TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

enda kanda ning ülejäänud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Määruse jõustumine ja edasikaebamise kord Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest eestkostja, eestkostetav, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud usaldusisik või eestkostetava elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Asjaolud Sillamäe linn ( Sillamäe Linnavalitsuse kaudu) esitas kohtule avalduse, mille kohaselt taotleb J J`ile eestkoste määramist. Avalduse kohaselt arstliku ekspertiisi otsuse alusel on J J sügava puudega inimene, talle on diagnoositud raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Iseseisvaks eluks ja tehingute teostamiseks ei ole J J võimeline. J J vanemad on surnud. J J`il on lähedane sugulane tädi M D, kes hoolitseb J eest. M D avaldas soovi olla oma õepoja J J eestkostja. 15.02.2011 a määras kohus J J`ile õigusabi osutaja riigi arvel, riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. J J`it esindas menetluses vandeadvokaat Tiina Mare Hiob. 15.02.2011. a määras kohus kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Ekspertiisi teostas, riiklikult tunnustatud ekspert Aleksandr Sapivak 06.04.2011 ärakuulamisel jäi avaldaja esitatud avalduse juurde ja palus J J eestkostjaks määrata tema tädi M D kuni viieks aastaks. M D avaldas ärakuulamisel, et ta on nõus olema J J eestkostjaks ja saab eestkostja kohustustest aru. M D selgitas, et J J peale tema rohkem sugulasi ei ole. Ta vajab pidevalt järelvalvet. J J`ile määratud esindaja on arvamusel, et J J vajab eestkostet oma huvide ja õiguste kaitsmiseks. Isikule tuleb määrata eestkostja igapäevaelu korraldamiseks. Esindaja on seisukohal, et avaldaja avaldus on põhjendatud ja samuti ei ole esindajal vastuväited eestkostja kandidaadi suhtes. Kohtumääruse põhjendused ja järeldus Kohus oma järelduses juhindub Perekonnaseaduse (PkS) §-dest 202-207, TsÜS §-st 8 lg 2 ja 3 ning TsMS §-dest 522-526. TsÜS § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. TsMS § 524 lg 1 kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik ja isik sellele vastu ei vaidle. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 23.02.2011. a aktist nr 13 nähtub, et uuritava seisund ei võimalda teda ära kuulata kohtuistungi, kuna uuritav ei suuda täiel määral mõista kujunenud situatsiooni, samuti võib kohtuistungil osalemine osutada kahju tema psüühilisele tervisele.

Lähtudes eksperdi arvamusest, ei pidanud kohus võimalikuks isiklikult isikut ära kuulata, kuna on arvamusel, et isiku tervislik seisund võib halveneda. PkS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid ning lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 23.02.2011. a aktist nr 13 nähtub, et komisjon tuli järeldusele, et J J põeb kroonilist psüühilist haigust- paranoidset skisofreeniat emotsionaal- tahteelu defektiga. Psüühiline seisund ei võimalda tal adekvaatselt aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada, mistõttu ta vajab eestkostet. Eestkostet vajab uuritav vaimse seisundi tõttu oma elupäevade lõpuni, kuna seisundi paranemist tulevikus ei ole ette näha. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et J J on piiratud teovõimega ja tema üle tuleb seada eestkoste. Avaldaja palus määrata J J eestkostjaks M D. Esindaja leiab, et J J vajab eestkostet ning eestkostjaks tuleks määrata tema tädi M D. PkS § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Kohtu arvates ei ole eestkoste mõttega kooskõlas olukord, kus vahetult eestkostetavaga suhtleb ja eestkostja vahendusel toiminguid teeb ja eestkostetava igapäevast elu korraldab keegi teine isik. Kohus määrab J J eestkostjaks M D tulenevalt PkS § 204 lg 1 ja 4 sätetest. Kuna TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates, tuleb eestkoste seada viieks aastaks. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, mistõttu tuleb lugeda, et J J on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 520 lg 1, § 524 lg 5, § 525 lg 1, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus Sillamäe linna ( Sillamäe Linnavalitsuse) avalduse. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/. Vastavalt TsMS § 172 lg 3, /---/. Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse

kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Teatavakstegemine Lähtuvalt TsMS § 531 lg 1 ja lg 2, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus teeb eestkostemenetlust lõpetava määruse teatavaks ka eestkostetavale ja tema esindajale. Kohus ei pea määruse põhjendust isiklikult eestkostetavale teatavaks tegema, kui see võib eestkostetava tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või eksperdiarvamuse kohaselt tekitada olulist kahju eestkostetava tervisele. Kohus teeb määruse teatavaks ka isiku elukoha järgsele valla- või linnavalitsusele, samuti muudele TsMS § 532 lõikes 1 nimetatud isikutele, kelle kohus menetluses ära kuulas. Kohtumäärus tuleb teha teatavaks avaldajale, puudutatud isikutele ning J J esindajale.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.