Viru Maakohus
Kohtunik
Tamara Šabarova
Määruse tegemise aeg ja koht
29. aprill 2011. a, Narva
Tsiviilasja number
2-11-3628
Tsiviilasi
Narva linna ( Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus täisealisele isikule I S eestkostja määramiseks
Menetlustoiming
Eestkoste seadmine, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja: Narva Linn ( Narva linna Sotsiaalameti kaudu)
esindajad
(RK 75009148) Avaldaja lepinguline esindaja: Jelena Valliste e-post: [email protected] Puudutatud isikud: I S (IK XXX, viibimiskoht: XXX) Kooli e-post: [email protected] tema esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa (Ida-Viru Advokaadibüroo, [email protected] ) L Z ( IK XXX elukoht: XXX )
esitamise aeg on 30.04.2012. a.
Kohtumääruse põhjendused ja järeldus Kohus oma järelduses juhindub Perekonnaseaduse (PkS) §-dest 202-207, TsÜS §-st 8 lg 2 ja 3 ning TsMS §-dest 522-526. TsÜS § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. TsMS § 524 lg 1 kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik ja isik sellele vastu ei vaidle. Lähtudes ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist kuulas kohus isiku tavalises keskkonnas ära 25.03.2011.a. PkS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid ning lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 09.03.2011. a aktist nr 143 nähtub, et ekspert tuli järeldusele, et Irina Sokoloval esineb märgatav vaimse arengu peetus ( nõrgamõistlikkus) mõõduka vaimse allaarengu tasemel koos käitumishäiretega ( F71.1 RHK – 10 järgi). Uuritatav on emotsionaalselt labiilne, kergesti erutuv-ärrituv endale häirivates olukordades. I.S ei ole vaimse seisundi poolest võimeline andma adekvaatselt oma seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku kohta. Samuti ei ole S võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest, mistõttu ta vajab eestkostet. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et I S on piiratud teovõimega ja tema üle tuleb seada eestkoste. Avaldaja palus määrata I S eestkostjaks L Z. Esindaja leiab, et I S ei vaja eestkostet. PkS § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Kohtu arvates ei ole eestkoste mõttega kooskõlas olukord, kus vahetult eestkostetavaga suhtleb ja eestkostja vahendusel toiminguid teeb ja eestkostetava igapäevast elu korraldab keegi teine isik. Kohus määrab I S eestkostjaks L Z tulenevalt PkS § 204 lg 1 ja 4 sätetest. Kuna TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates, tuleb eestkoste seada viieks aastaks. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, välja arvatud elukondlikud pisitehingud summas mitte üle 30 euro kuus, mistõttu tuleb lugeda, et Irina Sokolova on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.
Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 520 lg 1, § 524 lg 5, § 525 lg 1, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus Narva linna ( Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) avalduse. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/. Vastavalt TsMS § 172 lg 3, /---/. Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Teatavakstegemine Lähtuvalt TsMS § 531 lg 1 ja lg 2, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus teeb eestkostemenetlust lõpetava määruse teatavaks ka eestkostetavale ja tema esindajale. Kohus ei pea määruse põhjendust isiklikult eestkostetavale teatavaks tegema, kui see võib eestkostetava tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või eksperdiarvamuse kohaselt tekitada olulist kahju eestkostetava tervisele. Kohus teeb määruse teatavaks ka isiku elukoha järgsele valla- või linnavalitsusele, samuti muudele TsMS § 532 lõikes 1 nimetatud isikutele, kelle kohus menetluses ära kuulas. Kohtumäärus tuleb teha teatavaks avaldajale, puudutatud isikutele ning I S esindajale.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.