TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-09-36937 tõendavad dokumendid; - teatama kohtule oma elukoha muutusest.

2-09-36937 Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et eestkosteasutuse avaldus I F uueks eestkostjaks V T määramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise hagita menetluses. TsMS § 528 lg 1 kohaselt eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele kohaldatakse eestkostja määramise kohta sätestatut. Viru Maakohus 30.12.2009.a määrusega tsiviilasjas nr 2-09-36937 seadis I F üle eestkoste kuni 30.12.2014.a ning eestkostjaks määras V F, kellele andis esindusõiguse eestkostetava I F suhtes kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. Sama määrusega tunnistas kohus I F valimisõiguse osas teovõimetuks ning hääleõiguse kaotanuks. I F eestkostja V F on surnud. PKS § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 203 lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Eestkosteasutus on arvamusel, et ei ole käesolevaks ajaks ära langenud I F eestkostja määramise vajadus ning teeb ettepaneku määrata I F eestkostjaks V T. Vastavalt TsMS § 528 lg 2 kui eestkostja ülesandeid oluliselt ei laiendata või kui eestkoste määramise aluseks olevast ekspertiisist on möödunud vähem kui üks aasta, ei pea kohus eestkostja ülesannete muutmisel, uue eestkostja määramisel või eestkostja ametiaja pikendamisel uut ekspertiisi tegema ega eestkostetavale menetluseks esindajat määrama. Kohus leidis, et I F uue eestkostja määramise otsustamiseks ei pea kohus uut ekspertiisi ega I F esindajat määrama. Uue eestkostja määramist otsustab kohus seoses endise eestkostja surmaga ning eestkostja ülesannete ringi muutmist ei otsustata. Viru Maakohtu 30.12.2009.a otsusest nähtuvalt viibib I F alates 25.06.2009.a SA Narva-Jõesuu Hooldekodus. 01.10.2009.a teostati I F psüühilise seisundi kindlaksmääramiseks kohtuekspertiisi. Vastavalt ekspertiisi aktile nr 58 tuli ekspert järeldusele, et I F pole suuteline aru saama oma tegude tähendusest ning neid juhtima. Ta vajab eestkostet elu lõpuni, kuna paranemise tunnuseid tema seisundis ei ilmne. 24.03.2010.a koostatud isiku rehabilitatsiooniplaanist (aruande toimik lk 18) nähtub, et psühhiaater Ilona Kalugina hinnangul vajab I F ööpäevaringset kõrvalabi ja hooldust. I F on desorienteeritud enda isiksus, ajas, kohas. Produktiivne kontakt puudub. Ei saa aru küsimustest, korraldustest. Abitu, saamatu. Meeleolu veidi kõikuv. Emotsionaalselt ebaadekvaatne. Tunduvalt alanenud mälu käepärasus ja intellektuaalne tase (dementne). Seega on kohtu arvates tuvastatud nii eestkosteasutuse kui eksperdi arvamusega, et I F vajab eestkostet, sest ta ei suuda oma psüühilise seisundi tõttu kestvalt aru saada oma tegudest või neid juhtida. TsMS § 530 lg 3 kohaselt uue eestkostja määramisel eelmise eestkostja surma või ametist vabastamise tõttu tuleb eestkostetav isiklikult ära kuulata, välja arvatud juhul, kui eestkostetav nõustub uue eestkostjaga, ärakuulamine võib oluliselt ohustada eestkostetava tervist või 3/5

2-09-36937 eestkostetav ei suuda ilmselt tahet väljendada. 01.09.2009.a ekspertiisiakti kohaselt ei võimalda I F vaimne seisund teda kohtuistungil ja tema tavalises keskkonnas ära kuulata. I F rehabilitatsiooniplaanist nähtuvalt ei ole I F vaimne seisund paranenud. Psühholoogi Natalja Skvortsova hinnangul (aruande toimik lk 19) on kontakt I F võimatu seoses alkohoolse dementsusega ja arusaadava kõne puudumisega. I F ei saa nõudmisi täita ja oma soove väljendada. PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. V T on andnud oma kirjaliku nõusoleku I F eestkostjaks olemiseks. Eestkosteasutuse arvamusel on V T isikuomandustelt ja võimetelt sobib kohtu poolt määratud ülesannetes I F huve kaitsma. I F poeg A G keeldus oma isa eest hoolduse korraldamisest. I F tütre elukohaandmeid ei ole eestkosteasutusele teada ning tema seisukohta ei ole võimalik välja selgitada. Kohus leiab, et V T on eestkostjaks sobiv isik. Seega on põhjendatud määrata I F eestkostjaks V T. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus leiab, et tuleb jätta 30.12.2009.a määruses eestkoste seadmise aeg ning eestkostja ülesannete ring muutmata. Määrata tuleb I F uueks eestkostjaks V T kellele anda esindusõigus eestkostetava I F kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. I F tuleb lugeda jätkuvalt teovõimetuks valimisõiguse tähenduses. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. PKS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. PKS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda.

4/5

2-09-36937

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

5/5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.