Narva linna avaldus täisealisele isikule seatud eestkoste pikendamise, eestkostja ametist vabastamise ja uue eestkostja määramise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad:
Avaldaja: Narva linn (Narva Linna Sotsiaalabiameti kaudu) /rk 75009148, asukoht Linda 4, 20309 Narva; e-post [email protected]/ Avaldaja esindaja: Svetlana Timofejeva Puudutatud isikud: T T (isikukood XXX, asukoht: AS Hoolekandeteenused Sillamäe Hooldekodu, Tervise 12, 40233 Sillamäe) A T (eestkostja) (IK XXX, surnud 15.12.2010 ) V T (IK XXX, elukoht XXX) Tatjana Tkatšenkova esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob ( AB TM Hiob OÜ Tondi 1, -306, 11313 Tallinn, e-post: [email protected])
Resolutsioon
1 (7)
2-10-60621
1.Avaldus rahuldada.
2.Pikendada T T (isikukood XXX) üle seatud eestkostet viieks aastaks alates määruse tegemisest.
3.Määrata T T eestkostjaks V T (IK XXX), kellele anda esindusõigus eestkostetava T T suhtes kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.
5.V T on T T seaduslik esindaja ning on kohustatud: • kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, samuti hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid (PKS § 206 lg 1); •
teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele, kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada (PKS § 206 lg 2);
•
esitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta hiljemalt
31.mail 2011.a. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta (PKS § 202, § 184)
•
esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku aruande oma ülesannete täitmisest eelneva aasta kohta hiljemalt järgneva aasta 31. jaanuaril. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid (PKS § 202, § 194 lg 2);
teatama kohtule oma elukoha muutusest (PKS § 202, § 193 lg 1).
6.Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 19. aprillil 2016.a.
7.Kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada.
8.T T on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.
9.Jätta kõik avaldaja menetluskulud tema enda kanda.
10.Jätta T T esindaja kulud ning asjas määratud kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda.
11.Saata kohtumäärus avaldajale ja Tiina Mare Hiob ́ile teadmiseks ning V T täitmiseks. •
Edasikaebamise kord Kohtumäärus jõustub selle eestkostjale kättetoimetamisega. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
Asjaolud
2 (7)
2-10-60621
1.Narva linn (Sotsiaalabiameti kaudu) esitas 03. detsembril 2010.a Viru Maakohtule avalduse täisealisele T T seatud eestkoste pikendamiseks, eestkostja ametist vabastamiseks ja uue eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt T T põeb vaimuhaigust.
2.Narva Linnakohtu 23.11.2000 otsusega seati T T üle eestkoste ja määrati tema eestkostjaks tema isa A T, kes terviseseisundi tõttu ei saa täita eestkostja ülesandeid. Sellest tulenevalt palub avaldaja vabastada A T T T eestkostja ametist. Avaldaja on seisukohal, et T T on piiratud teovõimega isik ja eestkoste vajadus pole ära langenud.
3.Avaldaja teeb kohtule ettepaneku määrata T T eestkostjaks V T, kes andis vastava nõusoleku. Avaldaja on seisukohal, et V T isikuomadused ja võimed sobivad kohtu poolt määratud ülesannetes T T huvide kaitsmiseks. Menetluse käik
4.Viru Maakohtu 17.12.2010.a kohtumäärusega võeti avaldus menetlusse ning küsiti arvamust puudutatud isikutelt, samuti määrati T T riigi õigusabi osutaja. Eesti Advokatuuri juhatus nimetas kohtumääruse alusel esindajaks vandeadvokaat Tiina Mare Hiob.
5.Viru Maakohtu 17.12.2010.a kohtumäärusega määrati asjas kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Ekspertiisi teostajaks määrati SA Narva Haigla. Kohtupsühhiaatriaekspertiis
6.03.01.2011.a SA Narva Haigla psühhiaater Aleksandr Spivak ́i poolt koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 2 (tl 68-69) kohaselt T T kannatab paranoidset skisofreeniat, tunde ja tahteelu defektiga. T T vaimse seisundi tõttu ei saa ta adekvaatselt aru oma tegude tähendusest ning ei suuda neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid, teha tehinguid, sealhulgas pisitehinguid.
7.T T vaimne seisund ei võimalda teda ära kuulata kohtuistungil ega pole soovitav ära kuulata tema tavalises keskkonnas. Eestkostet vajab T T tähtajatult, kuna tema tervisliku seisundi paranemist pole täheldatud. T T esindaja arvamus
8.T T riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob esitas kohtule 20.01.2011.a kirjaliku seisukoha. Seisukoha kohaselt Esindaja külastas ja kuulas T T ära 12.01.2011 hooldekodus tegevusjuhendaja M V juuresolekul. T T sõnade kohaselt on tema isa A T surnud. Isa õed käivad teda hooldekodus külastamas. Tema sõnade kohaselt viibib ta hooldekodus alates juunist 2000. Varem elas ta isaga kodus, kus isa hoolitses tema eest. V T ta ei tunne. T T vastu talle eestkostja määramisele. Ta on eluga hooldekodus rahul ega kavatse sealt ära minna.
3 (7)
2-10-60621
9.Esindaja leiab, et Narva linna avaldus T T seatud eestkoste pikendamiseks on põhjendatud ja see tuleb rahuldada. T T ei ole suuteline oma elu iseseisvalt korraldama, tegema tehinguid, osalema valimistel. Eestkostja kandidaadi ärakuulamine
10.18. veebruaril 2011.a kuulas kohus ära eestkostja kandidaat V T telefonil nr. 5560 1207, kes teatas kohtule, et ta on nõus olema T T eestkostjaks. Ta viis T T hooldekodusse koos tema isaga, kes oli tema eestkostjaks, kuid kes on nüüdseks surnud. V T palus lahendada avaldus kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata ja saata avaldajale kohtulahend.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus tutvunud avaldusega, kuulanud ära avalduse esitaja esindaja, eestkostetava ja eestkostja kandidaadi seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise ja isiku paigutamise kinnisesse asutusse hagita menetluses.
13.Avaldaja nõudeks on täisealise isiku üle seatud eestkoste pikendamine, eestkostja ametist vabastamine ja uue eestkostja määramine. Alates 01.07.2002.a kehtima hakanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause alusel isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.
14.Avalduse juurde lisatud isiklikust rehabilitatsiooniplaanist nähtuvalt psühhiaatri Ilona Kalugina hinnangu kohaselt T T psüühikahäire trauma tagajärjel.
15.TsMS § 229 lg2 alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus. SA Narva Haigla psühhiaater ekspert Aleksandr Spivak ́i poolt 03.01.2011.a koostatud ekspertiisiakti nr 2 kohaselt kannatab T T paranoidse skisofreenia all, tunde ja tahteelu defektiga. T T vaimse seisundi tõttu ei saa ta adekvaatselt aru oma tegude tähendusest ning ei suuda neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid, teha tehinguid, sealhulgas pisitehinguid.
16.PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. PKS § 206 lg 1 kohaselt, eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenust. 4 (7)
2-10-60621
17.TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulab kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. 03.01.2011.a ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 2 kohaselt T T ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil ning ka tema tavalises keskkonnas. Kuna eksperdi väitel T T tervislik seisund ei võimalda tema ärakuulamist ei pea kohus põhjendatuks tema ärakuulamist kohtu poolt. Tema tahe on välja selgitatud riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu.
18.PKS § 197 lg 1 kohaselt võib kohus eestkostja vabastada, kui eestkostja oma kohustuste olulise rikkumise tõttu või muul põhjusel ei vasta enam eestkostjale esitatavatele nõuetele või kui eestkostja ülesannete jätkumine kahjustaks eestkostetava huve. Lg 2 kohaselt kohus vabastab eestkostja omal algatusel või õigustatud huvi omava isiku taotluse alusel. Kohus võib eestkostja vabastada ka eestkostja enda avalduse alusel. PKS § 201 kohaselt eestkoste ei lõpe eestkostja surmaga. Sellisel juhul määratakse uus eestkostja. Esitatud avalduses palub Narva linn vabastada A T T T eestkostja ametist, kuna ta ei saa oma halvenenud tervise tõttu täita eestkostja ülesandeid. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt suri A T 15.12.2010 ning suhe eestkostetavaga on lõpetatud samal kuupäeval. Seoses sellega jätab kohus antud osas avalduse rahuldamata, kuna A T eestkostja ülesanded on lõppenud seoses tema surmaga.
19.PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul.
20.Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. Kohus kuulas V T isiklikult ära, ta on nõus olema T T eestkostjaks. Kohus on veendunud, et V T on eestkostjaks sobiv isik ning leiab, et ta sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Seega on põhjendatud määrata T T eestkostjaks V T. PKS § 174 lg 2 sätestatud asjaolusid, mille kohaselt V T ei saa määrata eestkostjaks, kohus ei tuvastanud.
21.T T esindaja on arvamusel, et T T üle eestkoste seadmine on tema huvides, ta ei ole võimeline iseseisvalt kaitsma oma õigusi ja huve ning vajab eestkoste seadmist. 5 (7)
2-10-60621
22.Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.
23.Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada T T kõigi asjade ajamiseks, kohus keelab T T kõikide tehingute tegemise ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et ta on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.
24.PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus seab T T üle eestkoste tähtajaga 5 aastat, s.o kuni 19.04.2016.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise.
25.TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. TsMS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Menetluskulud
26.Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel 200 krooni (12,78 eurot) riigilõivu. TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel jätab kohus avaldaja tasutud menetluskulud tema enda kanda.
27.Vastavalt TsMS § 172 lg 3 täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Selle säte alusel kohus jätab kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda.
28.Kuna Viru Maakohtu 17.12.2010.a kohtumäärusega määrati eestkoste seadmise menetluses esindaja ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud, siis TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel jätab kohus ka esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.
29.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alusel TsMS, § 525 lg 1, lg2, § 526, § 530, § 531 lg 1, lg 2, § 661 lg 2 sätete kohaselt.