TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

AVALDUS JA ASJAOLUD

Viru Maakohus seadis 18.01.2008.a määrusega tsiviilasjas nr 2-07-44752 piiratud teovõime tõttu S K üle eestkoste määrates eestkostjaks N L. Kohus andis eestkostjale N L`le esindusõiguse eestkostetava S K suhtes kõikide tehingute teostamisel ning asjade ajamisel. Kohus määras, et piiratud teovõimega isikuna ei või S K iseseisvalt teha tehinguid ning kohus tunnistas ta ühtlasi valimisõiguse tähenduses teovõimetuks. Narva linn ( Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) esitas kohtule avalduse S K eestkostja N L volituste pikendamiseks. Avalduse kohaselt S K on lapsepõlvest invaliid. Tal on psüühikahäirega isik. S vanemad on surnud. N L on andnud nõusoleku eestkoste volituste pikendamiseks. Avaldaja on seisukoha, et S K on piiratud teovõimaega isik ja eestkoste vajadus ei ole ära langenud. 13.01.2011 a määras kohus S K`ile õigusabi osutaja riigi arvel, riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. S K`i esindas menetluses vandeadvokaat Tiina Mare Hiob. 13.01.2011.a määras kohus ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Ekspertiisi teostas, riiklikult tunnustatud ekspert Aleksandr Spivak. 26.04.2011 ärakuulamisel jäi avaldaja esitatud avalduse juurde ja palus pikendada S K eestkostja N L ametiaega. Avaldaja selgitas kohtule, et S K on õde, kes elab Venemaal ja seega ei saa ta täita eestkostja ülesandeid. N L esitas kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt nõustus jätkama eestkostetava S K suhtes eestkostja ametiaega. S K`le määratud esindaja on arvamusel, et avaldaja avaldus on põhjendatud, ja S K vajab jätkuvalt eestkostet. Esindaja on arvamusel, et N L on sobiv isik jätkama S K eestkostjaks olemisega.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse ja nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. PkS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid ning lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Viru Maakohus seadis 18.01.2008.a määrusega tsiviilasjas nr 2-07-44752 piiratud teovõime tõttu S K üle eestkoste määrates eestkostjaks N L. Kohus andis eestkostjale N L`le esindusõiguse eestkostetava S K suhtes kõikide tehingute teostamisel ning asjade ajamisel. Kohus määras, et piiratud teovõimega isikuna ei või S K iseseisvalt teha tehinguid ning kohus tunnistas ta ühtlasi valimisõiguse tähenduses teovõimetuks. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 24.03.2011. a aktist nr 19 nähtub, et komisjon tuli järeldusele, et S K`il esineb sügav vaimne alaareng. S K vaimne seisund ei võimalda tal aru saada oma tegudest ja neid juhtida. Oma psüühilise seisundi poolest vajab pidevat jälgimist, abi, juhendamist, hooldust. Komisjon on seisukohal, et S K vajab eestkoste pikendamist eluaegselt, kuna seisundi paranemist tuleviks ei ole ette näha. Vastavalt TsMS § 524 lg 1 kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik ja isik sellele vastu ei vaidle. Lähtudes ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 24.03.2011. a aktist nr 19, ei pidanud kohus võimalikuks kuulata S K ära isiku tavalises keskkonnas, kuna ära kuulamine võib osutada kahju tema psüühilisele tervisele. TsMS § 525 lg 3 kohaselt kuulab kohus enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse. N L on andnud kirjaliku nõusoleku eestkoste volituste pikendamiseks. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 märgib kohus eestkoste seadmise määruses muuhulgas eestkostja ülesanded, kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta ning aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 3 kohaselt ei või aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. Kohus pikendab S K eestkostjaks määratud N L eestkostja ametiaega alates 29.04.2011 kuni 29.04.2016.a. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 520, § 524, § 525, § 526, § 528 ning § 661 lg 2 rahuldab kohus avalduse.

Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/. Vastavalt TsMS § 172 lg 3, /---/. Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Teatavakstegemine Lähtuvalt TsMS § 531 lg 1 ja lg 2, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus teeb eestkostemenetlust lõpetava määruse teatavaks ka eestkostetavale ja tema esindajale. Kohus ei pea määruse põhjendust isiklikult eestkostetavale teatavaks tegema, kui see võib eestkostetava tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või eksperdiarvamuse kohaselt tekitada olulist kahju eestkostetava tervisele. Kohus teeb määruse teatavaks ka isiku elukoha järgsele valla- või linnavalitsusele, samuti muudele TsMS § 532 lõikes 1 nimetatud isikutele, kelle kohus menetluses ära kuulas. Kohtumäärus tuleb teha teatavaks avaldajale, puudutatud isikutele ning S K esindajale.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.