TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

TsMS § 532 lg 3 kohaselt, määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemist eestkostjale. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.. Määruskaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamise päevast.

ASJAOLUD

Kohtla-Järve Linnavalitsus esitas Viru Maakohtule avalduse täisealisele isikule M. J.`ile eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt ei suuda M. J. toime tulla oma igapäevaeluga, ei suuda kaitsta oma õigusi. M. J.`il on tuvastatud raske puue ja puudutatud isikul on tuvastatud 80% töövõimetust. Puudutatud isik on invaliid lapseeast alates vaimse alaarengu tõttu. Puudutatud isikuga ei ole võimalik saada kontakti, isik ei loe ega kirjuta. Puudutatud isik ei ole võimeline iseseisvalt tegema mingeid tehinguid ning ta ei tule toime iseseisva eluga. Avaldaja palus määrata V. J.a oma poja M. J.`i eestkostjaks. Viru Maakohtu 24. novembri 2010 kohtumäärustega määrati M. J.`ile esindaja riigi kulul, samuti määrati kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Riigi õigusabi määramise määruse võttis täitmisele Riigi Õigusabi Infosüsteemi kaudu vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev Puudutatud isik V. J.a esitas 22. novembril 2010 kohtule avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Puudutatud isik palub määrata teda oma poja M. J.`i ajutiseks eestkostjaks. Avalduse kohaselt on eestkoste määramine vajalik selleks, et vormistada poja M. J.`ile kodakondsus ja dokumendid. V. J.a palub määrata teda oma poja M. J.`i ajutiseks eestkostjaks kuni kohtumenetluse lõpuni. (tl. 36). Viru Maakohtu 02. detsembri 2010 määrusega rahuldati esialgse õiguskaitse kohaldamise avaldus ja M. J.`i edasilükkamatute huvide kaitseks seati tema üle ajutine eestkoste kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni, kuid mitte kauemaks kui 6 kuuks, so kuni 02.06.2011 ning tema ajutiseks eestkostjaks määrati V. J.a. (tl. 37-39) M. J.`i suhtes teostati 04. aprillil 2011 Ahtme Haiglas ekspertarstide poolt kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Ekspertiisiakti kohaselt ei ole M. J. vaimuhaige, ta on nõrgamõistuslik lapsepõlvest alates, ta ei ole võimeline mõistma ümbritsevat ega juhtima oma tegusid. M. J. ei ole võimeline elama iseseisvat elu ning vajab kõrvalise isiku pidevat abi elementaarsete igapäevaelu vajaduste teostamiseks. Tal ei ole ajutisi psüühilise tervise häireid, tema paranemist ei ole ette näha. Tema tervislik seisund ei võimalda tal adekvaatselt mõista oma tegusid, neid juhtida ja neile aru anda. Oma psüühilise seisundi tõttu ei suuda õigesti hinnata tehingut, näha ette selle tagajärgi (ei tunne raha ja selle väärtust, ei tea, mida saab selle eest osta). Intellekt järsult alanenud, häirunud kõik mõtteliigid, abstraktne mõtlemine praktiliselt puudub. Eestkostja peab osalema M. J.`i igapäevaelus alates tavapärastest olmeküsimustest. Tema psüühiline seisund võimaldab osaleda kohtuistungil ning kohtuistung ei tekita tema seisundi halvenemist, kuid seoses tema vaimse mahajäämusega ei ole sellel mõtet (tl. 49-50).

KOHTUISTUNG

eluga. Avaldaja esindaja palus avaldus rahuldada ning määrata V. J.a oma poja M. J.`i eestkostjaks kõikide asjade ajamiseks. Kohtukulud palus avaldaja jätta riigi kanda. Puudutatud isiku M. J.`i esindaja, vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev toetas avaldust ja palus määrata M. J.`i eestkostjaks tema ema V. J.a, andes talle volitused kõikide tehingute tegemiseks. Esindaja avamuse kohaselt puudub vajadus esindatava ärakuulamiseks kohtu poolt, kuna külastamisel ütles M. ainult oma nime, rohkem ta ei suhelnud. Esindaja palus avaldus rahuldada ja määrata eestkoste 5 aastaks. Menetluskulud palus jätta riigi kanda. Puudutatud isik V. J.a palus avaldus rahuldada ja määrata teda M. J.`i eestkostjaks. Puudutatud isik M. J. oli nõus sellega, et ema oleks tema eestkostjaks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära avaldaja ja asjast huvitatud isiku seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Vastavalt TsMS § 520 lg 1 kohus määrab eestkoste seadmise menetluseks piiratud teovõimega täisealisele isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik. Viru Maakohtu 24. novembri 2010 kohtumäärustega määrati M. J.`ile riigi õigusabi osutaja. Määruse võttis täitmisele Riigi Õigusabi Infosüsteemi kaudu vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev. 04.04.2011 koostatud ekspertiisiakti nr 17 kohaselt ei ole M. J. vaimuhaige, ta on nõrgamõistuslik lapsepõlvest alates, ta ei ole võimeline mõistma ümbritsevat ega juhtima oma tegusid. M. J. ei ole võimeline elama iseseisvat elu ning vajab kõrvalise isiku pidevat abi elementaarsete igapäevaelu vajaduste teostamiseks. Tal ei ole ajutisi psüühilise tervise häireid, tema paranemist ei ole ette näha. Tema tervislik seisund ei võimalda tal adekvaatselt mõista oma tegusid, neid juhtida ja neile aru anda. Oma psüühilise seisundi tõttu ei suuda õigesti hinnata tehingut, näha ette selle tagajärgi (ei tunne raha ja selle väärtust, ei tea, mida saab selle eest osta). Intellekt järsult alanenud, häirunud kõik mõtteliigid, abstraktne mõtlemine praktiliselt puudub. Eestkostja peab osalema M. J.`i igapäevaelus alates tavapärastest olmeküsimustest. (tl. 49-50). PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Perekonnaseaduse ( PKS) § 206 lg 1 kohaselt, eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenust. TsMS § 526 lg 2 p 5 kohaselt märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab

eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Eksperdi arvamuse kohaselt vajab M. J. eestkostjat, kelle ülesannete ring peaks olema igakülgne ja arvestades M. J.`i seisundi kestvust ja püsivat iseloomu, peaks eestkoste olema pidev. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, mistõttu tuleb lugeda, et M. J. on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. M. J.`il tuleb keelata kõikide tehingute tegemine ilma eestkostja nõusolekuta. Kohus määrab M. J.`i eestkostjaks V. J.a kuni 5 aastaks alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. Kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada.

MENETLUSKULUD

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/. Vastavalt TsMS § 172 lg 3, /---/. Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud (ekspertiisitasu, õigusabikulud) riigi kanda.

TEATAVAKSTEGEMINE

Lähtuvalt TsMS § 531 lg 1 ja lg 2, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus teeb eestkostemenetlust lõpetava määruse teatavaks ka eestkostetavale ja tema esindajale. Kohus ei pea määruse põhjendust isiklikult eestkostetavale teatavaks tegema, kui see võib eestkostetava tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või eksperdiarvamuse kohaselt tekitada olulist kahju eestkostetava tervisele. Kohus teeb määruse teatavaks ka isiku elukoha järgsele valla- või linnavalitsusele, samuti muudele TsMS § 532 lõikes 1 nimetatud isikutele, kelle kohus menetluses ära kuulas. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 520 lg 1, § 524 lg 5 p 1, § 525 lg 3, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.