2.Rakendada pärandi hoiumeetmeid 19.10.2007 surnud ZB(isikukood 42705300257) pärandvara suhtes kuni pärandi vastuvõtmiseni pärijate poolt.
3.Määrata ZB pärandvara hooldajaks LO (isikukood XXX, elukoht XXX).
4.Määrata ZB pärandvara inventuuri tegijaks Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts ja anda kohtutäiturile pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks PärS § 140 sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamiseks ja kohtule PärS § 141 sätestatud pärandvara nimekirja esitamiseks kolm kuud alates kohtumääruse kättesaamisest.
5.Määrus edastada avaldajale, pärandavara hooldajale, kohtutäitur Kaire Põltsile, L Š le ja pärimisregistrile ning avaldada Ametlikes Teadaannetes. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Avalduse sisu ja menetluse käik
1.07.10.2010. a jõudis Harju Maakohtusse KÜ avaldus ZB pärandvara valitsemiseks pärandi hooldaja määramiseks. Avalduse kohaselt suri 2008. a oktoobris ZB(isikukood XXX), kellele 1(4)
2-10-49417 kuulub kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt korteriomand asukohaga XXX, XXX. Käesoleva ajani ei ole avaldajale teadaolevalt keegi ZB pärandit vastu võtnud. Kuna korteriomand seisab juba kaks aastat tühjalt, siis kaasnevad selle haldamisega avaldajale ainult kulutused. Avaldaja palub kohtul määrata ZB pärandi hooldajaks ja valitsejaks KÜ juhatuse liige LO ning anda LO pärandvara hooldajana luba pärandvara hulka kuuluva korteriomandi (asukohaga XXX, XXX) käsutamiseks väljaüürimise eesmärgil.
2.11.01.2011. a toimunud ärakuulamisel avaldas avaldaja, et korteri XXX, XXXomanik peaks olema surnud isiku tütar, kes 2 aasta jooksul ei ole pärandit vastu võtnud. Selle tõttu kannatab avaldaja, sest korteri eest ei maksta. Kuna pärija teab, et korteril lasub suur võlg, pole ta pärandvara vastu võtnud (tl 43). Avaldaja seaduslik esindaja LO avaldas ärakuulamisel, et on nõus hakkama korterile hooldajaks kui vaja, on andnud ka kirjaliku avalduse (tl 43). Puudutatud isik L Š (ZB tütar) selgitas ärakuulamisel, et kui ZB suri, öeldi talle, et avalduse pärandi vastu võtmiseks saab esitada kümne aasta jooksul, selle tõttu ei ole ka notarile avaldust esitanud. Nüüd sai ta töö ja hakkab võlgasid tasuma, 100 eurot kuus saaks ema võlgasid tasuda. Sisuliselt on asunud vara valdama, on ka valmis esimesel võimalusel notari juurde minema. Ei ole nõus, et LO hakkaks vara hooldajaks (tl 43).
3.11.01.2011. a toimunud ärakuulamisel määras kohus protokollilise määrusega anda L Š le tähtaeg notari juurde pöördumiseks kuni 24.01.2011. a ja kohustada avaldajat ja puudutatud isikut teavitama kohut samaks tähtajaks, kas nõutav tehing on toimunud. 14.02.2011. a teatas avaldaja kohtule, et avaldajale teadaolevalt ei ole ZB tütar käesoleva ajani pärandit vastu võtnud, kuigi avaldaja lepinguline esindaja viis ta isiklikult notari juurde (tl 44). Kohtumääruse põhjendused
4.Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja asjas kogutud materjalidega, leiab, et avaldus pärandavara hoiumeetmete rakendamiseks kuulub rahuldamisele. Tulenevalt TsMS § 586 lg 1 kohus otsustab hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise vastavalt äraolija varale hoolduse seadmise kohta sätestatule, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. Pärimisseaduse (PärS) § 110 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus pärandaja surma korral rakendada pärandvara hoiumeetmeid kui ei ole teada, kas pärija on pärandi vastu võtnud. PärS § 110 lg 2 p 1 järgi on pärandvara hoiumeetmeks pärandvara valitsemise korraldamine ning PärS § 111 lg 1 alusel võib pärandvara hoiumeetmeid kohaldada kuni pärandi vastuvõtmiseni pärijate poolt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. PärS § 111 lg 3 sätestab, et kohus võib pärandvara hoiumeetmete rakendamise otsustada ka pärandaja võlausaldaja, annakusaaja või muu pärandvara suhtes nõuet omava isiku taotlusel, kui hoiumeetmete rakendamata jätmine võiks ohustada nimetatud isikule kuuluva nõude rahuldamist pärandvara arvel.
