2-10-67342/13 - TSÜS - Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

8.Jätta Narva linn ( Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Määruse jõustumine ja edasikaebamise kord Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest eestkostja, eestkostetav, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud usaldusisik või eestkostetava elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Asjaolud Narva linn ( Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) esitas kohtule avalduse, mille kohaselt taotleb N P eestkoste määramist. Avalduse kohaselt N P haigestumise diagnoos on alkoholi sõltuvus. Avaldaja on seisukohal, et tervislikust seisundist lähtuvalt vajab N P eestkostjat. Avaldaja palub määrata N P eestkostjaks L Z 13.01.2011 a määras kohus N P õigusabi osutaja riigi arvel, riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. N P esindas menetluses vandeadvokaat Tiina Mare Hiob. 13.01.2011. a määras kohus ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Ekspertiisi teostas, ekspert - psühhiaater Vladimir Savin 26.04.2011 ärakuulamisel jäi avaldaja esitatud avalduse juurde ja palus N P eestkostjaks määrata L Z. Avaldaja selgitas, et kuna N. P sugulasi ei ole siis võeti ta MPEÕK Narva Jumalaema Narva Ikooni Kogudusse. L Z kinnitas ärakuulamisel, et ta on nõus olema N P eestkostjaks ja saab eestkostja kohustustest aru. N P määratud esindaja on arvamusel, et avaldaja avaldus on põhjendatud, tõendatud ja tuleb rahuldada. Kohtumääruse põhjendused ja järeldus Kohus oma järelduses juhindub Perekonnaseaduse (PkS) §-dest 202-207, TsÜS §-st 8 lg 2 ja 3 ning TsMS §-dest 522-526. TsÜS § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. TsMS § 524 lg 1 kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu

arvates asja huvides vajalik ja isik sellele vastu ei vaidle. Kohus ei pidanud vajalikuks N. P isiklikult ära kuulata, kuna N. P esindaja arvamuse kohaselt muutub isik riiakaks ja kergesti ärrituv ( tl 21). Kohus leiab et N P isiklik ärakuulamine kahjustab tema tervist. PkS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid ning lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 07.04.2011. a aktist nr 60 nähtub, et ekspert tuli järeldusele, et N P kannatab alkohoolse dementsuse all. Käesoleval ajal ei ole isik võimeline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, korraldama iseseisvalt oma rahaasju, langetama adekvaatselt otsuseid, tegema tehinguid sealhulgas pisitehinguid, mistõttu ta vajab eestkostet. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et N P on piiratud teovõimega ja tema üle tuleb seada eestkoste. Avaldaja palus määrata N P eestkostjaks L Z. PkS § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Kohtu arvates ei ole eestkoste mõttega kooskõlas olukord, kus vahetult eestkostetavaga suhtleb ja eestkostja vahendusel toiminguid teeb ja eestkostetava igapäevast elu korraldab keegi teine isik. Kohus määrab N P eestkostjaks L Z tulenevalt PkS § 204 lg 1 ja 4 sätetest. Kuna TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates, tuleb eestkoste seada viieks aastaks. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, mistõttu tuleb lugeda, et N P on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 520 lg 1, § 524 lg 5, § 525 lg 1, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus Narva linna ( Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) avalduse. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/. Vastavalt TsMS § 172 lg 3, /---/. Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja