Narva linna avaldus täisealisele isikule seatud eestkoste pikendamise, eestkostja ametist vabastamise ja uue eestkostja määramise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad:
Avaldaja: Narva linn (Narva Linna Sotsiaalabiameti kaudu) /rk 75009148, asukoht Linda 4, 20309 Narva; e-post [email protected]/ Avaldaja esindaja: Svetlana Timofejeva Puudutatud isikud: J A (isikukood XXX, asukoht: AS Hoolekandeteenused Aavere Hooldekodu, Vao küla, 46230 Väike-Maarja vald) A A (eestkostja) (IK XXX, elukoht XXX) J O (IK XXX, elukoht XXX) J A esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa (OÜ Anti Aasmaa Advokaadibüroo, Turuplats 3, 44310 Rakvere, e-post: advokaadibü[email protected])
Resolutsioon
1.Avaldus rahuldada. 1 (7)
2-10-62282
2.Pikendada J A (isikukood XXX) üle seatud eestkostet viieks aastaks alates määruse tegemisest.
3.Vabastada ametist J A eestkostja A A (IK XXX).
4.Määrata J A eestkostjaks J O (IK XXX), kellele anda esindusõigus eestkostetava J A suhtes kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.
6.J O on J A seaduslik esindaja ning on kohustatud: • kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, samuti hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid (PKS § 206 lg 1); •
teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele, kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada (PKS § 206 lg 2);
•
esitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta hiljemalt
31.mail 2011.a. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta (PKS § 202, § 184)
•
esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku aruande oma ülesannete täitmisest eelneva aasta kohta hiljemalt järgneva aasta 31. jaanuaril. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid (PKS § 202, § 194 lg 2);
teatama kohtule oma elukoha muutusest (PKS § 202, § 193 lg 1).
7.Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 14. aprillil 2016.a.
8.Kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada.
9.J A on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.
10.Jätta kõik avaldaja menetluskulud tema enda kanda.
11.Jätta J A esindaja kulud ning asjas määratud kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda.
12.Saata kohtumäärus avaldajale, Anti Aasmaale ja A A teadmiseks ning J O täitmiseks. •
Edasikaebamise kord Kohtumäärus jõustub selle eestkostjale kättetoimetamisega. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.Narva linn (Sotsiaalabiameti kaudu) esitas 13. detsembril 2010.a Viru Maakohtule avalduse täisealisele J A seatud eestkoste pikendamiseks, eestkostja ametist vabastamiseks ja 2 (7)
2-10-62282 uue eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt J A põeb endogeenset haigust. Temal on häiritud vaimne tegevus.
2.Narva Linnakohtu 19.11.2004 määrusega seati J A üle eestkoste ja määrati tema eestkostjaks tema ema A A, kes terviseseisundi tõttu ei saa täita eestkostja ülesandeid ja soovib, et kohus vabastaks ta eestkostja ametist. Avaldaja on seisukohal, et J A on piiratud teovõimega isik ja eestkoste vajadus pole ära langenud.
3.Avaldaja teeb kohtule ettepaneku määrata J A eestkostjaks tema õde J O, kes andis vastava nõusoleku. Avaldaja on seisukohal, et J O isikuomadused ja võimed sobivad kohtu poolt määratud ülesannetes J A huvide kaitsmiseks. J O on terve, mida tõendatakse Medicum AS psühhiaatria kabineti psühhiaatri Madis Mandre 16.08.2010 ja Maardu Perearstikeskuse OÜ 16.08.2010 tõenditega. Menetluse käik
4.Viru Maakohtu 27.12.2010.a kohtumäärusega võeti avaldus menetlusse ning küsiti arvamust puudutatud isikutelt, samuti määrati J A riigi õigusabi osutaja. Eesti Advokatuuri juhatus nimetas kohtumääruse alusel esindajaks vandeadvokaat Anti Aasmaa.
5.Viru Maakohtu 27.12.2010.a kohtumäärusega määrati asjas kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Ekspertiisi teostajaks määrati SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Kohtupsühhiaatriaekspertiis
6.01.03.2011.a SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku psühhiaater Viktor Sergejev ́i poolt koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 137 (tl 3739) kohaselt J A kannatab paranoidse skisofreenia all. J A vaimse seisundi tõttu ei saa ta adekvaatselt aru oma tegude tähendusest ning ei suuda neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid, teha tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. J A vaimne seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust. J A.
7.J A vaimne seisund võimaldab teda ära kuulata kohtuistungil Eestkostet vajab J A tähtajatult, kuna tema krooniline vaimuhaigus on progresseeruva kuluga.
J A esindaja arvamus
8.J A riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa esitas kohtule 13.01.2011.a kirjaliku seisukoha. Seisukoha kohaselt Esindaja külastas ja kuulas J A ära 12.01.2011 hooldekodus. J A sõnade kohaselt saab ta eestkoste olemusest mingil määral aru. Mõistab, et see tähendab seda, et tema eest hoolitsetakse. Aeg-ajalt võtab teda hooldekodust enda juurde ema, kui ta on kaine. J A hinnangul ema joob palju. Orienteerub ajas ja ruumis, 3 (7)
2-10-62282 saab aru kus viibib. Oma õde J O usaldab. Isiklikku raha talle hooldekodust ei anta. Saab aru raha väärtusest.
9.Esindaja leiab, et Narva linna avaldus J A seatud eestkoste pikendamiseks on põhjendatud ja see tuleb rahuldada. Arvestades seda, et J A saab aru raha tähendusest, ei ole otstarbekas täies ulatuses piirata tema pisitehingute tegemise õigust. Esindaja hinnangul võiks jätta temale tehingute tegemise õiguse 30 euro ulatuses kuus. Esindaja on nõus J O esindajaks määramisega. Eestkostetava ärakuulamine
10.25.03.2011 kuulas kohus ära eestkostetava J A Aavere Hooldekodus tugiisiku Eha Stoltsen ́i juuresolekul. J A selgitas, et tema eestkostjaks on ema, kes saadab talle pakke, kuid külastamas ei käi. Seal viibib alates aastast 1918 või 1919, tuli sinna oma abikaasa juurde. Tal on olemas õde J O, kellel on abikaasa ja tütar. Tema isa V A elab Narva Jõesuus, ei helista talle. Ta armastab kuulata muusikat ja vaadata mängufilme. Eestis on käibel kroonid. 500 krooni eest saab osta ainult musta leiba ja komme. Kas 500 on rohkem kui 2 ei tea. Ta ei taha, et ema oleks tema eestkostjaks, kuna ta liialdab alkoholiga. On nõus, et tema õde oleks tema eestkostjaks. Eestkostja kandidaadi ärakuulamine
11.25. märtsil 2011.a kuulas kohus ära eestkostja kandidaat J O telefonil nr. 5588 639, kes teatas kohtule, et ta on J A õde. Enne oli eestkostjaks ema, kuid pärast insulti ta ei saa eestkostja kohustusi täita. Lähimal ajal plaanib minna hooldekodusse õele külla. Ema pole kunagi alkoholi kuritarvitanud. Ema ei käinud hooldekodus J A vaatamas aga saatis talle pakke. Puudutatud isik J O on nõus olema J A eestkostjaks. J O palus lahendada avaldus kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata ja saata avaldajale kohtulahend. Avaldaja esindaja ärakuulamine
12.Kohus kuulas 30.03.2011 ära avaldaja esindaja Svetlana Timofejeva telefonil 356 9431. Avaldaja esindaja teatas, et avaldaja jääb oma avalduse juurde. Praegune eestkostja, J A ema ei saa oma kohustusi tervisliku seisundi halvenemise tõttu täita ning seetõttu palub määrata J A eestkostjaks tema õde J O. Avaldaja esindaja palus lahendada avaldus kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata ja saata avaldajale kohtulahend.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus tutvunud avaldusega, kuulanud ära avalduse esitaja esindaja, eestkostetava ja eestkostja kandidaadi seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise ja isiku paigutamise kinnisesse asutusse hagita menetluses. 4 (7)
2-10-62282
15.Avaldaja nõudeks on täisealise isiku üle seatud eestkoste pikendamine, eestkostja ametist vabastamine ja uue eestkostja määramine. Alates 01.07.2002.a kehtima hakanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause alusel isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.
16.Avalduse juurde lisatud psühhiaatri Ilona Kalugina tõendi kohaselt on J A endogeenne haigestumine.
17.TsMS § 229 lg2 alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ekspert Viktor Sergejev ́i poolt 01.03.2011.a koostatud ekspertiisiakti nr 137 kohaselt kannatab paranoidse skisofreenia all. J A vaimse seisundi tõttu ei saa ta adekvaatselt aru oma tegude tähendusest ning ei suuda neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid, teha tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. J A vaimne seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust.
18.PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. PKS § 206 lg 1 kohaselt, eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenust.
19.TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulab kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohtunik kuulas 25.03.2011.a ära J A Aavere Hooldekodus. J A selgitas, et tema eestkostjaks on ema, kes saadab talle pakke, kuid külastamas ei käi. Seal viibib alates aastast 1918 või 1919, tuli sinna oma abikaasa juurde. Tal on olemas õde J O, kellel on abikaasa ja tütar. Tema isa V A elab Narva Jõesuus, ei helista talle. Ta armastab kuulata muusikat ja vaadata mängufilme. Eestis on käibel kroonid. 500 krooni eest saab osta ainult musta leiba ja komme. Kas 500 on rohkem kui 2 ei tea. Ta ei taha, et ema oleks tema eestkostjaks, kuna ta liialdab alkoholiga. On nõus, et tema õde oleks tema eestkostjaks.
20.PKS § 197 lg 1 kohaselt võib kohus eestkostja vabastada, kui eestkostja oma kohustuste olulise rikkumise tõttu või muul põhjusel ei vasta enam eestkostjale esitatavatele nõuetele või kui eestkostja ülesannete jätkumine kahjustaks eestkostetava huve. Lg 2 kohaselt kohus vabastab eestkostja omal algatusel või õigustatud huvi omava isiku taotluse alusel. Kohus võib eestkostja vabastada ka eestkostja enda avalduse alusel. Esitatud avalduses palub Narva linn vabastada A A J A eestkostja ametist, kuna ta ei saa oma halvenenud tervise tõttu täita eestkostja ülesandeid.
5 (7)
2-10-62282
21.PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul.
22.Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. Kohus kuulas J O isiklikult ära, ta on nõus olema J A eestkostjaks. Kohus on veendunud, et J O on eestkostjaks sobiv isik ning leiab, et ta sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Seega on põhjendatud määrata J A eestkostjaks J O. PKS § 174 lg 2 sätestatud asjaolusid, mille kohaselt J O ei saa määrata eestkostjaks, kohus ei tuvastanud.
23.J A esindaja on arvamusel, et J A üle eestkoste seadmine on tema huvides, ta ei ole võimeline iseseisvalt kaitsma oma õigusi ja huve ning vajab eestkoste seadmist.
24.Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.
25.Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada J A kõigi asjade ajamiseks, kohus keelab J A kõikide tehingute tegemise ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et ta on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.
26.PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus seab J A üle eestkoste tähtajaga 5 aastat, s.o kuni 14.04.2016.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise.
27.TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. TsMS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Menetluskulud
28.Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel 200 krooni (12,78 eurot) riigilõivu. TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel jätab kohus avaldaja tasutud menetluskulud tema enda kanda. 6 (7)
2-10-62282
29.Vastavalt TsMS § 172 lg 3 täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Selle säte alusel kohus jätab kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda.
30.Kuna Viru Maakohtu 07.09.2010.a kohtumäärusega määrati eestkoste seadmise menetluses esindaja ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud, siis TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel jätab kohus ka esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.
31.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alusel TsMS, § 525 lg 1, lg2, § 526, § 530, § 531 lg 1, lg 2, § 661 lg 2 sätete kohaselt.