TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 05.05.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-11-12226/18
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 05.05.2011
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1662

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Narva Linna Sotsiaalabiamet75009148

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-11-12226

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

05. mai 2011.a, Narva

Tsiviilasja number

2-11-12226

Tsiviilasi

V B eestkostja määramise menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Eestkostet vajav isik V B (isikukood XXX, elukoht XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Sergei Politšev Asjast puudutatud isikud D B (isikukood XXX) G V (isikukood XXX) A B (isikukood XXX) Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu, registrikood 75009148), lepinguline esindaja Svetlana Timofejeva Kirjalik menetlus

Asja lahendamise viis Resolutsioon

1.Rahuldada Narva linna avaldus.

2.Määrata V B eestkostjaks D B kellele anda esindusõigus eestkostetava V B kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.

3.Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 05. mail 2016.a.

4.D B on V B seaduslik esindaja ning on kohustatud: - kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, samuti hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid; - teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele, kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada; - esitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta ühe kuu jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta; - esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku iga-aastase aruande oma ülesannete täitmisest iga aasta 01. maiks. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid; - teatama kohtule oma elukoha muutusest.

Sarnased lahendid

TSÜS

7.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavaks tegemisest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse puudutatud isikule kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja menetluse käik D B esitas 18.03.2011.a. avalduse oma vanaemale V B eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt kannatab V B haiguse vanaea dementsus all. Daignoos on V B määratud psühhiaatri Ilona Kalugina poolt 2004.a. Sellest ajast elab V B Narva-Jõesuu Hooldekodus. V B on olemas korter, aga ta ei saa seal elada, sest ei suuda ennast teenindada ja ei saa liikuda, ta ei saa kulutada enda pensioni. Vanaema vajab pidevat hooldust. D B palub ennast määrata vanaema V B eestkostjaks, et kaitsta V B isilikke huve ja õigusi. Viru Maakohtu 22.03.2011.a. määrusega on algatatud hagita menetlus V B eestkostja määramiseks ning kaasatud menetlusse Narva linn. Narva linna 12.04.2011.a. seisukoha kohaselt V B esineb vaimne alaareng ja psüühikahäire. V B vajab ööpäevaringset hooldust, järelevalvet ja juhendamist. Narva linn on seisukohal, et vaimse haigestumise tõttu ei ole V B võimeline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, ta pole suuteline oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, s.h. pisitehinguid. Narva linn on seisukohal, et eestkostjale tuleb anda esindusõigus eestkostetava V B suhtes kõikide tehingute tegemisel ja asjade ajamisel. V B üle vajalikku järelevalvet, tema hooldust ja kõrvalabi osutab tema lapselaps D B. V B viibis SA Narva-Jõesuu Hooldekodus ööpäevaringsel hooldusteenusel Narva linna kulul alates 22.04.2004.a. kuni 01.02.2011.a. V B on registreeritud ühetoalise korteri omanikuna aadressil XXX, kus elab koos oma perega tema lapselaps D B, kes on nõus olema V B eestkostjaks. Käesoleval ajal V B elab pojale A B kuuluvas kolmetoalises korteris aadressil XXX, kus V B on oma tuba ja elamistingimused on head. Samas korteris elavad ka V B poeg A B ja tema abikaasa R B. Lähedastest sugulastes on V B veel tütar G V, kes oma perekonnaga elab Narva-Jõesuus. Perekonnavahelised suhted on head. Narva linn teeb kohtule ettepaneku määrata V B eestkostjaks D B. Narva linn on seisukohal, et D B isikuomadustelt ja võimetelt, samuti suhetelt eestkostetavaga sobib kohtu poolt määratud ülesannetes V B huve kaitsma. Kohtupsühhiaatriaekspertiis Viru Maakohtu 22.03.2011.a määruse alusel teostas SA Narva Haigla psühhiaater, riiklikult tunnustatud ekspert psühhiaater V. Savin ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi V B psüühilise seisundi kindlaksmääramiseks. 10.04.2011.a. teostatud ja 21.04.2011.a kohtule esitatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 65 kohaselt tuli ekspert järeldusele, et V B kannatab vaskulaarse dementsuse all, millele viitavad asjaolud, et tal on mälu ja intellekt alanenud, huvide ring on piiratud, haiguskriitika puudub. V B ei ole suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, korraldama oma elu iseseisvalt, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Psüühiline seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust ja ei võimalda teda ära kuulata kohtuistungil. Teda ei ole võimalik ära kuulata tema tavalises keskkonnas. V B vajab eestkostja määramist. Eestkostja peab aitama V B olmeprobleemide lahendamisel (pesemine, söömine jne), korraldama tema rahaasju, tegema tehinguid, kontrollima ravimite kasutamist. 2/5

