10, tunnistas komisjon lepingu ülesütlemise tühisust, luges lepingu lõpetatuks TLS §107 lg 2 alusel 09.12.2010 alates, mõistis välja tööandjalt 2 kuu keskmise töötasu 19902 krooni seoses tühise ülesütlemisega ning mõistis välja etteteatamisetähtaja rikkumise eest töötajale hüvitise 9951 krooni. Kostja ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ja palus avalduse läbi vaadata hagimenetluses täies ulatuses. Hageja nõue ja põhjendused Pooled sõlmisid töölepingu 28.07.07 tähtajatult. Kostja asus tööle müügiesindajana. Lepingu p 4.1 järgi oli palk 9951 krooni kuus. Hageja täitis kohusetruult oma ülesandeid. Kostja tegi 2010.a. septembris hagejale hoiatuse, põhjusel, et hageja olevat 5 minutit enne kaupluse ukse sulgemist teatanud kliendile, et kauplus suletakse 5 minuti pärast. Klient võis valida kaupu, hageja ei keelanud kaupu valimast. Tööandja arvates käitus hageja ebaviisakalt, kuigi hageja seda ei teinud. Kuna klientide andmed olid teada, helistas hageja ka kliendile, vabandas juhtumi pärast. Klient selgitas ega näinud hageja käitumises ebaviisakust. Kostjal puudus alus hoiatuse tegemiseks, sest hageja ei rikkunud töökohustust. Seega puudus alus töölepingu ülesütlemiseks. Kostja ütles 09.11.2010 hagejale lepingu üles ilma etteteatamiseta. Hageja ei ole kliendiga ebaviisakalt suhelnud ega põhjustanud kliendi rahuolematust ettevõtte vastu või kahjustanud firma mainet ega loonud kahju tekkimise võimalust ega põhjustanud kolmanda isiku usaldamatust kostja vastu. Tööandja viitas kliendi kaebusele – e-kirjale, mis ei ole usutav.

Hageja palub tuvastada lepingu ülesütlemise tühisus või tühistada ülesütlemine vastuolus hea usu põhimõttega TLS § 88 lg 1 p 3, 6 alusel ja lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 09.11.2010 ja mõista § 109 lg 1 alusel välja kostjalt 3 kuu töötasu eest 29853 krooni. Alternatiivselt leiab hageja, et lepingu ülesütlemiseks tulnuks kostjal järgida TLS §97 lg 2 p 2 sätestatud 30 päevast tähtaega, mida pole tehtud. TLS § 8 lg 1 alusel võib tähtaega järgimata leping üles öelda, kuid hageja leiab, et puudusid seadusest tulenevad alused lepingu ülesütlemiseks ette teatamata põhjusel, et poolte huve arvestades puudus võimalus töösuhteid jätkata. Hageja palub alternatiivselt välja mõista TLS § 100 lg 5 järgi hüvitis ühe kuu eest 9951 krooni. Avaldus töövaidluskomisjoni toimikus (lk 9-10) Tõendid: (töövaidluskomisjoni toimikus): tööleping nr 11, töölepingu ülesütlemise avaldus, kliendi kaebus, tervise tõendid nii töövaidluskomisjoni toimikus kui tsiviiltoimikus. Kostja vastuväited hagile Kostja hagi ei tunnista. Töösuhe poolte vahel algas 28.05.07, hageja sai palka 9951 krooni kuus, tööandjal esines pretensioone hageja töö suhtes. Tööleping on lõpetatud 09.11.2010 TLS § 88 lg 1p 3 ja p 6 alusel tööandja poolse avaldusega. Töölepingu võib TLS § 88 lg 1 p 3, 6 alusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda. Tööandja sai kliendilt pretensiooni töötaja tegevuse kohta. Avaldaja on teadlik, et talle on tehtud eelnevalt hoiatus. Tööandja on suunanud töötajat mõistvale käitumisele ega ole kohustatud jätkama kohatult käituva töötajaga töösuhet. Tõendid (töövaidluskomisjoni toimikus): teade hagejale, palga tõend, väljavõte kliendi e-kirjast, kaebus, hageja e-kiri kliendile, pakkumine, kostja töötajate seletuskirjad. Kohtu põhjendused TLS § 1 lg 1 järgi on tööleping leping, mille kohaselt teeb füüsiline isik teisele isikule (tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja korraldustele. Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid tähtajatu töölepingu 28.07.07 ja kostja asus tööle hageja juurde müügiesindajana. Lepingu p 4.1 järgi oli hageja palk 9951 krooni kuus. Seega on poolte vahel selle sõlmimise ajal kehtinud TLS § 1 järgi ning käesoleval ajal kehtiva TLS §1 lg 1 järgi töösuhe. TLS RakS § 131 lg 1 alusel kohaldatakse pooltevahelisele töölepingule alates 01.07.09 ja 01.07.09 kehtima hakanud töölepingu seadust. TLS § 87 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda seaduses sätestatud mõjuval põhjusel, järgides etteteatamistähtaegu ning § 88 lg 1 järgi töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi (p 3), on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu (p 6) ning § 88 lg 3 ja § 97 lg 3 alusel võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole § 88 lg 3 järgi ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Vaidlust ei ole selles, et tööandja ütles hagejale lepingu üles 09.11.2010 etteteatamistähtaegu järgimata TLS § 88 lg 1 p 3, 6 alusel.

