TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-11-5306

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võivad eestkostetav, eestkostja, samuti eestkostetava otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

L D esitas 09. veebruaril 2011 Viru Maakohtule avalduse täisealisele isikule eestkostja määramiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Avaldaja taotleb täisealisele isikule eestkostja määramist. Avalduse kohaselt on eestkostet vajav isik psüühikahäirega, mis kestvalt ei võimalda isikul aru saada oma tegude tähendusest ja tagajärgedest. Avaldaja on avaldusele lisanud dokumendid, mis kirjeldavad eestkostet vajava isiku tervislikku seisundit: SA Narva Haigla psühhiaatri tõend (t.l. 4). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 522 lg 1 alusel kui kohtul on andmeid isiku vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse kohta või sellekohane kahtlus, määrab kohus ekspertiisi eestkostja määramise vajalikkuse kohta. Ekspert peab isiku enne arvamuse koostamist isiklikult läbi vaatama või teda küsitlema. Eksperdiks võib olla üksnes psühhiaater või muu pädev arst. 2(6)

2-11-5306 Kohus leiab, et avaldaja poolt esitatud tõendid ei kajasta piisavalt eestkostet vajava isiku tervislikku seisundit ning määras eestkostet vajava isiku suhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Eksperdiarvamuse kohaselt kannatab V D vaimse alaarengu all, mille tõttu ei ole tema suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, langetama otsuseid, tegema tehinguid, seisund on kestva iseloomuga. V D pole võimalik ära kuulata kohtuistungil ega ka tema tavalises keskkonnas, kuna tema ei ole võimeline oma tahet kohtule avaldama. V D vajab eestkostet. Eestkostja peab tema igapäevaelu korraldama (poes käima, süüa tegema, pesema, koristama jne), langetama tema eest otsuseid, tegema tehinguid, s.h pisitehinguid, kaitsma tema õigusi. Eestkostet vajab ta elupäevade lõpuni, kuna seisundi paranemine pole võimalik. Eestkostet vajavale isikule oli riigi õigusabi korras määratud esindaja. Esindajaks nimetas Advokatuur advokaadi Irina Gromtsev. Esindaja kohtus esindatavaga tema elukohas. Esindaja oma mulje alusel jõudis järeldusele, et V D vajab eestkostet oma huvide ja õiguste kaitseks. Esindaja palub avaldus rahuldada, seada V D üle eestkoste viieks aastaks ning määrata tema eestkostja L D. Eestkostja ülesanneteks tuleb määrata V D igapäevaelu korraldamine, ravi, hoolduse, järelevalve ja ülalpidamise tagamine, tema eest kõikide tehingute, s.h pisitehingute tegemine. Vestlusest esindatavaga sai advokaat teada, et V D soovib, et ema L D aitaks teda kõiges. Eestkostja kandidaat L D kinnitas advokaadile oma nõusoleku olla oma lapse eestkostjaks. V D isa I D ei ole kohtule omapoolset seisukohta eestkoste seadmise vajaduse kohta ega vastuväiteid esitanud. Eestkosteasutus esitas kohtule oma arvamuse, et avaldaja põhjendas oma nõudeid. L D on sobiv isik olla eestkostjaks. Eestkosteasutus toetas avaldust. TsMS § 524 lg 1 alusel kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik ja isik sellele vastu ei vaidle. Isikule tuleb menetluse käiku selgitada. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kohus ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui: sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed ja kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama. Kohus ei kuulanud ära eestkostet vajavat isikut, kuna eksperdiarvamusest selgus, et ärakuulamine ei ole võimalik V D seisundi tõttu. Kohus ei pea võimalikuks eestkostet vajava isiku ärakuulamist ning tema tahe on välja selgitatud riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Perekonnaseaduse (PKS) § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Kohus leiab, et eestkoste seadmise tingimused on täidetud. Kohus, analüüsinud menetlus käigus kogutud tõendid, asub seisukohale, et eestkostet vajaval isikul esineb vaimuhaigus või muu psüühikahäire, mille tõttu ta kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Eestkostet vajava isiku üle tuleb seada eestkoste kõigi tema asjade ajamiseks ja tehingute tegemiseks. 3(6)

