A. D. hagi Uusvento OÜ vastu töövaidluses. Hagihind 4 551.08 eurot.
Asja läbivaatamise kuupäev
19. aprill 2011.a
Istungil osalenud isikud
Hageja A. D. ja tema nõustaja A. J.; Kostja Uusvento OÜ seaduslik esindaja A. K. ja lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi M. K..
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt OÜ-lt Uusvento (registrikood 10246665, asukoht Kiige 7-1, 31026 Kohtla-Järve) hageja A. D. (isikukood xxx, elukoht xxxKohtla-Järve kasuks puhkusekompensatsioon 2006.a eest brutosummas 372 (kolmsada seitsekümmend kaks) eurot 04 senti.
3.Jätta rahuldamata hagi kostjalt 2004.a-2005.a eest puhkusekompensatsiooni nõudes.
4.Lõpetada menetlus A. D. hagis kostja OÜ Uusvento vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise kande muutmise, töölepingu TLS § 92 lg 2 alusel lõpetatuks tunnistamise, töölepingu lõpetamise aluse ja kuupäeva osas tööraamatu kannete parandamise ja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise saamise nõudes.
5.Kinnitada A. D. ja kostja OÜ Uusvento vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt kostja kohustub tasuma hagejale saamata jäänud töötasu ja viiviste eest 102.26 eurot (1 600 krooni) ja lõpetada selles osas tsiviilasja menetlus seoses kostja poolt 16.03.2011.a nõude täitmisega.
6.Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
7.Saata kohtuotsuse ärakiri hagejale ja kostja esindajatele teadmiseks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.Hageja esitas 15. juulil 2010.a Viru Maakohtule hagi Uusvento OÜ vastu järgmistes nõuetes: 1) kostja poolt 07.04.2010.a töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töölepingu lõpetamise kande muutmiseks, tunnistades tööleping lõpetatuks TLS § 92 lg 2 alusel; 2) tööraamatu kannete parandamiseks töölepingu lõpetamise aluse ja kuupäeva osas; 3) kostjalt saamata jäänud töötasu 89.48 eurot (1 400 krooni) väljamõistmiseks, 4) kasutamata jäänud puhkuse eest kompensatsiooni 1 647.64 eurot (25 780 krooni) väljamõistmiseks; 5) tasumata töötasult viivise väljamõistmiseks summas 2.49 eurot (39 krooni) ning viivise nõudes alates 15.07.2010.a kuni töötasu maksmiseni; 6) hüvitise nõudmiseks kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
2.Hagiavalduse kohaselt poolte vahel 14.08.1997.a sõlmitud töölepingu nr. 4 alusel asus hageja kostja juurde tööle lukksepa ametikohale. Kostja jättis osaliselt maksma hagejale töötasu ajavahemiku veebruar 2008.a kuni aprillini 2010.a eest. Hageja esitas korduvalt kostjale nõuded töötasu maksmiseks.
3.07.04.2010.a esitas kostja hagejale avalduse töölepingu lõpetamiseks ning teatas, et hagejat alates 07.04.2010.a tööle ei lubata. 12.04.2010.a tutvustati hagejat töölepingu lõpetamise käskkirjaga, mille kohaselt lõpetati tööleping alates 01.03.2010.a TLS § 88 punktide 5, 6, 7, 8 alusel. 20.04.2010.a esitas hageja kostjale e-kirjaga taotluse võimaldada lepingujärgset tööd koos korduva palvega maksta tasumata jäänud töötasu. 22.04.2010.a esitas hageja kostjale lepingu ülesütlemise avalduse, millele kostja ei vastanud.
4.03.05.2010.a esitas hageja avalduse Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile. 14.06.2010.a otsusega rahuldas töövaidluskomisjon hageja nõuded osaliselt.
5.Seisuga 14.07.2010.a kostja on jätnud hagejale tasumata: 1) töötasu 2010.a jaanuari, märtsi ja aprilli kuude eest 103.86 eurot (1 625 krooni), millele lisandub viivis 2.49 eurot (39 krooni); 2) puhkusetasu alates 2004. aastast kogusummas 1 647.64 eurot (25 780 krooni); 3) hüvitis töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest.
2 (9)
2-10-34120
6.Hageja palus hagi rahuldada VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1, § 115 lg 1, TLS § 28 lg 2 p 2, § 71, §83, § 84 lg 2, § 95 lg 2, § 100 lg 4, § 105 lg 1, § 107 lg 2, ITVS § 4 lg 2 alusel ja jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
7.11. augustil 2010.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta hageja nõuded täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja viitas asjaolule, et hageja poolt on tasumata riigilõiv puhkusetasu nõudelt summas 383.47 eurot (6 000 krooni) ja kolme kuu hüvitise nõudelt summas 255.64 eurot (4 000 krooni), kokku 639.11 eurot (10 000 krooni).
9.Kostja leidis, et hageja nõue tuvastada 07.04.2010.a tööandja poolt töölepingu ülesütlemise tühisus ning tunnistada tööleping lõpetatuks TLS § 92 lg 2 alusel on alusetu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Kostja jääb antud nõude osas töövaidluskomisjonile esitatud seisukohtade juurde ja nõustub töövaidluskomisjoni seisukohtadega.
10.Kostja arvamuse kohaselt ei kattu hagis esitatud nõuded töövaidluskomisjonile esitatud nõuetega. Töövaidluskomisjoni 14.06.2010.a otsusega lahendati nii kostja kui hageja avaldused. Hageja ei ole ITLS § 24 lg 4 ettenähtud korras esitanud kohtuile taotlust tööandja avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Seega on jõustunud töövaidluskomisjoni 14.06.2010.a otsus, millega lahendati tööandja nõudeid ja tuvastati hageja poolt töölepingu ülesütlemise tühisus, kuna 07.04.2010.a on tööandja töötajaga töölepingu erakorraliselt üles öelnud.
11.Puhkusekompensatsiooni nõudmise osas märkis kostja, et 2004-2006 aastate eest esitatud nõue on aegunud. Antud nõue on kostja jaoks arusaamatu ka seepärast, et kostja esitas töövaidluskomisjoni kõik tõendid selle kohta, et hageja on kätte saanud kõik puhkusetasud ja ära kasutanud kõik puhkusepäevad. Ka saamata jäänud palga nõue on alusetu, sest kostja on maksnud hagejale töötasu miinimummääras ka ajal, millal hageja tööülesandeid ei täitnud, so alates 22.02.2010.a kuni töölepingu ülesütlemiseni.
ASJA KÄIK
12.23. septembril 2010.a esitatud seisukohas hageja ei nõustunud kostja poolt märgitud riigilõivu tasumise nõudega, leides, et RLS § 22 lg 1 p 1 kohaselt on hageja nõue riigilõivuvaba.
13.Töövaidluskomisjon ei võtnud arvesse hageja poolt esitatud väiteid töölepingu lõpetamise asjaolude kohta. Kostja väide, nagu oleks töövaidluskomisjoni otsus jõustunud, on väär. Hageja on antud vaidluse lahendamiseks pöördunud kohtusse, seega ei saanud otsus jõustuda.
14.Hageja ei nõustunud kostja väitega puhkusetasude osas, samuti nõuete aegumisega. Kuna enne 01.07.2009.a välja töötatud põhipuhkuse ja lisapuhkuse nõue aegub nelja aasta jooksul arvates seaduse jõustumisest, siis on õigustatud ka puhkusehüvitise nõudmine 2004.a-2006.a kasutamata jäänud puhkuse eest. Hageja leidis, et puhkusehüvitise näol põhinõude suurendamist ei loeta TsMS § 376 lg 4 p 2 alusel hagi muutmiseks, seega ei ole tegemist uue nõudega.
3 (9)
2-10-34120
15.08. detsembril 2010.a esitatud taotluses märgis hageja, et hagis märgitud puhkusetasu nõue summas 1 647.64 eurot (25 780 krooni) on arvutatud netotasuna.
