Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

selleks oli kostjal aega 30 päeva ülesütlemisavalduse saamisest. Kostja hageja avaldust ei vaidlustanud. Kohtuistungil jäi hageja oma nõuete juurde: palus tuvastada, et tööleping on lõpetatud TLS § 91 alusel, välja mõista hüvitis ja koolituskulud. Kostja vastuväited Kostja vaidles avalduse vastu ja leidis, et töötajal puudus alus töölepingu ülesütlemiseks TLS § 91 alusel. Kostja leidis, et mitte igasugune tööandja poolne lepingu rikkumine ei saa olla töötaja poolse lepingu erakorralise ülesütlemise aluseks- tööandja rikkumine peab olema oluline. Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud ülesütlemise aluste esinemist- ebaväärikat kohtlemist. Kostja leidis, et kuna töötajal puudus alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, tuleb leping lugeda TLS § 85 lg 1, 3 ja 4 alusel üles öelduks korraliselt seaduses sätestatud tähtajaga. Kostja loobus hagimenetluses oma varemesitatud seisukohtadest, et ta lõpetas lepingu TLS § 88 lg 1 p 3 ja 6 alusel, s.o töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi ja töötaja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandaja vastu. Kohtuistungil vaidles kostja hageja nõudele vastu ja leidis, et hagejal puudus õigus leping erakorraliselt üles öelda. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt ITVS § 25 lg 1 kolmandale lausele on kohus seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas- seega ei käsitle kohus poolte väiteid seoses hageja nõuetega 2010.a maikuus toimunud lähetuse päevarahade välja maksmise ja lähetuse sõidupiletite hüvitamisega, sest hageja ei ole töövaidluskomisjoni otsust nimetatud osas vaidlustanud. Kohus analüüsib töölepingu lõpetamise aluseid ja õiguspärasust ning sellega seotud võimelike seadusjärgsete hüvitiste maksmist ning hageja töötasust koolituskulude kinni pidamise õiguspärasust. Kostja on menetluse kestel loobunud varem töövaidluskomisjonis esitatud väidetest tema poolt töölepingu ülesütlemise kohta TLS § 88 lg 1 p 3 ja 6 alusel, mistõttu kohus ei käsitle lahendis ka nimetatud ülesütlemisega seotud asjaolusid (avalduse vorminõuetele vastavus, ülesütlemise eelduste esinemine ja tõendamine jne). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja esitas kostjale 15.06.2010.a avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alates 21.06.2010.a (TVK t lk 2). Kostja on avalduse 15.06.2010.a kätte saanud. Pooled ei vaidle ka selle üle, et töötaja on lepingu üles öelnud erakorraliselt, kuigi kostja leiab, et hagejal puudus alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, mistõttu tuleb leping lugeda ülesöelduks korraliselt vastavalt TLS § 85. Kohus leiab, et töötaja avaldus töölepingu ülesütlemiseks vastab TLS § 95 sätestatud vorminõuetele (kirjalik avaldus, erakorralise ülesütlemise põhjendus) ja on esitatud TLS § 98 lg 2 sätestatud tähtaegu järgides (juhul kui leiavad tõendamist erakorralise ülesütlemise eeldused). Avalduses on hageja märkinud ülesütlemise põhjuseks TLS § 91 ja selgitanud, et ütleb lepingu üles seetõttu, et tööandja on teda kohelnud ebaväärikalt ja ähvardavalt. Kohtus jäi hageja oma väidete juurde.

