Viru Maakohus
Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht
Tamara Šabarova 14. aprill 2011, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-16198
Tsiviilasi
Kohtutäitur Natalja Malahhova avaldus täiteasjas 042/2010/1970 võlgniku valduses olevatesse ruumidesse sisenemiseks
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova (büroo asukoht Jaama tn 16, Jõhvi) Võlgnik O T (isikukood XXX, elukoht XXX) Sissenõudja DnB NORD Banka Eesti filiaal (registrikood 11181186)
Arestimise ajal tegi kohtutäitur kindlaks, et võlgnik on korteri ruumidest eemaldanud järgmised esemed: uksed, põrandakatted, valamu, mullivanni, valgustid, peeglid. Võlgnik ei kasuta antud korterit elamispinnana. Faktiliselt elab võlgnik XXX (võlgnik ei ela XXX), kuid täpset aadressi ta ei avalda. Kohtutäituri poolt oli võlgnikule selgitatud KarS § 384 lg 1 sisu. 29.03.2011 kell 10.30 toimunud enampakkumisel müüdi võlgnikule kuuluv korteriomand J N. Korteriomandi müümise kohta on koostatud 29.03.2011 vara enampakkumise akt. J N soovis osta korteriomandit pangalaenuga ning selle vormistamine võtab aega. Kuni selle ajani kui müüdud kinnisvara ei ole vormistatud J.N nimele, jääb ülalmainitud korter O T omandisse. Ostja andmetel kavatseb võlgnik veel esemeid (köögimööbli, wc poti, kraanid, segisti, gaasipliidi, valamu) korterist eemaldada. Võlgnik kinnitas ka kohtutäiturile telefoni teel oma kavatsusest ning teatas, et ta ei hooli kriminaalvastutusest. Ostja hinnangul võib võlgnik oma tegevusega talle kahju tekitada 6000-7000 eurot. Sissenõudja esitas 08.04.2011 kohtutäiturile avalduse korteriomandi hoiule võtmise ja ukseluku vahetamise kohta. Vastavalt TMS § 147 arestitud kinnisasi jäetakse võlgniku valdusse ning korrapärase majandamise piires võlgniku valitseda ja kasutada, välja arvatud kinnisasja sundvalitsemisele määramise puhul. Kui võib eeldada, et võlgnik ohustab korrapärast majandamist või teeb seda tulevikus, määrab kohus sissenõudja avalduse alusel ohu kõrvaldamiseks vajaliku abinõu. Abinõuna võib eelkõige määrata kinnisasjale järelevaataja või sundvalitseja. Järelevaataja valvab võlgniku kohustuste täitmise üle ja teatab kohtutäiturile kohustuste rikkumistest. Järelevaataja määramisel kinnitab kohus talle mõistliku tasu, mis arvatakse täitekulude hulka. Antud olukorras ei ole otstarbekas määrata järelevaatajat või sundvalitsejat, kuna võlgnik ei kasuta antud korteriomandit eluruumina ning korteris ei ela mitte keegi. Antud juhul on otstarbekas vahetada korteri lukk, ilma võlgnikut ette hoiatamata, pitseerida. ja anda kinnisvara kohtutäiturile hoiule. TMS § 8 kohaselt peab kohtutäitur võtma viivitamata tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. TMS § 28 lg 2 alusel võib võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. Lähtudes eeltoodust, palub kohtutäitur teha kohtumäärus, selleks et siseneda O T ruumidesse asukohaga XXX, et vahetada korteri ukselukk ja anda korteriomand kohtutäitur Natalja Malahhovale hoiule kuni korteriomandi ümberregistreerimiseni uue omaniku J N nimele. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avalduse ning asjas kogutud materjalidega, leiab, et kohtutäitur Natalja Malahhova avaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohtule esitatud avaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et täitemenetlus 042/2010/1970 oli algatatud Tallinna notar Robert Kimmeli 04.05.2011 notariaalse