KOHTUISTUNGID
16.15. märtsil 2011.a toimunud kohtuistungil esitas hageja haginõude täpsustuse. Hageja vähendas puhkusehüvitise nõuet ning palus kostjalt välja mõista saamata jäänud puhkusetasu kogusummas 1 069.14 eurot (16 728.41 krooni). Hageja palus ka tühistada töövaidluskomisjoni otsus 27.04.2010.a hageja poolt töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamise kohta ja lähtuvalt TLS § 107 lg 2 lõpetada tööleping käesoleva tsiviilasja lõppemise seisuga. Hageja vähendas puhkusehüvitise nõuet seoses sellega, et kostja oli vahepeal ühe osa puhkusetasust hagejale välja maksnud. Algselt oli arvutatud, et kuulub hüvitamisele 131 päeva. Pärast selgus, et 28 päeva oli dets. 2009.a välja makstud. Esitatud töötasu nõude õige summa on 1 625 kr. Hageja on nõus selles osas lõpetama vaidluse.
17.Kostja esindaja tegi hagejale ettepaneku, et nädala jooksul maksab kostja hagejale 1 600 krooni, millega lõpeb viivise ja saamata jäänud töötasu nõue. Ülejäänud osas palus esindaja istung edasi lükata, sest tõendab, et 2006.a maksis tööandja 2006.a. puhkuse eest. Hageja väidab, et maksti vanu võlgu. Kuna see on uus väide, siis kostja peab hakkama seda tõendama. Kostja soovib puhkusetasu eelnevad andmed üle kontrollida.
18.19. aprillil 2011.a toimunud kohtuistungil hageja jäi esitatud nõude juurde, välja arvatud palga ja viivise maksmise nõudes, millised on kostja poolt täidetud. Hageja teatas, et nõue on lõpetada tööleping koondamise tõttu. Töötukassast hageja hüvitist saanud ei ole. Vaidluse all olid kuni 2006.a puhkusetasu ja ülejäänud aastatel sai hageja puhkusetasu. 2007.a - 2009.a saadud puhkusetasu näol on tegemist eelnevate aastate saamata jäänud puhkuse hüvitistega. Hageja sai töötasu kassast, kuid pidi töölepingu järgi saama arvelduskontole. Kostja oli kohustatud üle kandma töötasu hageja arvelduskontole. Kui töötaja on nõus, et raha makstakse kassast, siis see ei ole rikkumine, aga kui kokkulepet pole, siis on rikkumine. Inimene vallandati ilma aluseta. Töötaja jaoks oli üllatus tööandja selline käitumine ja sellepärast on ka 3 kuu hüvitise nõue. Kostja esindaja viide, et leping oli lõpetatud konkurentsi rikkumise tulemusel, on paljasõnaline.
19.Kostja lepinguline esindaja teatas, et töölepingu ülesütlemise üle vaidlus puudub. Kui kohus leiab, et vaidluse all on ka töölepingu lõpetamise õigsus ja vastavalt TLS § 109 on esitatud ka 3 kuu hüvitise saamise nõue, siis palus esindaja lugeda mõistlikuks hüvitiseks 1 kuu hüvitis. See on mõistlik suurus juhul kui kohus leiab, et nendel nõuetel on mingi alus. Kohtul on õigus vähendada hüvitist, kui leitakse, et lepingu ülesütlemine ei ole kehtiv. Kostja ei paku seda kui kompromissina, vaid kui alternatiivina. Esindaja teatas, et pooled palga osas on saavutanud kompromissi. Puhkusetasu osas on kõik tasutud ja vastavate väljavõtetega tõendatud. Kostja vaidleb vastu vastaspoole seisukohale tööraamatu kande muutmise olulisusele. Tööraamatul puudub õiguslik tähendus ja tänapäeval isik avaldab ise endised tööandjad ja soovitajad. Esindaja rõhutas, et hagejale oli üldse teadmata, et tal oli õigus saada puhkusetasu. Töövaidluskomisjonis oli see ebaolulises määras, kohtusse pöördudes on nõue kardinaalselt muutunud. Hagi on täies ulatuses alusetu, kuid osaliselt pooled leppisid kokku ja see nõue on rahuldatud. Ülejäänud nõue ei ole tõendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et puhkusetasu on täies ulatuses tasutud. Töölepingu lõpetamise üle vaidlust olla ei saa, nõue tuleb jätta läbi vaatamata.
4 (9)
2-10-34120
20.Kostja seaduslik esindaja teatas, et see on tema viga, et ta on hagejale rohkem puhkusetasu maksnud. Alguses ei teinud ta vahet puhkuse ja palga tasude selgitustes. Puhkusearvetusi tegi ilma raamatupidajata, kandis umbes puhkusetasu üle ja raamatupidaja hiljem korrastas neid.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
21.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära hageja ja kostja esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Töölepingu ülesütlemine
22.Poolte vahel 14.08.1997.a sõlmitud töölepingu nr 4 alusel asus hageja kostja juurde tööle lukksepa ametikohale (t. lk. 9-11). Alates 08.08.2005.a viidi hageja üle meistri ametikohale töölepinguga garanteeritud minimaalpalgaga. Seoses töömahu vähenemisega, alates 19.01.2010.a viidi hageja tagasi lukksepa ametikohale üle (töövaidluskomisjoni t. lk. 52-55).
23.Tööandja oma käskkirjaga ütles töölepingu üles TLS § 88 punktide 5, 6, 7, 8 alusel üles alates 01.03.2010.a (t. lk. 13). . Millal tegelikult tööandja töölepingu üles ütles ei ole teada, sest tööandja käskkirjal puudub kuupäev selle tegemise kohta. Hageja on tutvunud töölepingu ülesütlemisega, selle kohta ta on andnud allkirja käskkirjale. Kuna teade töölepingu TLS § 88 punktides 5-7 toodud õiguslikel alustel ülesütlemise kohta on 07.04.2010.a tööandja poolt töötajale saadetud e-postiga ja hagis hageja kinnitab teate kättesaamise fakti, siis tuleb asuda seisukohale, et hageja sai kostja poolt töölepingu ülesütlemisest teada hiljemalt 07.04.2010.a. Tööandjale 21.04.2010.a saadetud e-kirjas teatas hageja, et tööandjal ei ole seaduslikku alust töölepingu ülesütlemiseks ja kuna käskkiri ei ole seaduslik, siis palus hageja kas lubada tal töötada edasi või vallandada ta vastavalt seadusele (t. lk. 15).
24.Töötaja ei nõustunud kostja poolt töölepingu ülesütlemisega ja esitas 03.05.2010.a töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus: 1) tunnistada tööleping lõpetatuks TLS § 91 lg 2 alusel alates 27.04.2010.a; 2) parandada tööraamutu kanne töölepingu lõpetamise aluse ja kuupäeva osas; 3) mõista tööandjalt välja saamata jäänud töötasu 33 750 krooni; 4) mõista välja alates 2006.a kasutamata puhkusehüvitis 6 027.60 krooni; 5) välja mõista viivist töötasult; 6) välja mõista tööandjalt hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses kokku 19 500 krooni. Ka tööandja esitas töövaidluskomisjonile avalduse, millega vaidlustas töötaja poolt töölepingu ülesütlemise ja palus tuvastada töötaja poolt töölepingu ülesütlemise tühisus, põhjusel, et kehtivat ja vaidlustamata ülesöeldud töölepingut ei ole võimalik üles öelda seoses asjaoluga, et puudub ülesütlemise alus ehk töösuhe.
25.Ida Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 14.06.2010.a otsusega töövaidlusasjas nr 9.42/1584-2010 rahuldati töötaja ja tööandja nõuded osaliselt, tuvastati töölepingu TLS § 91 lg 2 ülesütlemise tühisus, tuvastati poolte vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 punktide 6-8 alusel alates 07.04.2010.a ja mõisteti tööandjalt töötaja kasuks saamata jäänud töötasu kokku summas 10 178.60 krooni.
26.Töölepingu seaduse (TLS) § 87 sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. Töölepingu ülesütlemine toimub ülesütlemise avalduse tegemisega teisele poolele. TLS § 95 lg 1 alusel töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik
5 (9)
2-10-34120 ülesütlemisavaldus on tühine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimese lause kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kuna tööandja tegi hagejale taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavalduse 07.04.2010.a, mille hageja sai samal päeval kätte, siis loetakse poolte vahel sõlmitud tööleping tööandja poolt erakorraliselt üles öelduks 07.04.2010.a ja sellest ajast alates lõppesid poolte vahelised lepingulised suhted.
27.Seadusest tulenevalt ei ole töölepingu poolel õigust hinnata töölepingu ülesütlemise seaduslikkust, ei ole tal ka õigust ülesütlemise õigusliku alusega mittenõustumisel avaldada tahteavaldust muul õiguslikul alusel lepingu ülesütlemiseks. Seega puudus hagejal õiguslik alus ülesöeldud töösuhe taas ülesütlemiseks. Küll aga oli tal õigus TLS § 105 lg 1 sätestatud 30 päeva jooksul esitada kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avaldus ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Hageja ei ole töövaidluskomisjonile esitanud nõuet töölepingu TLS § 88 lg 1 punktide 6-8 alusel ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töövaidluskomisjonile esitatud töötaja avalduse resolutsioonis sellist nõuet ei ole. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses (töövaidluskomisjoni t. lk 3) on töötaja asunud seisukohale küll, et tööandja ei täitnud TLS § 95 lg 2 sätestatud ülesütlemise põhjendamise kohustust, mistõttu ülesütlemine oli tühine. Avaldaja on seda teinud selleks, et tugineda töölepingu kehtivusele ja nõuda tööandjalt töölepingu rikkumise lõpetamist, tööle lubamist ja tasu maksmist. Eelmises punktis tooduga on tuvastatud, et tööleping oli üles öeldud 07.04.2010.a. Seega ei ole hagejal võimalik töölepingu kehtivusele tugineda.
28.Individuaalne töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 1 tulenevalt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Sama paragrahvi lg 3 järgi, kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Tööandja poolt töövaidluskomisjonile esitatud vastuses juhtis tööandja tähelepanu asjaolule, et töötaja ei ole esitanud nõuet töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Avaldaja, sellele vaatamata, ei ole töövaidluskomisjonile esitatud avaldust muutnud. Kuna töötaja ei ole töövaidluskomisjonile esitanud nõuet tööandja poolt töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töövaidluskomisjon ei ole saanud töötaja avalduse alusel ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks lahendit teha, siis puudub hagejal õiguslik alus esitada kohtule nõuet, mida ta töövaidluskomisjonile esitanud ei ole.
29.Töölepingu ülesütlemisega seoses peab kohus vajalikuks märkida, et hageja ei ole esitanud kohtule taotlust tööandja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohtumenetluses koos hagiga lahendamiseks. Kuna töövaidluskomisjoni otsusega tuvastati, et tööleping on üles öeldud TLS § 88 lg 1 punktide 6-8 alusel alates 07.04.2010.a, siis ITLS § 24 lg 3 tuleneval oli hagejal õigus esitada kohtule taotlus, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud tööandja avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Kui hageja oleks vastava taotluse esitanud oleks tööandja käesolevas vaidluses olnud vastuhageja. Vastuhagejana menetlusse astumisel tekkiks kostjal mitte ainult töötaja hagile vastamise kohustus, vaid ka võimalus kaitsta oma õigusi vastuhagejana, sh. esitada ja muuta nõudeid, millega menetluses kaasneks omakorda hagejalt (töötajalt) vastuse nõudmine. Kuna töövaidluskomisjoni otsus tehti 14.06.2010.a ja hagi kohtule esitati 15.07.2010.a, siis tähtaja saabumise tõttu ei olnud kohtul enam võimalik
6 (9)
2-10-34120 selgitada hagejale ega teha talle ettepanek kohtule tööandja poolt esitatud avalduse lahendamiseks taotluse esitamiseks. Seega nõustub kohus kostja vastuses toodud väidetega, et kohus ei saa tuvastada tööandja poolt töölepingu ülesütlemise tühisust ning tunnistada tööleping lõpetatuks TLS § 91 lg 2 alusel, kuna antud nõue on töövaidluskomisjoni otsuse jõustunud osaga lahendatud tööandja avalduse alusel.
30.TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Eeltoodu alusel jätab kohus lõpetab menetluse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise kande muutmise, töölepingu TLS § 92 lg 2 alusel lõpetatuks tunnistamise, töölepingu lõpetamise aluse ja kuupäeva osas tööraamatu kannete parandamise ja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise saamise nõudes. Selles osas menetluse lõpetamisel arvestab kohus ka seda, et hageja sisuliselt ei ole toonud ühtegi väidet tema suhtes tööandja poolt TLS § 88 lg 1 punktide 6-8 toodud töölepingu ülesütlemise aluste mitteesinemise kohta. Menetluse lõpetamine töötasu ja viiviste osas
31.15. märtsil 2011.a toimunud kohtuistungil kostja on teinud hagejale kompromissiettepaneku saamata jäänud töötasu ja viiviste eest 102.26 eurot (1 600 krooni) maksmiseks ja selles osas menetluse lõpetamiseks, millega on hageja nõustunud (t. lk. 77).
