TSÜS › Isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võivad avaldaja või isik, kellel on õiguslik huvi surnuks tunnistamise tühistamise või surmaaja muutmise vastu esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest alates. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise 1(3)

2-07-22667 taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

N H esitas 13. juunil 2007 Viru Maakohtule avalduse N H surnuks tunnistamiseks. Avalduse kohaselt on N H avaldaja N H abikaasa. N H läks mais 1996 kala püüdma ning sellest ajast ei ole temast midagi teada. Avaldaja pöördus kohtu poole nõudega tunnistada N H teadmata kadunuks, kohus rahuldas 09. veebruaril 1998 avalduse. Avaldaja on pöördunud Ida Politseiprefektuuri poole N H kohta andmete teadasaamiseks. Politsei vastas, et N H kohta andmed puuduvad. Eeltoodu alusel palus avaldaja tunnistada N H surnuks. Viru Maakohus võttis 11. juulil 2007 avalduse menetlusse ning kohustas puudutatud isikuid esitama kohtule omapoolsed seisukohta avalduse suhtes. Kohus edastas päringuid ka riigiasutustesse, pankadesse ja muudesse asutustesse, kellel võiks olla informatsioon N H kohta. Saadud vastustest (t.l-61-120) selgub, et nii riigil kui ka eraettevõtetel puudub info N H kohta. Kohus avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsus üles N H esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta, kuid andmeid ei esitatud. Seoses sellega, et 01. detsembril 2009 on kohtukoosseis muutunud, palus kohus avaldajal teatada, kas ta soovib menetluse jätkamist. Avaldaja teatas, et soovib menetluse jätkamist. Kohus edastas teistkordselt päringud riigiasutustesse ja ettevõtetele, samuti kontrollis andmed vararegistrites, kuid uusi andmeid N H elusoleku kohta kohus ei tuvastanud (t.l-164-198, II köide: 1-63, 78-99, 103107). Puudutatud isikute seisukohad Kohus kuulas avaldaja ära 15. märtsil 2011. Avaldaja teatas, et N H läks kala püüdma ning sellest ajast ei ole temast midagi teada. Avaldaja suhtles N H sugulaste ja sõpradega, kuid nendele ei ole midagi teada. Vastuseks kohtu päringule teatas puudutatud isik D H (t.l-119), et temal ei ole andmeid oma isa N H kohta ja ta toetab N H avaldust. D H on teatanud, et tal ei ole andmeid N H elu- või viibimiskoha kohta ning ta samuti toetas N H avaldust. Puudutatud isik T A oli 24. juulil 2008 Venemaa kohtu poolt ära kuulatud ning ta teatas kohtule, et N H oli 15 aastat tagasi elus, N H koos abikaasaga külastasid teda Venemaal, sellest ajast ei ole temast midagi teada. N H sai ta teada, et N H on teadmata kadunud, rohkem mingit informatsiooni tal ei ole. T A ei ole selle vastu, et N H tunnistataks surnuks, rohkem ei osanud puudutatud isik Venemaa kohtu kohtuistungil midagi lisada. Siseministeerium esitas päringu Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) N H kohta andmete väljaselgitamiseks. PPA esitas 01. aprillil 2011 vastuse (t.l-108-110), milles teatas, et 27. augustil 1996 laekus Ida Politseiprefektuuri N H avaldus tema abikaasa N H kadumise kohta. N. H asukoha kindlakstegemiseks oli alustatud tagaotsimistoimik nr 9621226. Vaatamata politsei pingutustele leida mingid andmed N H kohta pole politsei mingi infot isiku kohta saanud. Piirikontrolli infosüsteemis ei ole isiku piiriületusi registreeritud. N. H on väljastatud tähtajaline elamisluba kehtivusega 07.07.1995-07.07.2000, uut taotlust esitatud ei ole. Eeltoodu alusel toetas PPA avaldust isiku surnuks tunnistamiseks, kuna on alust arvata, et isikut elavana leida ei õnnestu. PPA tegi ettepaneku võtta aluseks surmaaja määramisel politseile avalduse esitamise kuupäeva – 27. august 1996. PPA-lt saadud andmed ei ole siseministri arvates piisavad järeldamaks, et N H on surnud (t.l112-117).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2(3)

2-07-22667 Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära avaldaja, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg-te 1 ja 5 alusel kohus võib teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. Kui isik on surnuks tunnistatud, siis eeldatakse, et ta on surnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 510 lg-te 1 ja 4 alusel pärast isiku surnuks tunnistamise avalduse menetlusse võtmist avaldab kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsub teadmata kadunud isikut kohtu määratud tähtaja jooksul üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. Teates avaldatakse hoiatus võimalikust surnukstunnistamisest ja kutsutakse kõiki isikuid üles esitama kohtule andmeid isiku kohta, kelle surnuks tunnistamist taotletakse. Kui menetlust ei algatatud siseministri avalduse alusel, teatab kohus siseministrile menetluse algatamisest ning küsib temalt riigile teadaolevaid andmeid teadmata kadunud isiku kohta ning seisukohta isiku surnuks tunnistamise võimalikkuse kohta. Kohus võib koguda teadmata kadunud isiku kohta andmeid ka omal algatusel, sõltumata sellest, kes esitas surnuks tunnistamise avalduse. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ning kutsus N H üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta, kuid kohtule andmeid ei ole keegi esitanud. Kohus edastas päringu isiku kohta ka siseministeeriumile, kuid vastusest selgus, et riigile ei ole teada andmeid isiku kohta. Kohtu poolt võetud abinõud andmete väljaselgitamiseks isiku kohta ka ei andnud tulemusi. Menetluse käigus selgus, et isiku kohta ei ole midagi teada alates 1996. aastast, s.t rohkem kui viis aastat ei ole teadmata kadunud isiku kohta andmeid, et ta oleks elus. Eeltoodu ja tsiviilasjas kogutud tõendite alusel kohus järeldab, et N H on surnud. TsÜS § 20 lg-te 1 ja 2 kohaselt surnuks tunnistatud isiku surmaajaks loetakse tema eeldatav surmaaeg. Kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. N H kohta on viimased andmed 1996. aastast. Seega kohus loeb N H surmaajaks XXX. Kohus tunnistab N H surnuks ning loeb tema surmaajaks XXX. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus rahuldab avalduse ja menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda.

Aarne Lõhmus Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.