dokumendi nr 5035, 3538 alusel võlgnevuse 261 746,67 euro nõudes. Nõude tagamiseks oli seatud hüpoteek XXX korteriomandile, mille reaalosaks on korter nr 29, omanikuks on O T. 17.01.2011.a koostas kohtutäitur korteriomandi aadressil XXX arestimisakti. Arestimisakti kohaselt kohtutäitur on arestinud XXX 4 korrusel asuva 4-toalise korteri üldpinnaga 93,20 m2. Arestimisel tegi kohtutäitur kindlaks, et osa esemeid on korteri ruumidest eemaldatud. Arestimisakti kohaselt arestimisel viibis võlgnik O T, kellele on antud aktis märgitud vara vastutavale hoiule. Võlgnik kinnitas, et on teadlik hoiulevõetud vara võõrandamise, varjamise ja raiskamise eest kohaldatavast karistusest. 20.03.2011.a läbiviidud enampakkumisel müüdi korteriomandi 22 500 euro eest. Ostuhinda ei ole veel tasutud, kuna ostja soovis osta korteriomandit pangalaenuga. Seoses sellega ei ole müüdud kinnisvara vormistatud ostja nimele ning jääb võlgniku omandisse. Ostja andmetel kavatseb võlgnik veel esemeid korterist eemaldada, millega tekitada talle kahju. Sissenõudja 08.04.2011.a kohtutäiturile avalduse korteriomandi hoiule võtmise ja ukseluku vahetamiseks seoses võlgniku O T poolt toime pandud korteriomandi siseviimistluse ja sisustuse tahtliku kahjustamisega. Vastavalt TMS § 142 lg 1 kinnisasja arestimiseks kirjutab kohtutäitur üles kinnisasja ja selle päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek, keelab nende käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke. Korteriomandi arestimise aktis ei ole kohtutäitur korteriomandis olevaid asjasid üles kirjutanud ning kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et korteri hinna määramisel hüpoteegipidaja poolt ja kohtutäituri poolt oleks need asjad arvestatud või et nendele ulatuks hüpoteek. Korteriomandi päraldiseks saab pidada nt valamu, WC potti, gaasipliidi, segistid, kuid ei ole märgitud millise hinnaga ning kvaliteediga peaks need olema. Korteri omanikul on õigus kõrgema hinnaga asjad vahetada näiteks odavamate vastu. Kinnisasja arestimise aktiga on O T keelatud üleskirjutatud vara, s.o korteri, käsutamine. Muu vara käsutamise keelumärget ei ole. Täitemenetluse seadistiku (edaspidi TMS) § 28 lg 1 ja 2 järgi kohtutäitur võib siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Sel juhul on kohtutäituril õigus avada või lasta avada suletud maja- ja korteriuksi ning hoiuruume. Võlgniku nõusolekuta võib tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 33 alusel kodu on puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusesse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kuritegija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses. Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-140-10 p 10 on asunud seisukohale, et enne kohtu poole pöördumist tuleb kindlaks teha see, kas võlgnik on nõus kohtutäiturit oma valduses olevatesse ruumidesse laskma või mitte. Kohus leiab, et ei ole kohtutäitur tõendanud, et võlgnik ei andnud tal luba korteriomandisse sisenemiseks korteriomandi seisukorra kontrollimise eesmärgil. Korteri omanik on käesoleval ajal võlgnik O T, kellel on õigus kinnisasja valitseda ja kasutada ning kelle nõusolek on vajalik sisenemiseks või seal viibimiseks. Korterisse sisenemise omaniku nõusolekuta ning korteriomandi kasutamise takistamise puhul on tegemist omaniku põhiõiguste olulise rikkumisega ning kohus ei pea põhjendatuks anda kohtutäiturile luba võlgniku eluruumi sisenemiseks ning ukseluku vahetamiseks ilma et oleks tõendatud võlgniku nõusoleku
puudumine kinnistule sisenemiseks ning et võlgnik ohustab kinnisasja korrapärast majandamist. Kohus samuti peab vajalikuks märkida, et TMS § 147 lg 2 sätestatud abinõud määrab kohus sissenõudja avalduse alusel. Sissenõudja ei ole vastava avaldusega kohtu poole pöördunud. Seega puudub kohtul alus korrapärast majandamise tagamiseks korteri ukseluku vahetamiseks et takistada võlgnikul kinnisvara kasutada. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kohtutäituri avaldus jätta rahuldamata. Tsiviilasi on jagatud kohtunik Iris Kangur-Gontšarovi menetlusse. Kohtunik Iris KangurGontšarovi äraoleku ajal asendab teda kohtunik Tamara Šabarova.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.