Kostja esitatud ülesütlemisavaldusest nähtub, et töötaja on vaatamata hoiatustele eiranud mõistlikke tööandja korraldusi ja rikkunud kohustusi, ei olnud tööandjale lojaalne ja põhjustas kliendi usaldamatuse, kuna oli ebaviisakas kliendiga ja põhjustas kliendi rahulolematuse kostja suhtes, kahjustas mainet ja lõi rahalise kahju tekkimise ohu tööandjale. Tööandja pidas võimalikuks leping lõpetada etteteatamistähtaega järgimata (tvk t lk 16), sest arvas tekkivat täiendavat kahju. Seega saab järeldada ülesütlemisavaldusest, et tööandja ei pidanud võimalikuks § 97 lg 2 p 2 sätestatud tähtaega järgida vastavalt § 97 lg 3 põhjusel, et töötaja kohustuse rikkumine on selline, mis edaspidi võib kahju tekitada, kahjustas mainet Järgnevalt vaatleb kohus, kas kostja võis lepingu üldse üles öelda. Hageja poolt on ise esile toodud asjaolu, et 2010.a. septembri alguses sai ta hoiatuse tööandjalt ühe kliendi suhtes väidetava ebaviisaka käitumise eest. Kostja on oma vastuses märkinud, et tegelikult tehti hoiatus suuliselt, seega on õige hageja väide, et kirjalik hoiatus on tehtud tagantjärgi, hoolimata kostja poolt vastavasisulise teate esitamisest (töövaidluskomisjoni toimik lk 27, /edaspidi tvk t/). Seega ei ole selles vaidlust, et hageja on saanud hoiatuse. Vaidlus on selles, kas viidatud hoiatus andis aga aluse edaspidise juhtumi tõttu tema suhtes lepingu üles öelda. Nimelt ei ole vaidlust selles, et 02.11.2010 esitas hageja kliendi palvel viimasele ebaõiget infot. Kostja esitatud hageja ja kliendi e-kirjavahetusest ja hageja koostatud pakkumisest nähtub, et klient sai infot kompressori asemel generaatori, akudrellide kohta. Kui klient tegi uue päringu viidates nn valedele asjadele, siis selgitas hageja vastava ekirjaga oma tehnilist eksitust andmete sisestamisel, ent samas uut pakkumist ei teinud, vaid teavitas klienti, et viimane saab sobiva toote kohta informatsiooni firma koduleheküljelt, millega hageja soovitas kliendil tutvuda (tvk t lk 35-36, e-kirjavahetus hageja ja HT vahel, pakkumised tvk t lk 32-33). Ehkki kliendi kaebusest kostjale nähtub, et ta sai hagejalt e-kirja teel vastuse, mis ei vastanud tema ootustele ja pidas töötajat e. hagejat ebakompetentseks ning väidetavalt alkoholijoobes olevaks, ei ole tegelikult kliendi kaebuses ega ka kliendi ja hageja vahelises e-kirjades ühtegi sellist lõiku ega lauset ega ka terviklikult kirjavahetust vaadates midagi sellist, mis viitaks hageja ebaviisakale käitumisele kliendi suhtes. Vastupidiselt on hageja oma e-kirjalises vastuses kliendile eksitust tunnistanud, seda eksitust selgitanud, vabandanud kliendi ees. Kostja töötaja VVseletuskirjast (09.11.2010 tvk t lk 37) nähtub, et VVpidi andma juhtunu kohta kliendile selgitusi, kuna hageja seda ise ei teinud ja et klient loobus VVuuest soodsast pakkumisest, mistõttu jäi müük teostamata. Küll aga leiab kohus, et viidatud seletuskiri kinnitab seda, et klient ei saanud õiget pakkumist, ent samas ei tõenda seda, et hageja oleks ebaviisakalt kliendiga käitanud. HPseletuskirjast 09.11.2010 nähtub, et intsidendi osas ei soovinud hageja selgitusi HPanda, ent ei tõenda, et hageja oleks kliendiga ebaviisakalt käitunud vaidlusalusel juhtumil. Kliendi kaebuses (tvk t lk 29) on viide sellele, justkui oleks hageja teatanud, et teiste toodete osas pole võimalik pakkumist teha, kuid teistest tõenditest seda ei nähtu, samuti ei nähtu seda kliendi ja hageja omavahelisest kirjavahetusest. Seega hageja ja kliendi e-kirjavahetust ning HPja VVseletuskirju hinnates saab pidada hagejapoolseks töökohustuse rikkumiseks vaid asjaolu, et ta lõplikku pakkumist kliendile tema soovide kohaselt ei teinud ning andis eksitavat informatsiooni. Seega leiab kohus, et hageja eksis pakkumise tegemisel ning jättis kliendile õige pakkumise tegemata, kuid ta ei suhelnud kliendiga ebaviisakalt ega teatanud kliendile, et pakkumist ei saa teha nagu kliendi kaebuses on märgitud. Hinnates hagejapoolset vabandamist kliendi ees, leiab kohus, et hageja on aru saanud ka oma eksimusest ja soovis oma viga parandada. Seega ei olnud hageja oma kohustuste täitmisel piisavalt hoolas, st oli hooletu (ei näidanud üles töökohustuse täitmisel tavalist hoolt) ning on süüdi kohustuse täitmata jätmise eest TLS § 16

ja 72 lg 1 alusel. Kuna tõendatud ei ole et hageja oleks olnud selle kliendiga ebaviisakas, puudus kostjal alus lepingu ülesültemisel arvestada varesemalt 2010.a. septembris tehtud hoiatusega, kuna töötaja ei olnud enam kliendiga ebaviisakalt suhelnud. Seda aga, et hageja oleks varasemalt jätnud oma töökohustused täitmata ja varasemalt andnud klientidele ebatäpset andmeid, teinud valesid pakkumisi või jätnud need tegemata, millele oleks kostja korduvalt tähelepanu juhtinud ja teinud ka vastavasisulisi hoiatusi edaspidiste rikkumiste ärahoidmiseks, ei ole kostja tõendanud. Nii on alusetu kostja väide korduvatest lepinguliste kohustuste rikkumistest. Kui arvestada hageja kohest vabandamist kliendi ees, neutraalset kirja stiili kliendiga (e-kirjavahetus tema ja kliendi vahel), et hageja proovis eksimust kõrvaldada, ehkki õige pakkumine jäi tegemata, aga ka seda, et tõendamist pole leidud varasemad sama laadi rikkumised, on kohtu arvates tegemist sellise kohustuse rikkumisega, mis ei ole äärmiselt ränk ning mis toonuks kaasa vältimatult lepingu ülesütlemise ilma eelneva hoiatuseta TLS § 88 lg 3 järgi. Ülesütlemisavaldusest ei nähtu, milles seisnes tööandja maine kahjustumine, milles seisnes kahju tekkimise võimalus tulevikus selle hagejapoolse kohustuse rikkumise tõttu. Töölepingu ülesütlemine ilma eelneva hoiatuseta on võimalik ja lubatav TLS § 88 lg 3 mõtte kohaselt kohustuse eriti raske rikkumise tõttu, eelkõige kui töötaja on olnud raskelt hooletu või tahtlikult rikkunud oma kohustusi, mida käesoleval juhul ei ole tõendatud. Käesoleval juhul oli tegemist vaid kohustuse rikkumisega hooletuse tõttu ja sellise rikkumisega, millele on võimalik töötaja tähelepanu juhtida ja teda hoiatada et ta edaspidi rikkumisi toime ei paneks. Eeltoodu alusel puudus seega kostjal alus lepingu ülesütlemiseks ilma eelneva hoiatuseta, mistõttu ei olnud lepingu ülesütlemine lubatav. TLS § 104 lg 1 alusel on töölepingu ülesütlemine ilma aluseta või seadusele mittevastav ülesütlemine tühine. Kuna tööandja ütles lepingu üles ilma hoiatuseta, siis rikkus sellega TLS § 88 lg 3 1. lausest tulenevat kohustust, ja lepingu ülesütlemine 09.11.2010 on TLS § 88 lg 1 p 3, 6 ja TLS §104 lg 1 alusel tühine. Seega ei ole leping TLS §107 lg 1 alusel ülesütlemisega lõppenud. TLS 107 lg 2 järgi maksab tööandja töötajale § 109 lg 