2-10-61070/16 - TSÜS - Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-10-61070 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 522 lg 1 alusel kui kohtul on andmeid isiku vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse kohta või sellekohane kahtlus, määrab kohus ekspertiisi eestkostja määramise vajalikkuse kohta. Ekspert peab isiku enne arvamuse koostamist isiklikult läbi vaatama või teda küsitlema. Eksperdiks võib olla üksnes psühhiaater või muu pädev arst. Kohus leiab, et avaldaja poolt esitatud tõendid ei kajasta piisavalt eestkostet vajava isiku tervislikku seisundit ning määras eestkostet vajava isiku suhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Eksperdiarvamuse kohaselt on G M selge teadvus, enda isikus orienteeritud õigesti, ajas ebatäpselt. Periooditi esinevad suhtumis-jälitusluulumõtted, nägemis- ja kuulmispetted, emotsionaalselt ebaadekvaatne, haiguskriitika puudub. Ekspert jõudis järeldusele, et G M kannatab vaimuhaiguse – paranoidse skisofreenia all. Vaimse seisundi tõttu ei ole G M suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama. Tema seisund on kestva iseloomuga. Eksperdi arvates ei ole G M võimeline omatahet kohtule avaldama, teda ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil ega ka tema tavalises keskkonnas (tema käitumine võib olla ettearvamatu ja ohtlik). Oma vaimse seisundi tõttu vajab G M eestkostet. Eestkostja peab korraldama tema igapäevaelu, langetama tema eest otsuseid, tegema tehinguid, kaitsma tema õigusi. Eestkostet vajab ta esialgu 510 aasta vältel, siis oleks vaja uuesti hinnata tema vaimset seisundit. Eestkostet vajavale isikule oli riigi õigusabi korras määratud esindaja. Esindajaks nimetas Advokatuur advokaadi Irina Gromtsev. Esindaja kohtus esindatavaga tema elukohas. G vätis, et tema on mees, rääkis endast meessoos. Tema käib ise poes, ostab endale energiajooke – džinni, viina, pension on tema jaoks liiga väike. Tema arvab, et tal on vaja riigi abi, kuid mitte rahaasjas. Tal on ükskõik, kes teda abistama hakkab. Esindaja vestles ka G M pojaga I M, kes kinnitas, et ema vajab eestkostet ning ta on nõus, et eestkostjaks saab V T. Ise tema ei soovi olla eestkostjaks, kuna kavatseb ära sõita. Tema väidab, et ema kuritarvitab alkoholi. Mõnikord ta on ohtlik. Korteri eest ema ei maksa, mille tõttu on tekkinud võlgnevus. Ema ei osta normaalset toitu, ostab alkoholi. Suhtlemisest eestkostja kandidaadiga sai esindaja teada, et G M võib olla agressiivne, isegi poeg kardab teda. Olmeprobleemidega võiks ta toime tulla, kuid tema ei saa aru selle vajadusest. Tema ei oska rahaga ümber käia, määratud tablette tema ei võta. Pärast eestkostja määramist tuleks paigutada G M hooldekodusse. Eeltoodu alusel leiab esindaja, et G M vajab eestkostet. Eestkostja ülesanneteks peab olema kõikide tehingute tegemine ja asjade ajamine ning tehingute, s.h ka pisitehingute tegemine. Kui G M antakse võimalus raha kasutamiseks, ostab ta ilmselt alkoholi, seetõttu peab ka pisitehinguid tegema tema eest eestkostja. Esindajal puuduvad vastuväited eestkostja kandidaadi suhtes. Esindaja leiab, et G M tuleb määrata eestkostja viieks aastaks. TsMS § 525 lg-te 2 ja 3 alusel kohus küsib menetluses üldjuhul ka isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse, tema abikaasa, vanemate, kasuvanemate ja laste ning rehabilitatsioonimeeskonna liikmete arvamust, välja arvatud juhul, kui isik vaidleb sellele vastu ja kohus ei pea arvamuse küsimist vajalikuks. Eestkostet vajava isiku taotlusel võib arvamust küsida ka muult lähedaselt isikult, kui see ei venita oluliselt menetlust. Kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. Puudutatud isik V T esitas kohtule kirjaliku avalduse, milles teatab, et on nõus olema oma G M eestkostjaks tähtajaga viis aastat.

