TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.. Määruskaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamise päevast.

ASJAOLUD

Kohtla-Nõmme Vallavalitsus esitas Viru Maakohtule avalduse täisealisele isikule A. P.`le eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt ei suuda A. P. toime tulla oma igapäevaeluga, ei suuda kaitsta oma õigusi. A. P.`l on tuvastatud sügav puue. A. P. on voodihaige, hingamiseks kasutab hingamisaparaati ja vajab pidevat hoolitsust. A. P. elab koos oma ema U. P.`ga. Puudutatud isik ei ole võimeline iseseisvalt tegema mingeid tehinguid ning ta ei tule toime iseseisva eluga. Avaldaja palus määrata U. P. oma poja A. P. eestkostjaks. Viru Maakohtu 26. jaanuari 2011 kohtumäärustega määrati A. P.`le esindaja riigi kulul, samuti määrati kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Riigi õigusabi määramise määruse võttis täitmisele Riigi Õigusabi Infosüsteemi kaudu vandeadvokaat Anti Aasmaa.

KOHTUISTUNG

avamuse kohaselt on isik sellises seisundis, mis aja jooksul ei parane. Esindaja palus avaldus rahuldada ja määrata eestkoste 5 aastaks. Puudutatud isik U. P. palus avaldus rahuldada ja määrata teda A. P. eestkostjaks. Menetluskulud palus jätta riigi kanda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära avaldaja ja asjast huvitatud isiku seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Vastavalt TsMS § 520 lg 1 kohus määrab eestkoste seadmise menetluseks piiratud teovõimega täisealisele isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik. Viru Maakohtu 26. jaanuari 2011.a. kohtumäärusega määrati A. P.`le riigi õigusabi osutaja. Määruse võttis täitmisele Riigi Õigusabi Infosüsteemi kaudu vandeadvokaat Anti Aasmaa. 21.02.2011 koostatud ekspertiisiakti nr 4 kohaselt lamab A. P. funktsionaalvoodis, keha on deformeerunud. Hingab kunstliku hingamise aparaadi abil, küsimustele vastab sosinal. Silmade kinnipigistamise, pea liigutamisega mõistab täiesti selgelt temale esitatud küsimusi ning annab adekvaatsed vastused. Tegeleb arvutiga, käelabade vähese liikuvuse tõttu võib teostada mingeid funktsioone. Formaalselt mõistab aega, kohta, aruselge. Adekvaatselt reageerib ümbrusele. Hallutsinatoorseid häireid eitab, suhtlemise piirides mälu küllaldane. A. P. põeb lihasdüstroofiat, mis välistab tal oma tegude teostamist. Vaimu- ja psüühikahäirete tunnuseid ei esine, kuid kuna tal puudub lihastegevus kuni hingamislihasteni, puudub kõne, siis ei saa hinnata tema psüühilist seisundit täisväärtuslikuna mitte A.ult mõistma, vaid ka realiseerima mõistetut, mistõttu võib lugeda, et A. P. ei ole võimeline realiseerima seda, mida ta on võimeline aru saama. A. P. ei ole võimeline elama iseseisvat elu ning vajab kõrvalise isiku pidevat (ööpäevaringset) abi elementaarsete igapäevaelu vajaduste teostamiseks, samuti elementaarseks elu tagamiseks. Ilma sellise abita ta lihtsalt hukub. (tl. 34-35). PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Perekonnaseaduse ( PKS) § 206 lg 1 kohaselt, eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenust. TsMS § 526 lg 2 p 5 kohaselt märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.

Eksperdi arvamuse kohaselt vajab A. P. eestkostjat, kelle ülesannete ring peaks olema igakülgne ja arvestades A. P. seisundi kestvust ja püsivat iseloomu, peaks eestkoste olema pidev. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, mistõttu tuleb lugeda, et A. P. on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. A. P.`l tuleb keelata kõikide tehingute tegemine ilma eestkostja nõusolekuta. Kohus määrab A. P. eestkostjaks U. P. kuni 5 aastaks alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. Kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada.

MENETLUSKULUD

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/. Vastavalt TsMS § 172 lg 3, /---/. Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud (ekspertiisitasu, õigusabikulud) riigi kanda.

TEATAVAKSTEGEMINE

Lähtuvalt TsMS § 531 lg 1 ja lg 2, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus teeb eestkostemenetlust lõpetava määruse teatavaks ka eestkostetavale ja tema esindajale. Kohus ei pea määruse põhjendust isiklikult eestkostetavale teatavaks tegema, kui see võib eestkostetava tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või eksperdiarvamuse kohaselt tekitada olulist kahju eestkostetava tervisele. Kohus teeb määruse teatavaks ka isiku elukoha järgsele valla- või linnavalitsusele, samuti muudele TsMS § 532 lõikes 1 nimetatud isikutele, kelle kohus menetluses ära kuulas. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 520 lg 1, § 524 lg 5 p 1, § 525 lg 3, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.