TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2 (6)

2-10-58971 Narva Linnakohtu 17.10.2005.a. otsusega asjas nr. 2-115/05 O A eestkostjaks oli määratud A A. Seega Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja Täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 9 lg 2 alusel kohus peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 526 lõike 2 punkti 5 järgi otsustama eestkoste lõpetamise või pikendamise. Vastavalt Narva Haigla psühhiaatri Ilona Kalugina 18.10.2010.a. välja antud tõendile O A haigestumise diagnoos on raske vaimne alaareng. Lähtudes sellest avaldaja on seisukohal,

et

O

A

on

piiratud

teovõimega

isik

ja

eestkoste

vajadus

ei

ole

ära

Avaldaja teeb kohtule ettepaneku määrata O A eestkostjaks A A. Avaldaja on seisukohal, et A A isikuomadustelt ja võimetelt, samuti eestkostetavaga vahelistelt suhetelt sobib kohtu poolt määratud ülesannetes O A huve kaitsma. SA Narva Haigla Polikliiniku psühhiaatria kabineti psühhiaatri Ilona Kalugina tõendi järgi A A terviseseisund võimaldab temal olla eestkostjaks. Menetluse käik Viru Maakohtu 01.12.2010.a kohtumäärusega määrati O A riigi õigusabi osutaja. Eesti Advokatuuri juhatus nimetas kohtumääruse alusel esindajaks vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev. O A esindaja arvamus Esindaja külastas esindatavat tema elukohas XXX. Esindaja arvamuse kohaselt A A seletas esindajale, et tütrel on Downi tõbi ja südamerike. Ta vajab pidevat kontrolli ja hoolitsust. Arengutase vastab 5-6 aastase lapse tasemele. A puudub võimalus töötamiseks, kuna tütar vajab pidevat tähelepanu ja hoolitsust. Isa keeldus lapsest, kui sai teada tema haigusest. Tütre elust osa ei võta. A A kinnitas esindajale oma nõusolekut olla oma tütre eestkostjaks. Leiab, et eestkoste on vajalik kõikide tütre asjade ajamiseks.

Esindaja märgib oma arvamuses, et Narva Linnakohtu 17. oktoobri 2005.a otsusega seati O A üle eestkoste ning määrati tema eestkostjaks A A. Kuna 01. jaanuariks 2011.a. ei ole kohus otsustanud O A eestkoste pikendamist, siis tuleb antud tsiviilasja menetluses otsustada eestkoste seadmine O A üle. TsMS § 528 lg 3 kohaselt eestkostja ametiaja pikendamisel ei pea eestkostetavale ekspertiisi

tegema, kui eestkostetava ärakuulamisest ja tema tervislikku seisundit kajastavatest dokumentidest ilmneb, et eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Esindaja on arvamusel, et antud sätet võib kohaldada käesoleva avalduse lahendamiseks, kuna eestkoste O A üle seati Narva Linnakohtu 17. oktoobri 2005 otsusega tähtajatult, avaldus oli esitatud seatud eestkoste pikendamiseks ning käesolevas asjas esitatud dokumentidest nähtub, et eestkoste vajadus ei ole ära langenud.

Esindaja viitab Narva Linnakohtu 17. oktoobri 2005 kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2-115/05, millest nähtub, et 07.08.2005.a. oli O A suhtes teostatud ambulatoorne kohtupsühhiaatriline 3 (6)

2-10-58971 ekspertiis. Ekspertiisi akti kohaselt kannatab O A raske vaimse alaarengu all (Downi tõbi), kuna temal sõnatagavara on piiratud, mõtlemine konkreetne, puudub üldistus-abstraktsiooni võime, ta ei oska lugeda, kirjutada, puuduvad enesehooldusvõtted. Esindaja on vahetu mulje põhjal veendunud, et O A ilmselgelt vajab eestkostet. Seega, vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev on arvamusel, et O A eestkoste vajadus ei ole langenud, ta endiselt vajab eestkoste seadmist oma varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmiseks.

