Viru Maakohus
Kohtunik
Tamara Šabarova
Määruse tegemise aeg ja koht
29. aprill 2011. a, Narva
Tsiviilasja number
2-11-836
Tsiviilasi
Menetlustoiming
Narva linna ( Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus täisealisele isikule M I eestkostja määramiseks Eestkoste seadmine, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja: Narva Linn ( Narva linna Sotsiaalameti kaudu)
esindajad
( RK 75009148) Avaldaja lepinguline esindaja: Svetlana Timofejeva e-post: [email protected] Puudutatud isikud: M I (IK XXX, elukoht: XXX) tema esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa (Ida-Viru Advokaadibüroo, [email protected] ) Z K (IK XXX elukoht: XXX )
esitamise aeg on 30.04.2012. a.
ärakuulamine pole soovitav. Lähtudes eksperdi arvamusest, ei pidanud kohus võimalikuks isiklikult isikut ära kuulata. PkS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid ning lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 04.04.2011. a aktist nr 59 nähtub, et ekspert tuli järeldusele, et M I kannatab hallutsinatoorse sündroomiga vaskulaarne dementsuse all. Vaimne seisund ei võimalda tal adekvaatselt aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada, mistõttu ta vajab eestkostet. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et M I on piiratud teovõimega ja tema üle tuleb seada eestkoste. Avaldaja palus ärakuulamisel määrata M I eestkostjaks Z K Esindaja leiab, et M I vajab eestkostet ning eestkostjaks tuleks määrata tema tütar kui tütar on sellega nõus või siis Z K. M I tütar T N selgitas, et tal ei ole võimault olla ema eestkostjaks ja tema eest hoolitseda. PkS § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Kohtu arvates ei ole eestkoste mõttega kooskõlas olukord, kus vahetult eestkostetavaga suhtleb ja eestkostja vahendusel toiminguid teeb ja eestkostetava igapäevast elu korraldab keegi teine isik. Kohus määrab M I eestkostjaks Z K tulenevalt PkS § 204 lg 1 ja 4 sätetest. Kuna TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates, tuleb eestkoste seada viieks aastaks. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, mistõttu tuleb lugeda, et M I on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 520 lg 1, § 524 lg 5, § 525 lg 1, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus Narva linna ( Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) avalduse. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/. Vastavalt TsMS § 172 lg 3, /---/. Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud riigi
kanda. Teatavakstegemine Lähtuvalt TsMS § 531 lg 1 ja lg 2, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus teeb eestkostemenetlust lõpetava määruse teatavaks ka eestkostetavale ja tema esindajale. Kohus ei pea määruse põhjendust isiklikult eestkostetavale teatavaks tegema, kui see võib eestkostetava tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või eksperdiarvamuse kohaselt tekitada olulist kahju eestkostetava tervisele. Kohus teeb määruse teatavaks ka isiku elukoha järgsele valla- või linnavalitsusele, samuti muudele TsMS § 532 lõikes 1 nimetatud isikutele, kelle kohus menetluses ära kuulas. Kohtumäärus tuleb teha teatavaks avaldajale, puudutatud isikutele ning M I esindajale.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.