TSÜS › Järelevalve piiratud teovõimega täisealise isiku eestkostja tegevuse üle

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud Vxxxx Rxxxxxxxx kanda. Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 25.56 eurot.

Avalduse asjaolud Hxxx Rxxxxxxx esitas 13.04.2011.a kohtule avalduse eestkostetava nimel tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks. Avalduse põhjal on Hxxx Rxxxxxxx määratud 07.12.2009.a kohtumäärusega oma ema Vxxxx Rxxxxxxxx eestkostjaks tähtajaga 07.12.2014. a. Pärast kahte raskete tagajärgedega insulti ei saa avaldaja ema iseseisvalt hakkama ja vajab igapäevast abi. Kuni haigestumiseni elas eestkostetav oma majas aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Viimased kaks aastat elab ta avaldaja juures aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Avaldaja soovib kohtult nõusolekut tema ema Vxxxx Rxxxxxxxx nimel temale kuuluv maja, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxx, müümiseks. Avaldaja teatel jääb ema tema juurde elama ja ka kõik eestkostetava lähedased pereliikmed elavad Tallinnas. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Vastavalt Perekonnaseaduse (PkS) § 187 p-le 1 ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Kohus leiab, et Hxxx Rxxxxxxxxxx tuleb anda luba eestkostetava nimel kinnistu võõrandamiseks. Kohus tegi kindlaks, et Tartu Maakohtu 07.12.2009. a määrusega tsiviilasjas nr 2-09-51480 on seatud Vxxx Rxxxxxxxx üle eestkoste tähtajaga 07.12.2014. a ja eestkostjaks on määratud tema tütar HxxxxRxxxxxxx. Vxxxx Rxxxxxxx elab Hxxx Rxxxxxxxx juures xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kinnistusregistri andmetel kuulub Vxxxx Rxxxxxxxxxx kinnistu, registriosa nr xxxxxxxx asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Avaldaja väitel kinnistul asuvat elamut ei kasutata ning arvestades eestkostetava tervislikku seisundit ei saa ta sinna kohtu hinnangul ka enam iseseisvalt elama asuda. Kohus leiab, et seetõttu on eestkostetavale kuuluva kinnistu võõrandamine põhjendatud. Kinnistu müügitehing ei kahjusta eestkostetava huve. Müügist saadavat raha on võimalik kasutada eestkostetava ülalpidamis- ja hoolduskulude katteks. Kohus ei pea vajalikuks kindlaks määrata tehingu hinda, kuna kohtul puudub alus arvata, et avaldaja kahjustab kinnistu müümisel eestkostetava huve. Kohus pöörab tähelepanu, et perekonnaseaduse § 186 lg-le 1 näeb ette, et kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Kohus leiab, et kinnistu müügist saadud summast võiks poole kasutada eestkostetava igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ja tema vara valitsemisele. Eestkostetav saab ka pensionit ja koos eelnimetatud osaga kinnistu müügist peaks see oleme tema vajaduste rahuldamiseks piisav. Ülejäänud saadust summast tuleks paigutada krediidiasutusse tulu teenimise eesmärgil. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus tegi lahendi Vxxxx Rxxxxxxxx huvides, seega tuleb jätta menetluskulud tema kanda. Hxxx Rxxxxxxx on tasunud avalduselt riigilõivu 12,78 eurot, mistõttu temal on õigus saada Vxxxx Rxxxxxxxx rahalistest vahenditest 12.78 eurot.

Maimu Laumets

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.