TSÜS › Isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 09.05.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-05-21837/18
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: TSÜS › Isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 09.05.2011
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 609

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

9.mai 2011.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-05-21837

Tsiviilasi

OJavaldus AJsurnuks tunnistamiseks

Menetlusosalised ja nende

avaldaja OJ(isikukood XXX, elukoht XXX)

esindajad

27.04.2011.a, avalik kohtuistung

Istungi toimumise aeg

avaldaja OJ

Istungil osalenud isikud

RESOLUTSIOON

1.Avaldus rahuldada.

2.Tunnistada AJ(isikukood XXX) surnuks ja lugeda AJ surmaajaks XXX.a.

3.Kõik menetluskulud jätta OJkanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates määruse avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Avaldus OJesitas kohtule avalduse AJsurnuks tunnistamiseks. Avaldaja ja AJabiellusid XXX.a. AJlahkus Venemaale 1989.a. Avaldaja nägi AJviimati 1993.a, kui AJkäis Eestis oma venna matustel. Siis lasi AJka ennast Tallinnas XXXasuvast korterist välja kirjutada. Pärast seda ei ole avaldaja AJnäinud. Samuti ei ole AJhelistanud ega kirjutanud. AJei käinud ka oma ema vaatamas. AJema suri 2005.a ning tema eest hoolitses avaldaja. Kuna puuduvad andmed AJkohta, siis ei saa avaldaja abielu lahutada, et sõlmida uut abielu. Samuti ei saa OJmüüa oma korterit, mis erastati abielu ajal.

Sarnased lahendid

TSÜS

Maakohtu põhjendused Abielutunnistusest nähtuvalt abiellusid AJja OJXXX.a. Avaldaja seletuse kohaselt nägi ta AJviimati 1993.a, kui AJkäis Eestis oma venna matustel. Siseministeerium on kohtule esitanud andmed, mille kohaselt on 15.02.1993.a täidetud väljakirjutusleht AJalalise lahkumise kohta Venemaale Jeiski rajooni Kamõševatski jaama (AJoli sissekirjutatud Tallinnasse aadressil XXX). Siseministeeriumi seisukoha kohaselt võib eeldada, et AJon surnud, kuid kuna ta on Eestist 1993.a lahkunud, siis ei saa ka tema elusolekut välistada. Kohus pöördus järelpäringuga ka Eesti Haigekassa, Maksu- ja Tolliameti, Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ning Politsei- ja Piirivalveameti poole AJkohta andmete saamiseks. Andmeid, mis viitaksid AJelusolekule kohtule ei esitatud. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet teavitas samuti kohut, et 15.02.1993.a on täidetud väljakirjutusleht AJalalise lahkumise kohta Venemaale Jeiski rajooni Kamõševatski jaama. Kohus kutsus 20.04.2009.a väljaandes Ametlikud Teadaanded AJüles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. Samuti kutsus kohus üles kõiki, kellel on andmeid AJkohta, sellest kohtule teatama. Kohtule andmeid AJkohta ei esitatud. Kohus pöördus järelpärimisega Vene Föderatsiooni kompetentse asutuse poole AJkohta andmete saamiseks. Vene Föderatsiooni Krasnodari krai Jeiski Rajoonikohtu vastuse kohaselt on AJalates 22.09.1993.a sisseregistreeritud aadressile XXX. Nimetatud aadressil elava isiku selgituste kohaselt viibis AJviimati seal 13.01.1995.a. Jeiski Rajoonikohtu teate kohaselt on AJalates 28.11.1995.a tagaotsitav ning käesoleva ajani ei ole tema asukoht tuvastatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. Jeiski Rajoonikohtu vastusest nähtuvalt pärinevad viimased andmed AJelusoleku kohta 1995. aastast. Kohus märgib, et Maksu- ja Tolliameti 27.04.2009.a kirja kohaselt on AJkohta maksukohustuslaste registris märge, et ta on Eestist lahkunud 16.07.1996.a. Rahvastikuregistri kohaselt on isiku elukoht alates 16.07.1996.a. määratlemata. Need andmed ei lähe aga kokku OJselgituse ning Jeiski Rajoonikohtust saadud andmetega. Samuti ei lähe need andmed kokku Kodakondsus- ja Migratsiooniametis säilinud väljakirjutuslehega, mille kohaselt AJkirjutas ennast Tallinnast aadressilt XXXvälja 15.02.1993.a. Ka Rahvastikuregistrist endast nähtub, et AJoli Tallinnasse XXXsissekirjutatud kuni 15.02.1993.a. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et viimased andmed AJelusoleku kohta pärinevad 1995.a. Seega ei ole rohkem kui viis aastat AJelusoleku kohta andmeid, mistõttu tuleb AJtunnistada surnuks. Vastavalt TsÜS § 20 lg 2, kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. Kohtul leiab, et käesoleval juhul puuduvad andmed, mis võimaldaksid määrata kindlaks AJeeldatavat surmaaega. Seega tuleb AJsurmaajaks määrata esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. Eeltoodust tulenevalt tuleb AJsurmaajaks määrata XXX.a. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 tuleb kõik menetluskulud jätta avaldaja kanda.