2-10-61070 Esindaja vestlusest eestkostet vajava isiku pojaga I M on teada, et I M on nõus, et ema eestkostjaks saab V T. TsMS § 524 lg 1 alusel kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik ja isik sellele vastu ei vaidle. Isikule tuleb menetluse käiku selgitada. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kohus ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui: sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed ja kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama. Kohus ei kuulanud ära eestkostet vajavat isikut, kuna eksperdiarvamusest selgus, et ärakuulamine ei ole võimalik Galina Moskvitšova seisundi tõttu. Kohus ei pea võimalikuks eestkostet vajava isiku ärakuulamist ning tema tahe on välja selgitatud riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Perekonnaseaduse (PKS) § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Kohus leiab, et eestkoste seadmise tingimused on täidetud. Eestkostet vajaval isikul esineb vaimuhaigus või muu psüühikahäire, mille tõttu ta kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Eestkostet vajav isiku üle tuleb seada eestkoste kõigi tema asjade ajamiseks ja tehingute tegemiseks. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 27. aprill 2014. Eestkostet vajav isik tuleb tunnistada valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta on kaotanud hääleõiguse. PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Avaldaja on esitanud eestkostja kandidaadiks V T. V T on esitanud kohtule kirjaliku nõusoleku olla eestkostjaks. Esindaja toetas Narva linna avaldust ning palus määrata eestkostjaks V T. 4(6)

2-10-61070 Kohus leiab, et eestkostet vajava isiku eestkostjaks tuleb määrata V T. Kohus ei tuvastanud V T osas PKS § 204 lg 2 märgitud asjaolusid, mis ei võimalda tal eestkostja ülesandeid täita. Kohtu arvates vastab V T PKS § 204 lg 1 sätestatud omadustele. Vastavalt PKS § 207 lg 1, eestkostja on oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. Lähtuvalt TsMS § 206 lg 1 ja lg 2, eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravija sotsiaalteenuseid. Kui eestkostja saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, peab ta sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise, piiramise või laiendamise omal algatusel või eestkostja, valla- või linnavalitsuse või eestkostetava avalduse alusel. Kuna isik kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, tuleb G M määrata eestkostja kolmeks aastaks ning eestkostjale anda esindusõigus kõigi toimingute tegemiseks. Eestkostjaks määrata V T, kes on eestkostet vajava isiku seaduslik esindaja ning on kohustatud kaitsma eestkostet vajava isiku varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, hoolitsema selle eest, et eestkostet vajav isik saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Kui V T saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, peab ta sellest teatama kohtule ja Narva linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsUS) § 11 I g 3 p l j a p 2 kohaselt, piiratud teovõimega isiku tehtud tehing, mille see isik on teinud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta või hilisema heakskiiduta, kehtib, kui tehingust ei teki isikule otseseid tsiviilkohustusi või isik täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. Eestkostetav ei või ilma eestkostja nõusolekuta iseseisvalt tehinguid teha, välja arvatud tehingud, millest ei teki eestkostetavale otseseid tsiviilkohustusi või kui eestkostetav täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. Lähtuvalt PKS § 183 lg 3, eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides. V T peab hoidma oma vara eraldi eestkostet vajava isiku varast ega tohi kasutada eestkostet vajava isiku vara oma huvides. Vastavalt PKS § 193 lg 1, kohus teostab järelevalvet eestkostja tegevuse üle. Eestkostja teatab kohtule oma elukoha muutusest. V T on kohustatud teatama kohtule oma elukoha muutumisest. PKS § 184 lg 1 ja lg 2 kohaselt, eestkostja esitab eestkostet vajava isiku hariliku viibimiskoha järgsele kohtule kirjaliku nimekirja eestkostet vajava isiku vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta. V T on kohustatud koostama ja esitama kohtule kirjaliku aruande eestkostet vajava isiku vara kohta seisuga 27. aprill 2011. Nimekirjas tuleb esitada teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus 5(6)

2-10-61070 toimunud muudatuste kohta. Aruanne esitada kohtule ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Vastavalt PKS § 194 lg 1 ja lg 2, kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. V T on kohustatud koostama ja esitama kohtule iga-aastase kirjaliku aruande eestkostet vajava isiku vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta hiljemalt aruandeaasta 27. aprilliks. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid. Lähtuvalt TsMS § 531 lg 1 ja lg 4, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus teatab määrusest teistele kohtutele ja ametiasutustele, kui see on eestkostetava, kolmandate isikute või avalikkuse huvides ilmselt vajalik. Vajaduse korral avaldab kohus teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle teatavakstegemisest eestkostjale. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Viru Maakohtu 16. detsembri 2010 kohtumäärusega määrati eestkostet vajavale isikule esindaja riigi õigusabi korras ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja -kulud. Vastavalt TsMS § 172 lg 3 hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Eestkostet vajava isiku esindaja kulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda.