Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

IV Maakohtu otsuse põhjendused Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITVS) § 24 lg. 1 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Lg. 2 sätestab, et kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. Lg. 3 sätestab, et kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. TLS § 88 lg. 1 p. 3 võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. TLS § 104 lg. 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. TLS § 107 lg. 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Lg. 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. TLS § 108 sätestab, et töölepingu õigusvastasel ülesütlemisel, kui töösuhe jätkub, on töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata jäänud töötasu. Hüvitisest võib maha arvata osa, mille töötaja on oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandanud. TLS § 109 lg. 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja keskmiseks töötasuks oli 629,62 eurot kuus. Tuvastamist on leidnud, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping nr. H-422 02.01.1998.a. Tööleping on tööandja poolt üles öeldud 04.12.2009.a. Eelnevalt on töötajat hoiatatud korraldusega nr. 318/2879-I 07.10.2009.a. Samuti on vähendatud töötaja lisatasu-väärtuspalka kahel korral 15.05.2009.a. ja 04.11.2009.a. Töölepingu üleütlemise põhjusena on toodud asjaolu, et ajavahemikus 09.11.2009.a. kuni 22.11.2009.a. puudus töötaja väidetavalt haigestumise tõttu töölt. 23.11.2009.a. tööle tulles ei esitanud töötaja vaatamata korduvatele palvetele haiguslehte ega selle koopiat. Samas käitus töötaja vahetute juhtide suhtes ebaviisakalt ja üleolevalt. Viidatud on AS Eesti Raudtee töösisekorraeeskirjade punktile 9.7, mis kohustab töötajat haiguslehe esitama vahetule juhile esimesel tööpäeval pärast haiguslehe lõppemist. Hooldusjuht H K on üle kuulatud tunnistajana ja ta kinnitab töötaja T V üleolevat ja ebaviisakat käitumist, seoses temalt haiguslehe nõudmisega. Tuvastamist ei ole leidnud asjaolu, et T Vle oleks tutvustatud töösisekorra eeskirja.

TLS § 15 lg 2 p 10 kohaselt on töötaja kohustatud teavitama tööandjat esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja teavitas töödejuhatajat haiguslehele jäämisest. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 lg. 4 sätestab, et tööandja maksab haigushüvitist, kui töötaja on tööandjale haiguslehe esitanud hiljemalt 90. kalendripäeval, alates töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisele asumise päevast. Sama seaduse § 122 lg 5 kohaselt maksab tööandja haigushüvitise välja palgapäeval, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul alates nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe esitamisest tööandjale. Käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud, et hageja poolt haiguslehe kohene mitteesitamine oleks takistanud kostjal kui tööandjal hagejale haigushüvitise väljamaksmist või oleks tööandja sattunud hageja käitumise tõttu selle maksmisel viivitusse. Maakohus leiab, et vaatamata asjaolule, et kostja tööandjana hoiatas 07.10.2009.a. hagejat töökohustuste rikkumise eest, ei ole hageja poolt haiguslehe kohene esitamata jätmine selliseks töökohustuse oluliseks rikkumiseks, mis välistaks töösuhte jätkumise ning sellest tulenevalt tuleb töölepingu ülesütlemine tööandja poolt lugeda ebaproportsionaalseks ja TLS § 104 lg 1 alusel tühiseks, kuna see on toimunud seadusest tuleneva aluseta. Tööõiguse ülesütlemiskaitse põhimõtete kohaselt tuleb töösuhte ülesütlemisest võimalusel hoiduda ning kasutada seda kõige viimase meetmena juhul, kui töösuhte jätkamine ei ole enam kuidagi võimalik. Kostja on kohtult taotlenud, et juhul, kui töölepingu ülesütlemine on tühine, lõpetataks leping alates 04.12.2009, mis oli hageja viimaseks tööpäevaks. Hageja ei ole märgitud taotlusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et seoses ülesütlemise tühisusega tuleb poolte vahel sõlmitud tööleping lugeda lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 04.12.2009. T V käitumine kuulub aga arvestamisele hüvitise suuruse määramisel, milline ei peaks olema seaduses sätestatud maksimumsuuruses, milleks on kolm keskmist kuupalka. Mõistlikuks hüvitise suuruseks peaks olema hüvitis kahe keskmise kuupalga suuruses s.o. summas 1 259,24 eurot. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kohus lähtus eeltoodust ning juhindus TsMS § 162; 442; 630 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

(allkiri)

(allkirjastatud digitaalselt)

Maido Roots

Lea Herne

Tartu Ringkonnakohtu 23.04.2012

RESOLUTSIOON

Jätta AS EVR Infra apellatsioonkaebus rahuldamata ning rahuldada T V apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Viru Maakohtu 4. mai 2011 otsus osas, millega maakohus jättis läbi vaatamata T V nõuded välja mõista AS-lt EVR Infra lisatasu 2009 maikuu eest 750 krooni ja 2009 oktoobrikuu eest 2000 krooni ja saamata jäänud kahe puhkusepäeva tasu 2009 eest ning menetluskulude jaotuses. Teha tühistatud osas uus otsus, millega saata T V hagi AS EVR Infra vastu 2009 maikuu eest lisatasu 750 krooni ja 2009 oktoobrikuu eest lisatasu 2000 krooni väljamõistmiseks ning 2009 eest kahe puhkusepäeva ees tasu väljamõistmiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks. Jätta muutmata Viru Maakohtu 4. mai 2011 otsus, millega maakohus tuvastas AS EVR Infra poolt T Vga sõlmitud töölepingu 04.12.2009 ülesütlemise tühisuse, luges töölepingu lõpetatuks 04.12.2009 TLS § 107 lg 2 alusel ning mõistis AS-lt EVR Infra T V kasuks välja hüvitise kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 1259,24 eurot. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Riigikohtu 08.08.2012

RESOLUTSIOON

Jätta T V kassatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtu 23. aprilli 2012 otsusele tsiviilasjas nr 2-1111185 menetlusse võtmata ja tagastada esitajale. Kohtuotsus jõustus osaliselt 08. augustil 2012. a Riigikohtu kohtumäärusega. Nooremreferent Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.