5.Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt suri ZB19.10.2007. a ning pärimisregistri andmetel tema surma järel pärimistoimikut avatud ei ole (tl 33). ZB tütar L Š on lubanud pöörduda kohtu määratud tähtaja jooksul ZB pärandi vastu võtmiseks notari poole, kuid ei ole kohtule teadaolevalt seda käesoleva ajani veel teinud. Kohus leiab, et kuivõrd ZB eeldatav pärija pärandit vastu võtnud ei ole, siis on põhjendatud rakendada ZB pärandvara suhtes hoiumeetmeid, kuna see on vajalik pärandvara hooldamiseks ja kohustuste täitmiseks.
6.Vastavalt PärS § 112 lg-le 1 nimetab kohus pärandvara valitsemiseks pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. PärS § 112 lg 2 kohaselt hooldajaks võib olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv 2(4)
2-10-49417 hooldaja kohustusi täitma. Kohus võib hooldaja, kes pärandvara nõuetekohaselt ei valitse, hooldaja kohustustest vabastada. PärS § 112 lg 3 p 1-5 järgi hooldaja on kohustatud vara heaperemehelikult valitsema ning tagama selle säilimise; andma pärandvara arvel ülalpidamist käesoleva seaduse §-s 132 nimetatud isikule; täitma pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustused; aru andma vara valitsemisest kohtule ja pärijatele; võtma käesoleva seaduse § 111 lõikes 3 nimetatud juhul, samuti muul juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses oleva pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamise pärija varast, esitama vajaduse korral pärimismenetluse algatamise avalduse notarile. PärS § 112 lg 4 sätestab, et hooldaja võib pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja. PärS § 112 lg 5 alusel ei ole pärijal õigust käsutada pärandvara, mis on antud hooldaja valitseda. PärS § 112 lg 7 järgi kui pärija ei ole selgunud kuue kuu jooksul pärandi avanemisest arvates, samuti juhul, kui pärandi vastu võtnud pärija ei ole kuue kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest arvates asunud pärandvara valitsema, võib pärandi hooldaja pärast inventuuri tegemist pärandvara müüa ning hoiustada pärandvara müügist saadu. Sellisel juhul ei kohaldata PärS § 112 lg-s 4 sätestatut. PärS § 113 lg 2 sätestab, et kui hooldus on määratud vastavalt PärS § 111 lg-le 3, on hooldaja kohustatud pärast pärandvara nimekirja koostamist rahuldama pärandvara arvel kõik pärandvara nimekirja kantud nõuded PärS §-s 142 nimetatud järjekorras. Pärandvara ei või pärijale välja anda enne nõuete rahuldamist. Kui hooldaja või pärija esitatud nõude vaidlustab, otsustab nõude rahuldamise võlausaldaja hagiavalduse alusel kohus. Pärandvara hooldajaks nimetamiseks on kohtule andnud nõusoleku LO, seega on kohus seisukohal, et ZBpärandvara hooldajaks tuleb määrata LO, kellel tuleb täita pärimisseadusega pandud kohustusi.