TLS § 91 lg 2 p 1 sätestab, et töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel. Kohtuistungil selgitas hageja, et iga eksimusega kaasnes suur kära ja sõimamine tööandja esindaja Axxx Txxxxxx poolt, kes kasutas muuhulgas väljendeid „süüdimatu lollpea“, „oinas“, „koerapois“, „ma kepin su läbi“ ja töölepingu lõpetamise avalduse esitamise järel ka „löön su minema nagu koera“. Sõimamine ja solvanud toimusid avalikult ja kogu kollektiiv kuulis tavaliselt seda. Hageja märkis, et ta tundis end häbistatuna. Hageja väiteid tõendasid tunnistajad Mxxx Uxxxxja Uxxxx Lxxx. Mxx Uxxx, kes töötas algselt kostja juures ja hiljem samas majas, ütluste kohaselt ei näinud ta küll pealt ühtegi konkreetset sündmust seoses hagejaga, kuid tööandja esindaja Axxx Txxxxx sõimas ja mõnitas kõiki firma töötajaid. Sõimamised toimusid avalikult- õues, kontoris. Axxx Txxxxxx lemmikväljenditeks olid „moonakad ja „kuradi moonakad“, samuti ka „lollakad, istuvad siin ja midagi ei tee“, „istuvad siin, soojendavad oma ...“. Tunnistaja hinnangul elas Axxx Txxxxx töötajate peal oma emotsioone välja ja tuli ette, et ta sõimas niimoodi ka kliente. Tunnistaja Uxxxx Lxxxx ütluste kohaselt sattus hageja tihti tööandja sõimu alla. Selleks võis olla ka põhjus: nt. ei olnud tööandja mingi töö tegemisega rahul, laos olid asjad valesti vms. Ka tahtis hageja pärast Soomes tööle olekut päeva vabaks võtta. Tööandja käitus tõredalt, terve maja kajas ja kuigi kutsus hageja oma kabinetti, siis kõik kuulsid seda sõimu ja kaastöötajatele oli see ebameeldiv. Axxx Txxxxx kasutas hageja suhtes väljendeid „moonakas“, vängemaid (roppe) väljendid ka, mida tunnistaja öelda ei soovinud, samuti oli ta kasutanud väljendeid „ma kepin su läbi“ ja „hoian nagu sitta pilpa peal“. Tunnistaja sõnul sõimas tööandja esindaja ka teisi töötajaid, samuti kliente ja äripartnereid. Ka tunnistaja ise oli saanud tööandajalt sõimata, kuid mitte nii vängete sõnadega. Kostja võttis omaks, et on kasutanud väljendit „moonakas“, kuid seda allegoorilises tähenduses ja lubanud hageja palgaga „läbi keppida“, mille all pidas silmas, et ei tõsta tema palka. Sõimamist ja ähvardamist eitas. Kostja esindaja leidis, et tegemist ei ole olulise töölepingu rikkumisega tööandja poolt. Kohus leiab, et tõendatud on kostja-tööandja- ebaväärikas käitumine töötaja suhtes: sõimamine, halvustavate ja ka ebatsensuursete väljendite kasutamine isiku suhtes on tööandja poolt ebaväärikas. Kostja väljendid „palgaga läbi keppima“ ja „löön su minema nagu koera“ on samas nii ebaväärikad kui ka ähvardavad. Kohus leiab, et isegi kui töötaja on andnud põhjuse endaga rahulolematuseks, peab tööandja säilitama viisakuse ja lahendama probleemi konstruktiivselt ja asjalikult, mitte aga elama oma emotsioone töötaja peal välja. Võlaõigusseaduse, mille üldosa kohaldub ka töölepingule, § 7 sätestab mõistlikkuse põhimõtted võlasuhtes- mõistlikuks loetakse seda, mida samas olukorras tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Kohus leiab, et tavalises olukorras on nii töötaja kui tööandja üksteise suhtes viisakad ja järgivad tavalisi ühiselu reegleid. Kohus märgib ka, et TLS § 91 lg 1 p 1 eelduste täitmine sõltub osaliselt ka töötaja subjektiivsest tunnetusest- kui tema tunneb end ähvardatuna või ebaväärikalt kohelduna, on tal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda. Käesolevalt tundis hageja end häbistatuna ning kaastöötajat ees solvatuna. Sama tunnetuse esinemist endal märkisid ka tunnistajad, kes teatasid, et neid sõimamisi oli väga ebameeldiv kuulata ka siis kui sõimati kedagi teist. Seega ei ole tegemist vaid hageja eriti madala tunnetusliku läviga. Kohus ei nõustu kostja esindaja väitega, et tegemist ei ole olulise töölepingu rikkumisega tööandja poolt. Kohtus on leidnud tõendamist tööandja esindaja ebaväärikas ja solvav käitumine, mis oli hagejale muutunud väljakannatamatuks. Kohus leiab, et nimetatud asjaolud on olulise tähtsusega ja annavad aluse esitada töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus. Seega on töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelnud seadusega kooskõlas ja põhjendatult.

Lepingu lõppemise päevaks loeb kohus 21.06.2010, kuna hageja soovis avalduses töölepingu just nimetatud kuupäeval lõpetada ja kostja on menetluses avaldanud soovi lepingu lõppemise päevaks lugeda samuti 21.06.2010. Vastavalt TLS § 100 lg 4 maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise palga ulatuses juhul kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud. Töövaidluskomisjonile esitatud tõendite (TVK t lk 26) kohaselt oli hageja keskmiseks töötasuks kuus 9135.50 krooni. Kohus leiab, et põhjendatud ja õiglane on määrata hagejale kahe kuu keskmise töötasu suurune hüvitis, so. 18 271 krooni – 1167.73 eurot (summa kuulub maksustamisele). Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka lõpparvest kinni peetud koolituskulud summas 3285 krooni. Kostja on hageja lõpparvest nimetatud summa kinni pidanud (TVK t lk 3): BE kat juhilubade koolituse eest 2288 krooni ja tööohutuse koolituse eest 997 krooni. Tõenditest nähtub, et nimetatud koolituste eest on tasunud kostja (TVK t lk 27-28). TLS § 28 lg 2 p 5 sätestab, et tööandja on kohustatud tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu. Kostja on ise töövaidluskomisjonis märkinud, et tööohutuse koolitust läbimata ei saanud hageja minna tööle Soome, samuti ei ole vaidlust selles, et hageja pidi Soomes käies juhtima sõidukeid, mille juhtimiseks oli vajalik omada E kategooria juhiluba. Seega olid koolitused vajalikud hagejal töö tegemiseks kostja ettevõttes. Pooled ei ole sõlminud kokkulepet koolituskulude kandmiseks töötaja poolt vastavalt TLS § 34, mistõttu puudus kostjal õigus koolituskulusid töötaja töötasust kinni pidada. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista VÕS § 1028 lg 1 alusel: kui isik on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära. Käesolevalt on kostja hagejalt saanud kinnipeetud summa 3285 krooni (209.95 eurot), kuigi selle saamiseks puudus õiguslik alus, mistõttu on ta kohustatud saadu hagejale tagastama. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kostja on lähtudes ITVS § 24 lg 4 tasunud riigilõivu 5000 krooni. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg 2 ja 3 jätab kohus ka hageja kohtuvälised ja seadusliku esindaja kulud täies ulatuses kostja kanda. Kostja enda kantud menetluskulud, s.h tasutud riigilõiv jäävad tema enda kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.