1 hüvitist 3 kuu töötasu ulatuses; kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kuna tööleping ei lõppenud seoses tühise ülesütlemise tõttu, tuleb hageja palvel lugeda leping lõpetatuks TLS § 107 lg 2 alusel, kuid mitte hageja poolt palutud ajast 09.11.2010, vaid ajast, mil see oleks lõppenud, kui oleks järgitud ülesütlemise tähtaegu. Eelpool tuvastas kohus, et lepingu ülesütlemine oli alusetu ja tühine ja seega ei olnud alust ka lepingut üles öelda § 97 lg 3 tulenevalt ilma etteteatamistähtaegu järgimata. Hagejale tulnuks lepingu ülesütlemisest ette teatada TLS § 97 lg 1 alusel vähemalt 30 kalendripäeva, kuna hageja oli töötanud kostja juures kuni 5 aastat. Seega pidanuks leping lõppema teate esitamisest 09.11.2010 arvates 30 päeva möödumisel, so 09.12.2010. Seega on hageja nõue lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks põhjendatud ja tõendatud kuid nõue lugeda leping lõpetatuks TLS § 107 lg 2 osaliselt, st mitte 09.11.2010 vaid 09.12.2010. Hageja palus välja mõista hüvitise 3 kuu töötasu ulatuses. Arvestades asjaolu, et hageja oli kohustusi rikkunud ja seda vaid hooletuse tõttu, arvestades seda, et kostja oli eelnevalt hoiatamata lepingu üles öelnud, tõendamata on hageja korduv ebaviisakas käitumine kliendi suhtes, leiab kohus, et TLS § 109 lg 1 2. lause alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2 kuu töötasu kokku 19902 krooni ehk 1271,97 eurot.

Hageja palus oma avalduses tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus või tühistada kostjapoolne ülesütlemine vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. TLS §106 alusel võib töötaja vaidlustada kehtiva ülesütlemise vastuolu tõttu hea usu põhimõttega, va siis kui leping öeldi tööandja poolt üles töötajapoolse töölepingu rikkumise tõttu. Kuna kohus tuvastaski lepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, on hageja nõue lepingu ülesütlemise tühistamiseks põhjusel, et see oli vastuolus hea usu põhimõtteta, põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja esitas ka alternatiivse nõude ja palus alternatiivselt välja mõista lepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaja rikkumise eest TLS §100 lg 5 alusel hüvitise 9951 krooni e 635,98 eurot. Kuna kohus rahuldas hageja esimese nõude (vt avalduse p 1 esimene pool), jääb hageja alternatiivne nõue hüvitise saamiseks 9951 kr e 635,98 eurot rahuldamata ja kohus ei pea seda TsMS § 370 ja § 442 lg 8 järgi põhjendama. Hagi kuulus seega osalisele rahuldamisele. Hageja esitas ka oma kirjaliku selgituse selle kohta, et teda sunniti haigena tööl olema, esitas ka oma tervise kohta tõendid (tvk t lk 39, ts.t lk 37), ent hageja oli töövõimetu 03.11.1008.11.10 ning kostja ei ole lepingut üles öelnud töövõimetuse ajal, mil see oleks olnud lubamatu TLS § 92 lg 1 p 3 järgi ja seega on viidatud väited vaidluses asjakohatud. Vaidluses ei ole ka tähendust sellel, kas hagejal oli saamata jäänud palka ületundide eest, puhkust, sest sellel põhinevat nõuet pole hageja töövaidluskomisjonis ega kohtule esitanud ning nendel väidetel ei ole kaalu lepingu ülesütlemise tühisuse seisukohalt. Tsiviilasja hind on TsMS §134 lg 1 ja 3 alusel suurema varalise nõude järgi 1271,97 eurot. TsMS § 163 lg 1 alusel jäävad hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.