7.PärS § 112 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus koos pärandi hooldaja nimetamisega pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt PärS § 138–141. PärS § 138 kohaselt määrab notar inventuuri tegijaks kohtutäituri, kelle tööpiirkonnas pärand avanes. PärS § 139 lg 1-7 kohaselt esitab inventuuri nõude esitaja inventuuri tegijale nimekirja talle teada olevast pärandvarast ja pärandvaraga seotud kohustustest. Inventuuri tegija võib anda inventuuri nõude esitajale tähtaja esitatud nimekirja täiendamiseks. Notar esitab inventuuri tegijale talle teada olevad andmed, mis on vajalikud inventuuri tegemiseks. Inventuuri tegijal on õigus saada pärandvara kohta teavet pärijalt, krediidiasutuselt, samuti muult isikult, kelle valduses on pärandvara või kellel on pärandvara kohta andmeid. Inventuuri tegemiseks annab notar tähtaja, mis ei või olla lühem kui kaks kuud ega pikem kui kolm kuud. Notar võib inventuuri tähtaega kaalukal põhjusel pikendada. Inventuuri käigus koostatakse pärandvara nimekiri, kuhu kantakse kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad ning õigused ja kohustused, samuti nende tähistamiseks ning väärtuse kindlakstegemiseks vajalik kirjeldus ja hinnang. Pärandvara nimekiri esitatakse notarile. Kui inventuur on tehtud pärandvara hoiumeetme kohaldamise ajal, ei ole olulise põhjuseta vaja pärija nõudel pärandit uuesti inventeerida. Kui inventuur on ühe pärija nõudel tehtud, kehtivad käesoleva seaduse §-s 143 nimetatud tagajärjed kõigi pärijate suhtes, kes on nõudnud pärandi inventuuri. Sellisel juhul ei ole olulise põhjuseta vaja teise pärija nõudel pärandit uuesti inventeerida. Inventuuri tegemise kulud hüvitatakse pärandvara arvel. PärS § 140 lg 1 kohaselt tuleb pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks inventuuri käigus viia läbi üleskutsemenetlus. Sama paragrahvi lõike 2 punktide 1-3 ning lõike 3 kohaselt, üleskutsemenetluse läbiviimiseks avaldab inventuuri tegija ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja üleriigilise levikuga päevalehes teate, mis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: teade pärandaja surmast ja sellest, et pärija või muu õigustatud isik nõuab pärandi inventuuri; üleskutse pärandvara suhtes nõudeid ja õigusi omavatele isikutele teatada oma nõuetest ja õigustest inventuuri tegijale ühe kuu 3(4)
2-10-49417 jooksul üleskutse avaldamisest arvates; nõudest või õigusest tähtaegselt teatamata jätmise tagajärjed. Üleskutsemenetluses ei pea teatama nõuetest, mis on tagatud käsipandiga või avalikku registrisse kantud pandiga, samuti käesoleva seaduse §-des 131–133 nimetatud nõuetest. PärS § 141 lg 1, 2 järgi kantakse pärandvara nimekirja pärandvara hulka kuuluvad esemed, üleskutsemenetluses tähtaegselt esitatud nõuded ja käesoleva seaduse § 140 lõikes 3 nimetatud nõuded. Nimekirja kantakse ka pärandaja võlausaldajate nõuded, mis on inventuuri tegijale teada. Pärandvara nimekiri esitatakse notarile. Pärast pärandvara nimekirja notarile esitamist loetakse inventuur lõppenuks. Vastavalt PärS § 145, kui inventuuri tegija süüliselt ei kanna pärandvara nimekirja pärandi hulka kuuluvat asja või õigust või kannab pärandvara nimekirja olematu kohustuse selleks, et kahjustada võlausaldaja või teiste pärandist kasu saama õigustatud isikute huve, vastutab ta tekitatud kahju eest kohtutäituri seaduse alusel. Kohus on seisukohal, et pärandi inventuuri tegijaks tuleb määrata kohtutäitur Kaire Põlts, kellele tuleb anda pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks PärS § 140 sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamiseks ja kohtule PärS § 141 sätestatud pärandvara nimekirja esitamiseks, kolm kuud alates kohtumääruse kättesaamisest. Kõik pärandvaraga seotud toimingud tuleb teha pärandvara arvelt.
8.Tulenevalt PärS § 114 pärandvara hooldajal on õigus saada pärandvara valitsemise eest pärandi arvel tasu. Hooldamise tasu suuruse määrab kohus. Kohus määrab LO ZB pärandi hooldamise tasu pärast aruannete esitamist.
9.Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohtu hinnangul tuleb menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.
Kaija Kaijanen Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.