TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale menetluse lõpetamise osas võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv summas 25,56 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise 1(2)

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on Narva linna avaldus täisealisele isikule eestkostja määramiseks. Avaldaja esitas 06. aprillil 2011 kohtule avalduse, milles loobub eestkostja määramise avaldusest põhjusel, et eestkostet vajav isik on surnud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldaja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 kohaselt hagita asjad on piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 3 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud ning vastavalt TsMS § 429 lg 1, hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Avaldaja on esitanud hagist loobumise avalduse põhjusel, et eestkostet vajav isik on peale avalduse kohtule esitamist surnud. Kuna eestkostet vajav isik on surnud ning vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust, tuleb menetlus lõpetada. Eeltoodu alusel kohus võtab avaldusest loobumise vastu ja lõpetab menetluse lahendit tegemata. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lähtuvalt TsMS § 168 lg 4, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus leiab, et kõik menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Avaldaja on esitanud taotluse riigilõivu tagastamiseks. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 2 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui avaldaja loobub avaldusest. Kuna Narva linn on oma avaldusest loobunud, tuleb talle tagastada 02. detsembril 2010 tasutud 200 krooni ehk 12,78 eurot riigilõivust pool, s.o 6,39 eurot.

Aarne Lõhmus Kohtunik 2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.