2-11-5306 Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 29. aprill 2014. Eestkostet vajav isik tuleb tunnistada valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta on kaotanud hääleõiguse. PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Avaldaja palus määrata ennast oma tütre eestkostjaks. L D on esitanud kohtule kirjaliku nõusoleku olla eestkostjaks. Esindaja ja eestkosteasutus toetasid avaldust ning palusid määrata eestkostjaks L D. Kohus leiab, et eestkostet vajava isiku eestkostjaks tuleb määrata L D. Kohus ei tuvastanud L D osas PKS § 204 lg 2 märgitud asjaolusid, mis ei võimalda tal eestkostja ülesandeid täita. Kohtu arvates vastab L D PKS § 204 lg 1 sätestatud omadustele. Vastavalt PKS § 207 lg 1, eestkostja on oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. Lähtuvalt TsMS § 206 lg 1 ja lg 2, eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravija sotsiaalteenuseid. Kui eestkostja saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, peab ta sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise, piiramise või laiendamise omal algatusel või eestkostja, valla- või linnavalitsuse või eestkostetava avalduse alusel. Kuna isik kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, tuleb V D määrata eestkostja kolmeks aastaks ning eestkostjale anda esindusõigus kõigi toimingute tegemiseks. Eestkostjaks määrata L D, kes on eestkostet vajava isiku seaduslik esindaja ning on kohustatud kaitsma eestkostet vajava isiku varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, hoolitsema selle eest, et eestkostet vajav isik saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Kui L D saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, peab ta sellest teatama kohtule ja Narva linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsUS) § 11 I g 3 p l j a p 2 kohaselt, piiratud teovõimega isiku tehtud tehing, mille see isik on teinud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta või hilisema heakskiiduta, kehtib, kui tehingust ei teki isikule otseseid tsiviilkohustusi või isik täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. 4(6)

2-11-5306 Eestkostetav ei või ilma eestkostja nõusolekuta iseseisvalt tehinguid teha, välja arvatud tehingud, millest ei teki eestkostetavale otseseid tsiviilkohustusi või kui eestkostetav täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. Lähtuvalt PKS § 183 lg 3, eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides. L D peab hoidma oma vara eraldi eestkostet vajava isiku varast ega tohi kasutada eestkostet vajava isiku vara oma huvides. Vastavalt PKS § 193 lg 1, kohus teostab järelevalvet eestkostja tegevuse üle. Eestkostja teatab kohtule oma elukoha muutusest. L D on kohustatud teatama kohtule oma elukoha muutumisest. PKS § 184 lg 1 ja lg 2 kohaselt, eestkostja esitab eestkostet vajava isiku hariliku viibimiskoha järgsele kohtule kirjaliku nimekirja eestkostet vajava isiku vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta. L D on kohustatud koostama ja esitama kohtule kirjaliku aruande eestkostet vajava isiku vara kohta seisuga 29. aprill 2011. Nimekirjas tuleb esitada teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muudatuste kohta. Aruanne esitada kohtule ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Vastavalt PKS § 194 lg 1 ja lg 2, kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. L D on kohustatud koostama ja esitama kohtule iga-aastase kirjaliku aruande eestkostet vajava isiku vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta hiljemalt aruandeaasta 29. aprilliks. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid. Lähtuvalt TsMS § 531 lg 1 ja lg 4, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus teatab määrusest teistele kohtutele ja ametiasutustele, kui see on eestkostetava, kolmandate isikute või avalikkuse huvides ilmselt vajalik. Vajaduse korral avaldab kohus teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle teatavakstegemisest eestkostjale. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Viru Maakohtu 10. veebruari 2011 kohtumäärusega määrati eestkostet vajavale isikule esindaja riigi õigusabi korras ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja -kulud. 5(6)

2-11-5306 Vastavalt TsMS § 172 lg 3 hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Eestkostet vajava isiku esindaja kulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda.

Aarne Lõhmus Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.