TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Määruse jõustumine ja edasikaebamise kord Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest eestkostja, eestkostetav, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud usaldusisik või eestkostetava elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Asjaolud Narva linn ( Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) esitas kohtule avalduse, mille kohaselt taotleb N A eestkoste määramist. Avalduse kohaselt ei tule N A iseseisva eluga toime ja vajab pidevalt kõrvalabi. N. A haigestumise diagnoos on vaskulaarne dementsus affektivne paranoidne skisofreeniaga. Avaldaja on seisukohal, et tervislikust seisundist lähtuvalt vajab N A eestkostjat. Avaldaja palub määrata N A eestkostjaks V T. 15.03.201 a määras kohus N A õigusabi osutaja riigi arvel, riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. N A esindas menetluses vandeadvokaat Anti Aasmaa. 15.03.2011. a määras kohus kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Ekspertiisi teostas, riiklikult tunnustatud ekspert Ilona Kalugina. 27.04.2011 ärakuulamisel jäi avaldaja esitatud avalduse juurde ja palus N A eestkostjaks määrata V T. V T avaldas ärakuulamisel, et ta on nõus olema N A eestkostjaks ja saab eestkostja kohustustest aru. N. A määratud esindaja on arvamusel, et avaldaja avaldus on põhjendatud ja esindatav vajab tõesti eestkostet. Isik tajub ümbritsevat suhteliselt adekvaatselt, isikul lähedased Eestis puuduvad. Esindaja palub N. A eeskostjaks määrata V T 5 (viieks) aastaks. Kohtumääruse põhjendused ja järeldus Kohus oma järelduses juhindub Perekonnaseaduse (PkS) §-dest 202-207, TsÜS §-st 8 lg 2 ja 3 ning TsMS §-dest 522-526. TsÜS § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. TsMS § 524 lg 1 kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik ja isik sellele vastu ei vaidle. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 14.04.2011. a aktist nr 67 nähtub, et uuritava seisund ei võimalda teda ära kuulata kohtuistungi ning tema tavalises keskkonnas ärakuulamine pole soovitav. Lähtudes eksperdi arvamusest, ei pidanud kohus võimalikuks isiklikult isikut ära kuulata. PkS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu

psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid ning lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 14.04.2011. a aktist nr 67 nähtub, et ekspert tuli järeldusele, et N A kannatab ajuinfarktijärgse dementsuse luululis-paranoiliste sümptoomidega all. Peale selle esineb isikul liikumispuue. Ekspertiisi ajal oli isik nõus sellega, et eestkostjaks on V T, keda ta usaldab. Vaimne seisund ei võimalda tal adekvaatselt aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada, mistõttu ta vajab eestkostet. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et N A on piiratud teovõimega ja tema üle tuleb seada eestkoste. Avaldaja palus ärakuulamisel määrata N A eestkostjaks V T. Esindaja leiab, et N A vajab eestkostet ning eestkostjaks tuleks määrata V T. PkS § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Kohtu arvates ei ole eestkoste mõttega kooskõlas olukord, kus vahetult eestkostetavaga suhtleb ja eestkostja vahendusel toiminguid teeb ja eestkostetava igapäevast elu korraldab keegi teine isik. Kohus määrab N A eestkostjaks V T tulenevalt PkS § 204 lg 1 ja 4 sätetest. Kuna TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates, tuleb eestkoste seada viieks aastaks. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, mistõttu tuleb lugeda, et N A on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 520 lg 1, § 524 lg 5, § 525 lg 1, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus Narva linna ( Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) avalduse. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/. Vastavalt TsMS § 172 lg 3, /---/. Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Teatavakstegemine Lähtuvalt TsMS § 531 lg 1 ja lg 2, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus teeb eestkostemenetlust lõpetava määruse teatavaks ka eestkostetavale ja tema esindajale. Kohus ei pea määruse põhjendust isiklikult eestkostetavale teatavaks tegema, kui see võib eestkostetava tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või eksperdiarvamuse kohaselt tekitada olulist kahju eestkostetava tervisele. Kohus teeb määruse teatavaks ka isiku elukoha järgsele valla- või linnavalitsusele, samuti muudele TsMS § 532 lõikes 1 nimetatud isikutele, kelle kohus menetluses ära kuulas. Kohtumäärus tuleb teha teatavaks avaldajale, puudutatud isikutele ning N A esindajale.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.