2-11-12226 V B esindaja arvamus V B riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Sergei Politšev esitas 02.05.2011.a. kohtule kirjaliku arvamuse. Esindajal ei õnnestunud V B külastamise ajal vestelda, kuna küsimustele ta ei vastanud. Esindaja veendus, et V B ei saanud aru, millest on jutt ja mille kohta teda küsitletakse. Esindaja veendus ka, et V B on füüsilised puudused, mis takistavad tal iseseisvalt oma eluga toime tulla, ta ei saa midagi teha ega hoolitseda enda eest. Esindajal puuduvad vastuväited, et D B oleks määratud V B eestkostjaks. V B esindaja jõudis järeldusele, et V B vajab eestkostet. Ta ei ole võimeline ilma kõrvalise abita ja juhtimiseta tulema toime oma igapäeveluga ning ta ei ole võimeline iseseisvalt kaitsma oma õigusi ega huve. Eestkostja ülesanneteks võib määrata V B igapäevelu korraldamise, ravi, hoolduse, järelevalve ja ülalpidamise tagamise ning tema eest kõigi tehingute tegemise, sealhulgas pisitehingud. Esindaja palub avalduse rahuldada ja seada V B üle eestkoste ning määrata V B eeskostjaks D B viieks aastaks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, analüüsinud V B esindaja ja puudutatud isikute seisukohti ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et V B üle tuleb seada eestkoste. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise hagita menetluses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. PKS § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 203 lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Kohtule esitatud teate ja Narva linna seisukoha kohaselt vajab V B psüühilise seisundi tõttu igapäevases elus järelevalvet, juhendamist ja kõrvalabi. Puudutatud isikute arvamusel ei saa V B ühtegi tehingut iseseisvalt teha ning eestkostjale tuleb anda esindusõigust kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. V B esindaja on veendunud, et V B vajab eestkostet oma huvide ja õiguste kaitseks. Esindajal puuduvad vastuväited, et V B eestkostjaks määrataks D B. Ekspert psühhiaater V. Savin tuli järeldusele, et vaimse seisundi tõttu ei ole V B suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, ning ta vajab eestkostet. Seega on kohtu arvates tuvastatud nii Narva linna seisukoha, V B esindaja kui eksperdi arvamusega, et V B vajab eestkostet, sest V B ei suuda oma psüühilise seisundi tõttu kestvalt aru saada oma tegudest või neid juhtida. 3/5

2-11-12226 Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti kohaselt tuli ekspert järeldusele, et V B ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil ega tema tavalises keskkonnas. Kuna eksperdi väitel V B tervislik seisund ei võimalda tema ärakuulamist ei pea kohus põhjendatuks tema ärakuulamist kohtu poolt. Tema tahe on välja selgitatud riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu. PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. D B on palunud end määrata oma vanaema V B eestkostjaks. Kohus arvestab ka asjaolu, et V B täisealised lapsed on V B esindajale avaldanud, et nad on nõus, et V B eestkostjaks määrataks D B. Kuna A B ja G V ise kohtule oma kirjalikke seisukohti esitanud ei ole, siis kohus eeldab, et neil ei ole soovi ise olla emale eestkostjaks ega vastuväiteid, et V B eestkostjaks määrataks D B. Kohus on veendunud, et D B on eestkostjaks sobiv isik ning leiab, et D B sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Seega on põhjendatud määrata V B eestkostjaks D B. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada V B kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et ta on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse. PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus seab V B üle eestkoste tähtajaga viis aastat, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. PKS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda.