Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
13. aprill 2011 Tartu
Tsiviilasja number
2-10-46534
Tsiviilasi
Vaidlustatud kohtulahend
OÜ Vasaalia (pankrotis) hagi Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei, OÜ Ektornet Commercial Estonia ja AS Swedbank vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2010/531 Tartu Maakohtu 10. veebruari 2011 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Vasaalia (pankrotis) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): OÜ Vasaalia (pankrotis) (RK: 10005493), esindaja advokaat Anne Nurmi Vastustajad (kostjad): Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei, OÜ Ektornet Commercial Estonia (RK: 11638935) ja AS Swedbank (RK: 10060701) Kirjalik menetlus
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
Menetluskulude jaotus
Jätta määruskaebusega seotud määruskaebuse esitaja kanda.
Edasikaebamise kord
Määrus on lõplik.
menetluskulud
1) on hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused loetletud ammendava loeteluna TsMS §-s 371 ning kohus saab keeldumisel tugineda üksnes seadusest tulenevale alusele. Määruses peab kohus märkima hagis esineva konkreetse puuduse ning tegema viite TsMS § 371 lg-le 1 või lg-le 2, mis sätestavad menetlusse võtmisest keeldumise alused. Antud juhul ei ole maakohus tuginenud ühelegi TsMS §-s 371 toodud alusele ning selline alus ka puudub; 2) sätestab PankrS § 43 lg 1, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, võib võlgnik jätkata hagejana kui pankrotihaldur menetlusse ei astu ja on menetlusest teadlik. Antud asjas oli hagi ja menetlusabi taotlus esitatud enne pankroti väljakuulutamist ja pankrotihaldur oli teadlik menetlusest, kuid menetlusse ei astunud. Seega võis hageja jätkata menetluses hagejana. Maakohus pidanuks hageja avalduste menetlemist jätkama, kuivõrd need olid kohtumenetluses läbivaatamisel; 3) eeldab menetlusabi taotluse lahendamine kohtult eraldi otsustust. Maakohus pidanuks menetlusabi taotluse lahendama määrusega tulenevalt § 187 lg-st 1 ning jättes taotluse lahendamata, on kohus rikkunud oluliselt menetlusnormi. Maakohus pidanuks rahuldama menetlusabi taotluse, jätma kohaldamata TsMS § 182 ja § 183, mis piiravad menetlusabi andmist hagejale ning sellega käivitama põhiseaduslikkuse järelvalve menetluse. Hagi esitati 22.09.2010. Menetlusabi taotluse esitas hageja 15.10.2010, täiendused esitas hageja 19.11.2010 ning pankrot kuulutati välja alles 30.12.2010. Maakohus pidanuks eelkõige mõistliku aja jooksul lahendama hageja taotlused; 4) ei nõustu kaebaja maakohtu seisukohaga, et Pankr § 43 lg 1 kohaldamine ei ole hageja suhtes võimalik. Nimetatud säte kaitseb pankrotivõlgnikku põhiseaduslikku õigust kohtumenetluse jätkamiseks juhul, kui pankrotihaldur ei astu menetlusse pankrotivõlgniku seadusliku esindajana. Nimetatud sätte kohaselt võib isik jätkata kohtumenetluses, kui ta on enne pankroti väljakuulutamist esitanud kohtule hagiavalduse või mis tahes muu avalduse – seega jätkata kohtumenetluses esitatud avalduste menetlemisel menetlusosalisena. Nimetatud säte ei anna õigust hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks, kui hagiavaldus on esitatud, kuid jäetud ootele puuduste tõttu ning hageja on puudused kõrvaldanud, sh majanduslikust seisundist tuleneva võimatuse korral tasuda riigilõivu esitanud menetlusabi taotluse.
TsMS § 3401 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et määruskaebuse esitaja hagi ei olnud veel menetlusse võetud, kuna tasumata oli riigilõiv ja maakohus oli andnud 29.09.2010 ja 25.10.2010 määrustega hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (riigilõivu tasumiseks). Tartu Maakohtu 30.12.2010 määrusega kuulutati välja hageja, s.o OÜ Vasaalia pankrot ning nimetati pankrotihalduriks I. Lepsoo. 05.01.2011 kirjaga palus maakohus pankrotihalduril teatada, kas pankrotihaldur astub pankrotivõlgniku asemel menetlusse käesolevas tsiviilasjas ja milline on pankrotihalduri seisukoht tsiviilasja edasise menetluse otstarbekuse osas. 31.01.2011 teatas pankrotihaldur maakohtule, et ta ei astu menetlusse võlgniku esindajana. PankrS § 43 lg 1 käsitleb olukorda, kus kohtumenetlus on alanud enne pankroti väljakuulutamist. Märgitud sättest järeldub, et kui haldur menetlusse ei astu, siis võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. Käesolevas asjas ei olnud menetlus enne pankroti väljakuulutamist veel alanud, kuna hagi oli maakohtu poolt menetlusse võtmata. PankrS § 35 lg 1 p 2 kohaselt pankroti väljakuulutamisega läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Kuivõrd hagi ei olnud veel menetlusse võetud, st hagi ei olnud veel kohtumenetluses PankrS § 43 lg 1 tähenduses, siis puudub võlgnikul PankrS § 43 lg-st 1 tulenevalt õigus hagi esitada ning maakohus oleks saanud hagi menetlusse võtta üksnes siis, kui haldur oleks menetlusse astunud. Pankroti väljakuulutamisega läks haldurile üle õigus esitada hagi ning kuna võlgniku seaduslikul esindajal sellist õigust ei ole, siis kohaldub TsMS § 371 lg 1 p 12 ning maakohus keeldus põhjendatult menetlusse võtmast OÜ Vasaalia (pankrotis) hagi. Tähendust ei ole siinjuures sellel, et hagiavaldus oli kohtule esitatud enne, kui kuulutati välja OÜ Vasaalia pankrot. TsMS § 372 lg 5 alusel on käesolev määrus lõplik. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.
Andra Pärsimägi
Viivi Tomson
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.