Harju Maakohus
Kohtunik
Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.05.2011. a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-21308
Tsiviilasi
A K ́i, OK ́i ja VB ́i hagi AEOÜ vastu saamata jäänud töötasu, lisatasude ja lähetustasude nõudes
Tsiviilasja hind
8222,37 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: A K (isikukood: XXX, elukoht: XXX); Hageja II: OK (isikukood: XXX, elukoht: XXX); Hageja III: VB (isikukood: XXX, elukoht: XXX); Hagejate esindaja: Serge Desjatnikov (Jaama 173, 50705 Tartu, e-post: [email protected]); Kostja: AEOÜ (registrikood: XXX, aadress: XXX) Kostja esindaja: advokaat Mariann Tusti (Niguliste Advokaadibüroo; Tartu mnt 16b-19, 10117 Tallinn; e-post: [email protected])
Kohtuistungi aeg või menetluse liik
19.04.2011
Hagi rahuldada. Mõista OÜ-lt AE VB kasuks välja 2009 a maikuu töötasu 1 073,72 eurot, puhkusehüvitis 97,59 eurot ja hüvitis lõpparve kinnipidamise eest 1 073,72 eurot, kokku 2245,03 eurot (kaks tuhat kakssada nelikümmend viis eurot ja 03 senti).2245,03 eurot (kaks tuhat kakssada nelikümmend viis eurot ja 03 senti). Mõista OÜ-lt AE OK kasuks välja 2009 a maikuu ja juunikuu töötasu 1 861,11 eurot, puhkusehüvitis 98,74 eurot ja hüvitis lõpparve kinnipidamise eest 1 431,62 eurot, kokku 3391,47 eurot ( kolm tuhat kolmsada üheksakümmend üks eurot ja 41 senti). Mõista OÜ-lt AE A K kasuks välja 2009 a aprilli ja maikuu töötasu 1 216,88 eurot. puhkusehüvitis 152,11 eurot ja hüvitis lõpparve kinnipidamise eest 1 216,88 eurot, kokku 2585,87 eurot (kaks tuhat viissada kaheksakümmend viis eurot ja 87 senti).
1 (6)
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud OÜ AE kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagejad I, II ja III esitasid 13.01.2010 töövaidluskomisjonile avalduse saamata jäänud töötasu ja lõpparve nõudes. Hageja I palus välja mõista saamata jäänud töötasu 27 720 krooni, töötasu ületundide eest 5460 krooni, töötasu puhkepäevadel töötamise eest 4410 krooni, töötasu riigipühal töötamise eest 1260 krooni, lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest 51 800 krooni, puhkusekompensatsiooni 3531,82 krooni ja lähetuskulud 7700 krooni. Hageja II palus välja mõista saamata jäänud töötasu 30240 krooni, töötasu ületundide eest 5600 krooni, töötasu puhkepäevadel töötamise eest 4410 krooni, töötasu riigipühal töötamise eest 1260 krooni, lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest
835,20 krooni, puhkusekompensatsiooni 3613,75 krooni ja lähetuskulude katteks 8400 krooni. Hageja III palus välja mõista saamata jäänud töötasu 49 140 krooni, töötasu ületundide eest 9450 krooni, töötasu puhkepäevadel töötamise eest 7560 krooni, töötasu riigipühal töötamise eest 1260 krooni, lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest 54 390 krooni, puhkusekompensatsiooni 3509,04 krooni ja lähetuskulude katteks 13 650 krooni. Töövaidluskomisjon mõistis hageja I kasuks välja 2009 a maikuu töötasu 16 800 krooni, puhkusehüvitise 1527 krooni ja hüvitise ühe kuu keskmise töötasu ulatuses 16 800 krooni. Töövaidluskomisjon mõistis hageja II kasuks välja 2009 a maikuu ja juunikuu töötasu 29 120 krooni, puhkusehüvitise 1545 krooni ja hüvitise ühe kuu keskmise töötasu ulatuses 22400 krooni. Töövaidluskomisjon mõistis hageja III kasuks välja 2009 a aprilli ja maikuu töötasu 19040 krooni, puhkusehüvitise 2380 krooni ja hüvitise ühe kuu keskmise töötasu ulatuses 19 040 krooni. Kostja pöördus kohtusse 05.05.2010 vaidlustades töövaidluskomisjoni otsuse täielikult kostjalt välja mõistetud summade osas. Hagiavalduse kohaselt töötasid hagejad kostja juures töölepingu alusel. Töötegemise kohaks oli Soome Vabariigis Helsingis asuv ehitusobjekt. Töö sisuks olid krohvimistööd ja lepingu alusel oli kokku lepitud tasuks 7 eurot m2 kohta. Pooled leppisid suuliselt kokku, et töö sisuks on 1 kord krohvimine ja 1 kord värvimine. Kostja lubas koristamise ja muude tööde eest tasuda Soomes kehtivate miinimummäärade ulatuses. Kohapeal selgus, et seinad ei olnud krohvimiseks ette valmistatud ning vaja on teha täiendavaid töid. Hagejad tegid tööd ka nädalavahetustel ja riigipühadel, kõik tööpäevad oli vähemalt 9 tundi pikad, kogu töötatud aja vältel oli ainult üks puhkepäev. Hageja on oma nõuete esitamisel lähtunud Soome Vabariigis kehtivatest kõige alama taseme ehitustöötajata miinimummääradest, milleks on 8,95 eurot tunni eest. Tööd tavatööaega ületaval ajal tehti kokkuleppel tööandjaga. Hageja I palub välja mõista saamata töötasu 30 240 krooni, töötasu ületundide eest 5600 krooni, töötasu puhkepäevadel töötamise eest 4410 krooni, töötasu riigipühal töötamise eest
2 (6)
1260 krooni, lõpparve väljamaksmisega puhkusekompensatsiooni 3613.75 krooni.
viivitamise
eest
krooni,
Hageja II palub välja mõista saamata töötasu 30 240 krooni, töötasu ületundide eest 5600 krooni, töötasu puhkepäevadel töötamise eest 4410 krooni, töötasu riigipühal töötamise eest 1260 krooni, lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest 48 835 krooni, puhkusekompensatsiooni 3613.75 krooni. Hageja III palub välja mõista saamata töötasu 30 240 krooni, töötasu ületundide eest 5600 krooni, töötasu puhkepäevadel töötamise eest 4410 krooni, töötasu riigipühal töötamise eest 1260 krooni, lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest 48 835 krooni, puhkusekompensatsiooni 3613.75 krooni. Kostja seisukohad Kostja hagi ei tunnista. Kostja on vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsuse töötas, lähetustasu ja puhkusetasu osas. Hagejad ei saanud hakkama oma tööülesannetega ega andnud üle ühtegi nõuetekohaselt tehtud ruutmeetrit tööd. Töövaidluskomisjoni otsuses on kohaldatud ajatasu määra, kuid pooled on kokku leppinud tükitasus. Kuna hagejad ühtegi ühikut tasustavat tööd üle ei andnud, on hagejate nõuded põhjendamatud. Hagejad ei ole töötanud üle tööajanormi ega riigipühadel ega nädalavahetustel, sest Soome järelevalveorganid seda ei lubaks. Tööandja poolt sundi töötada muul ajal kui tavalisel tööajal ei olnud. Suuliselt töölepingu tingimusi ei täiendatud.
Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et hageja I, II ja III sõlmisid töölepingud, mille kohaselt asusid hagejad tööle krohvijatena Soome Vabariigis Helsingis kokku lepitud tasumääraga 7 eurot ruutmeetri eest. Hageja I asus tööle 01.05.2009 ja temaga lõpetati tööleping 22.05.2009. Hageja II asus tööle 01.05.2009 ja temaga lõpetati tööleping 08.06.2009. Hageja III asus tööle 15.04.2009 ja temaga lõpetati tööleping 08.05.2009. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 25 lg 1 töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Kostja on vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsused kostjalt välja mõistetud summade osas. Hagejad ei ole vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsuseid osas, millega komisjon jättis rahuldamata hagejate nõuded välja mõista töötasu ületundide eest, töötasu puhkepäevadel töötamise eest, töötasu riigipühal töötamise eest, ja lähetuskulude eest ja osas, millega komisjon jättis osaliselt rahuldamata hagejate nõuded saamata jäänud töötasu eest, lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest ja puhkusekompensatsiooni eest. Hagejad on küll hagimenetluses esitatud hagiavalduses palunud välja mõista summad suuremas ulatuses, kui seda on teinud töövaidluskomisjon, kuid hagiavalduste sisust nähtub, et hagejad ei ole tegelikult vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsuse seisukoht ning nad ei saakski seda teha, sest töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamise tähtaeg oli hagiavalduse esitamise hetkeks möödunud ja otsus selles osas jõustunud Seega vaatab kohus töövaidluse läbi üksnes töövaidluskomisjoni otsusega kostjalt välja mõistetud summade osas.
3 (6)
Vastavalt TLS § 131 lg 2 töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust. Töölepingud on sõlmitud ja lõpetatud enne 01.07.2009, seega kuulub kohaldamisele enne 01.07.2009 kehtinud TLS (vanaTLS) ja kuni 01.07.2009 kehtinud palgaseadus (PaS). PaS § 2 lg 7 sätestas, et Palga alammäär on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kindlale ajaühikule (tunnile, päevale, nädalale, kuule vms.) vastav palga suurus, millest madalamas ei ole lubatud kokku leppida töötamisel täistööajaga. Riigikohus selgitas oma otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, et kui pooled on kokku leppinud töötamises täistööajaga ja töö tasustamises tükihinde alusel (tükipalgasüsteem), siis kuuluvad siiski kohaldamisele töölepingu seaduse, töö- ja puhkeaja seaduse ja palgaseaduse sätted, mis reguleerivad töötamist üle kokkulepitud tööaja normi (ületunnitöö) ja töötamist puhkepäevadel, riigipühadel, õhtusel ja öisel ajal ning vastavate lisatasude maksmist. Sellest võib järeldada, et kui pooled on kokku leppinud töötamises täistööajaga ja töö tasustamises tükihinde alusel (tükipalgasüsteem), siis kuulub kohaldamisele ka PaS § 7 lg 7, s t töötajal on õigus saada töötasu vähemalt palga alammääras vaatamata tehtud töö kogusele. PaS § 18 lg 1 sätestas, et kui töötaja ei täida tööülesannet oma süül, makstakse talle tasu vastavalt tehtud tööle. PaS § 19 lg 4 sätestas, et töötaja süül tehtud täieliku praagi eest tasu ei maksta. Töötaja süül tehtud osalise praagi eest makstakse tasu alandatud määral, sõltuvalt töö tulemuse kõlblikkuse astmest. PaS § 20 lg 1 sätestas, et töötaja süül tekkinud tööseisaku aja eest talle tasu ei maksta. Viidatud sätete kohaselt ei ole töötajal, kes saab palka tükipalgasüsteemi alusel, siiski õigus esitada nõuet PaS § 2 lg 7 alusel, kui alampalgale vastava töö koguse saavutamata jätmine on sündinud töötaja süül, töötaja süül tehtud praagi tõttu või töötaja süül tekkinud tööseisaku tõttu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab PaS § 18 gl1 , § 19 lg 4 või § 20 lg 1 aluste olemasolu tõendama tööandja. Kohtuasjas C-341/05: Laval un Partneri Ltd selgitas Euroopa Kohus, et töötajate lähetamisel teise EÜ liikmesriiki kuulub kohaldamisele töö tegemise asukohariigi minimaalpalgamäär. Muuhulgas selgitas Euroopa Kohus viidatud lahendi p-st 57, et Ühenduse õigus ei takista seevastu liikmesriike kohaldamast oma õigusakte või tööturu osapoolte vahel sõlmitud alampalka käsitlevaid kollektiivlepinguid mis tahes isikule, kes sõltumata tööandja asukohariigist teeb kas või ajutiselt nende territooriumil tasustatud tööd (vt eelkõige
4 (6)
ehitusobjekt tähtaegselt lõpetada ning töötaja iseseisev otsustuspädevus tööaja üle on piiratud ehitusobjektile juurdepääsuga. Ka kostja on avaldanud, et kokku lepiti tavapärases tööajas, sh täistööajas. Vaidlust ei ole selles, et hagejad ühtegi nõuetekohast ruutmeetrit pinda üle ei andnud, st hagejad ei ole saavutanud ka mitte alampalgale vastavat töökogust. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et alampalgale vastava töö koguse saavutamata jätmine on sündinud töötaja süül, töötaja süül tehtud praagi tõttu või töötaja süül tekkinud tööseisaku tõttu. Kostja esitatud PEOÜ töödejuhataja RN avaldusest (tl 27) nähtub, et hagejate töö oli ebakvaliteetne ja tuli ümber teha. Kohtu arvates on esitatud tõend ilmselt ebausaldusväärne, sest selgitus on allkirjastamata ning selgitusest ei nähtu, millistel asjaoludel on see antud, samuti on tõendamata RN seos asjaga. Vaidlust ei ole selles, et Soome Vabariigi ehitusvaldkonna õigusliku regulatsiooni kohaselt on kõikide töötajate minimaalpalgamääraks vähemalt 8,95 eurot tunnis. Seega on hagejatel õigus saada tööasu vähemalt täistööaja eest määras 8,95 eurot tunnis, millest on lähtunud ka töövaidluskomisjon. Pooled ei ole vaidlustanud töövaidluskomisjoni töötasu arvestust ei tööaja ega keskmise töötasu osas. Kohus leiab, et töövaidluskomisjoni arvestus on mõlemas osas tõene ja seega tuleb hagejatelt saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitis välja mõista samas suuruses, nagu seda on teinud töövaidluskomisjon. Kohus mõistab hageja I kasuks välja 2009 a maikuu töötasu 16 800 krooni e 1 073.72 eurot ja puhkusehüvitise 1527 krooni e 97.59 eurot, hageja II kasuks välja 2009 a maikuu ja juunikuu töötasu 29 120 krooni e 1 861.11 eurot ja puhkusehüvitise 1545 krooni e 98.74 eurot, hageja III kasuks välja 2009 a aprilli ja maikuu töötasu 19040 krooni e 1 216.88 eurot ja puhkusehüvitise 2380 krooni e 152.11 eurot. Kohus leiab, et tõendamata on hagejate väited selle kohta, et pooled on suuliselt kokku leppinud töölepingu täiendamises, täiendavates töödes ja nende eest tasumises ajapalgasüsteemi järgi ja selle kohta, et töövahendid (pumbad) purunesid. Selle kohta on tõendiks üksnes hagejate endi vande all antud seletused, kuid kohus arvestab seejuures, et hagejatel on vastastikune huvi asja lahendamise vastu üksteise kasuks, mistõttu ei pruugi hagejate antud selgitused olla täiel määral objektiivsed. Samas ei ole hagejate väited ka asjakohased, sest hagejate õigus hagi rahuldamisele tuleneb PaS §-st 2 lg-st 7. Vastavalt TLS § 119 lg 2 lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Vaidlust ei ole selles, et kostja hagejatele midagi tasunud ei ole, st hagejad lõpparvet kätte saanud ei ole. Pooled ei ole vaidlustanud töövaidluskomisjoni töötasu arvestust ei tööaja ega keskmise töötasu osas. Kohus leiab, et töövaidluskomisjoni arvestus on mõlemas osas tõene ja seega tuleb hagejatelt hüvitis välja mõista samas suuruses, nagu seda on teinud töövaidluskomisjon. Kohus mõistab hageja I kasuks välja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses 16 800 krooni e 1 073.72 eurot, hageja II kasuks välja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses 22400 krooni e 1 431.62 eurot, hageja III kasuks välja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses 19 040 krooni ehk 1 216.88 eurot. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja kahjuks, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus märgib, et hagejad on küll hagimenetluses esitatud hagiavalduses palunud välja mõista summad suuremas ulatuses, kui seda on teinud töövaidluskomisjon, kuid hagiavalduste sisust nähtub,
5 (6)
et hagejad ei ole tegelikult vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsuse seisukoht ning nad ei saakski seda teha, sest töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamise tähtaeg oli hagiavalduse esitamise hetkeks möödunud. Seetõttu vaatas kohus töövaidluse läbi üksnes töövaidluskomisjoni otsusega kostjalt välja mõistetud summade osas. Selles osas on hagejate hagi täielikult rahuldatud, seega on kohus TsMS § 162 lg 1 mõttes teinud otsuse kostja kahjuks.
Peeter Pällin Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.