Arvestades ülaltooduga O A esindaja leiab, et O A vajab eestkostet oma huvide ja õiguste kaitsmiseks. Esindaja palub Narva linna avaldus rahuldada, seada O A üle eestkoste viieks aastaks, määrata tema eestkostjaks A A, kelle ülesanneteks määrata O A igapäevaelu korraldamine, ravi, hoolduse, järelevalve ja ülalpidamise tagamine, tema eest kõikide tehingute, sh. pisitehingute, tegemine. Ekspertiisi akt 08.04.2011 esitatud ekspertiisi aktist nr 56 tuleneb, et O A kannatab raske vaimse alaarengu all (Down’i tõbi). Intellekt praktiliselt väljaarenemata. Vaimse seisundi tõttu ei ole O. A võimeline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid. Vaimne seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust. Ekspert I. Kalugina leiab, et uuritavat pole võimalik ära kuulata kohtuistungil ega tema tavalises keskkonnas ning O. A vajab vaimse seisundi tõttu eestkostjat, kes peab tema igapäevaelu korraldama (aitama riietuma, pesema, süüa tegema, koristama jne), langetama tema eest otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, kaitsma tema õigusi. Eeskostja A A ärakuulamine Kohus kuulas 26.04.2011 ära eestkostja A. A telefoni teel. Tema kinnitas, et on nõus endiselt olema oma tütre eestkostjaks. Kandidaadi sõnade kohaselt O. A vajab eestkostet kõikide tehingute ja tegevuste tegemiseks. Avaldaja esindaja ärakuulamine Kohus kuulas 26.04.2011 ära avaldaja esindaja Jelena Valliste telefoni teel. Esindaja kinnitas, et avaldaja jääb oma avalduse juurde ja palub pikendada O. A eestkostja ametiaja viieks aastaks. A. A suurepäraselt täidab oma kohustusi.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvunud avaldusega, kuulanud ära puudutatud isiku ja menetlusosaliste esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 4 (6)

2-10-58971 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja Täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 9 lg 2 määrab, et kui täisealisele isikule on enne käesoleva seaduse jõustumist määratud tähtajatult eestkostja, loetakse ajaks, millal kohus peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 526 lõike 2 punkti 5 järgi hiljemalt otsustama eestkoste lõpetamise või pikendamise, 2011. aasta 1. jaanuar. Seoses sellega, et avaldus ei olnud lahendatud enne 2011a. 1. jaanuarit, lõppesid eestkostja volitused ja antud asjas tuleb lahendada eestkostja seadmise vajadus O A üle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise ja isiku paigutamise kinnisesse asutusse hagita menetluses. Avaldaja nõudeks on täiseilse isiku üle eestkoste seadmine. Alates 01.07.2002.a kehtima hakanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause alusel isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Avalduse juurde lisatud psühhiaatri Ilona Kalugina psühhiaatria kabineti ambulatoorse kaardi väljavõtte kohaselt on O A raske vaimne alaareng. Kuni 01.07.2010.a kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud PKS § 210 lg 1 näeb ette, et sama seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb antud juhul kohaldada alates 01.07.2010.a jõustunud perekonnaseadust. PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. PKS § 206 lg 1 kohaselt, eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenust. Avaldaja on põhjendanud eestkoste seadmist muu hulgas ka eestkostet vajava isiku nimel tehingute tegemise vajadusega. Menetlusosalised on nõustunud eestkostja määramisega. Kohus hinnanud esitatud tõendeid kogumis, nõustub avaldusega. Eestkostjaks määratav isik tegelikult täidab eestkostja ülesandeid. Avaldaja esindaja ja asjast puudutatud isik on teatanud, et teisi isikuid, keda saaks alternatiivselt eestkostjaks määrata, ei ole. Eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. 5 (6)

2-10-58971 PKS § 174 lg 2 sätestatud asjaolusid, mille kohaselt A A ei saa määrata eestkostjaks, kohus ei tuvastanud. O A esindaja on arvamusel, et TsMS § 528 lg 3 kohaselt eestkostja ametiaja pikendamisel ei

pea eestkostetavale ekspertiisi tegema, kui eestkostetava ärakuulamisest ja tema tervislikku seisundit kajastavatest dokumentidest ilmneb, et eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Esindaja on arvamusel, et antud sätet võib kohaldada käesoleva avalduse lahendamiseks, kuna eestkoste O A üle seati Narva Linnakohtu 17. oktoobri 2005 otsusega tähtajatult, avaldus oli esitatud seatud eestkoste pikendamiseks ning käesolevas asjas esitatud dokumentidest nähtub, et eestkoste vajadus ei ole ära langenud. O A üle eestkoste seadmine on tema huvides, ta ei ole

võimeline iseseisvalt kaitsma oma õigusi ja huve ning vajab eestkoste seadmist. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada O A kõigi asjade ajamiseks, kohus keelab O A kõikide tehingute tegemise ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et ta on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse. PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus seab O A üle eestkoste tähtajaga 5 aastat, s.o kuni 26.04.2016.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. TsMS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 6 (6)

2-10-58971 Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel 12,78 eurot riigilõivu. TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel jätab kohus avaldaja tasutud menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 172 lg 3 teise lause järgi isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Selle säte alusel kohus jätab kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda. Kuna Viru Maakohtu 01.12.2010.a kohtumäärusega määrati eestkoste seadmise menetluses esindaja ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud, siis TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel jätab kohus ka esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alusel TsMS, § 525 lg 1, lg2, § 526, § 531 lg 1, lg 2, § 661 lg 2 sätete kohaselt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik

7 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.