32.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud. Kostja poolt esitatud 16.03.2011.a maksekorralduse nr 5629 alusel nimetatud summa on kostja hagejale üle kandnud selgitusega kompromiss tsiviilasjas 2-10-34120 (t. lk. 91). Selleärast kohus kinnitab poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Puhkusekompensatsioon
33.Töölepingu punkti 6.1. järgi töötaja põhipuhkuse pikkuseks on 28 kalendripäeva. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt hagejale on maksmata puhkusetasu kokku 385.19 eurot (6 027 krooni), sh. 2006.a eest 28 päeva 3 952.95 krooni, 2007.a eest 1 päev – 269.22 krooni, 2009.a eest 1 päev 289.22 krooni ja 2010.a 7 päeva eest 1 516.20 krooni. Hagiavalduse kohaselt hagejale on maksmata puhkusetasu 1 647.64 eurot (25 780 krooni), sh. august 2004.a- juuli 2005.a 28 päeva, august 2005.a- juuli 2006.a 28 päeva, august 2006.ajuuli 2007.a 28 päeva, august 2008.a- juuli 2009.a 22 päeva, juuli-detsember 2009.a 15 päeva, jaanuar-aprill 2010.a 9 päeva.
15.märtsil 2011.a esitatud täpsustuse kohaselt hagejal on saamata puhkust kokku 103 päeva, s.h ajavahemiku 14.08.2004.a-13.08.2007.a eest 84 päeva (28 päeva x 3 aastat), 14.08.2008.a30.06.2009.a eest 12 päeva, 01.07.2010.a-07.04.2010.a eest 7 päeva (t. lk. 75).
7 (9)
2-10-34120
13.aprillil 2011.a esitatud seisukohas ja 19.04.2011.a kohtuistungil hageja on kinnitanud, et vaidluse all on puhkusetasu vaid puhkusetasud kuni 2006.a, ülejäänud, so. alates 2007.a eest on hageja puhkusetasu kätte saanud (98, 119).
34.Kostja vastuse kohaselt töötaja on kõik puhkusepäevad ära kasutanud. Kostja on esitanud puhkusekompensatsiooni nõudeõiguse aegumise vastuväite ja palunud kohaldada nõudele aegumist, kuna väidetav saamata jäänud puhkusekompensatsioon 2004.a-2006.a eest on uus nõue. Kohus ei nõustu kostja väidetega nõudega aegumise kohta, sest TLS § 137 järgi enne käesoleva seaduse jõustumist välja töötatud põhipuhkuse ja lisapuhkuse nõue aegub nelja aasta jooksul arvates seaduse jõustumisest. Seega hageja nõuded puhkusekompensatsiooni eest oleks aegunud alles 01.07.2013.a.
35.Samas eeltoodu ei tähenda, et hageja nõue selles osas kuulub rahuldamisele täielikult. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses hageja ei ole nõudnud puhkusehüvitist enne 2006.a tekkinud puhkuse eest. 2006.a puhkuse eest nõudis hageja töövaidluskomisjoni esitatud avalduses puhkusekompensatsiooni 28 päeva eest summas 252.63 eurot (3 952.95 krooni). Kuna selles osas ei ole tegemist töövaidluskomisjonile esitamata nõudega, siis puudub alus selles osas nõude sisuliselt lahendamata jätmiseks. Kostja pangakonto väljavõtete ja kostja poolt esitatud hageja 2006.a palgakaardi kohaselt ei ole tööandja hagejale 2006.a puhkuse tasu maksnud (t. lk. 17-19, 95). Ka hageja pangakonto väljavõtete kohaselt 2006.a ei ole tööandjalt puhkusetasu laekunud (t. lk. 107-109). Hageja arvestuste järgi arvestas ta puhkusehüvitise lähtudes keskmisest netotöötasust 311.38 eurot (4 872 krooni) ehk keskmisest brutotöötasust 398.62 eurot (6 327 krooni) kuus. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid keskmise tasu suurusele. Kostja arvestuste kohaselt moodustas hageja keskmine brutotöötasu 6 343 krooni kuus (töövaidluskomisjoni t. lk. 28). Kohus nõustub hageja arvestustega keskmise töötasu osas ja rahuldab hagi 2006.a puhkusekompensatsiooni osas brutosummas 372.04 eurot (398.62 : 30 x 28).
36.Alates 2007.a eest puhkusekompensatsiooni saamise nõudes kohus jätab hagi rahuldamata, sest 13.04.2011.a esitatud seisukoha ja hageja seletuste kohaselt alates 2007.a on hageja puhkuse tasu kätte saanud (98, 119).
37.Mis puudutab kostjalt enne 2006.a tekkinud puhkusekompensatsiooni nõudmist peab kohus vajalikuks märkida, et hageja ei ole seda nõuet töövaidluskomisjonile esitanud. ITVS § 24 lg 5 esimese lause alusel töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 28.05.2008.a kohtuotsuse nr 3-2-1-48-08 järgi kuna töövaidluskomisjonile esitatud avalduses sisaldunud nõuded loetakse hagiavalduse nõueteks, ei saa hagis teistsuguseid nõudeid esitada ka ITVS § 24 lg-s 5 reguleeritud juhtumil. Seega tuleb kohtule esitada samad nõuded nagu töövaidluskomisjonile ning seda ka juhul, kui kohus kohustab tulenevalt ITVS § 24 lg-st 5 hagejat oma avaldust parandama. Kohus vaatab läbi sama vaidluse, mille vaatas läbi ka töövaidluskomisjon. Kohtus läbivaadatavat töövaidlust saab pidada samaks, kui selle nõude alus ja ese on samad töövaidluskomisjonile esitatud avalduse aluse ja esemega (vt otsuse punktid 13, 14).
38.TsMS § 376 lg 4 punktide 1-3 alusel hagi muutmiseks ei peeta esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi
8 (9)
2-10-34120 asjaolusid; hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist; esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. Hageja on esitanud nõude ka 2004.a-2005.a eest puhkusekompensatsiooni nõudes, mis oma olemuselt on haginõude oluline muutmine § 376 lg 1 mõttes, sest sellega hageja on toonud välja uued asjaolud, millest kostjal ei olnud võimalik kaitsta ennast kohtuvälises menetlusest. TsMS § 376 lg 1 alusel pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kohus nõustub kostja vastuväitega osas, et enne 2006.a eest puhkuskompensatsiooni saamise nõue on uus nõue.
39.Eeltoodust tulenevalt tuleks hagi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel. Samas, et vältida kohtulahendi formaalsetel alustel tühistamist, kontrollib kohus, kas hageja väited 20042005.a puhkuse saamata jätmise kohta vastavad tõele. Nii kostja kui ka hageja pangakonto väljavõtete järgi maksti hagejale 12.07.2004.a puhkusetasu 2 641 krooni (t. lk. 17, 102). 2005.a detsembrikuus arvestas kostja hagejale puhkusetasuna brutosummas 3 515 krooni, millest 3 110 krooni kanti 16.12.2005.a hageja arveldusarvele üle (t. lk. 18, 94, 107). Kohus ei nõustu hageja väitega, et kuna raha kanti üle selgitusega palk, siis ei olnud tegemist puhkuse hüvitusega. Kuivõrd samal päeval on hagejale üle kantud ka 4 211 krooni samuti selgitusega palk, siis tuleb asuda seisukohale, et maksti välja nii puhkuse tasu kui ka palk. Vastasel juhul ei olekski vaja ühel ja samal päeval ühe ja sama selgitusega kahte ülekannet teha. Sellepärast jätab kohus hagi selles osas rahuldamata. Menetluskulud
40.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi esitamise üheks põhjuseks oli tööandja poolt töötasu maksmata jätmine, arvestades, et hagi rahuldatakse osaliselt ning osaliselt on kostja hagi õigeks võtnud ja täitnud selle menetluse käigus, siis peab kohus mõistlikuks jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
41.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438 lg 1, lg 2, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.