TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamise päevale järgmisest päevast. Kohtumäärus jõustub selle eestkostjale kättetoimetamisega.

ASJAOLUD

M. Rand esitas 16. detsembril 2010 Viru Maakohtule avalduse enda määramiseks 10.10.1991 sündinud nüüdseks täisealise tütre eestkostjaks. Avalduse kohaselt on M. R.l sügav puue ja ta on 100% töövõimetu. Avaldaja palus määrata talle õigus teha M. R. eest toiminguid, mis nõuavad vastutust (pangas, pensioniametis, kodakondsus- ja migratsiooniametis jne. Avaldusele lisatud Sihtasutus Ahtme Haigla tõendi kohaselt on M. R.l sügav puue ja 100%- line töövõimetus. Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti 19.10.2009 otsusega nr 557657 „Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamine“ on M. R.l tuvastatud sügav puue, sest tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud. Sama organi 19.10.2009 otsuse nr 557656 „Püsiva töövõimetuse tuvastamine“ kohaselt on M. R. täielikult töövõimetu. Viru Maakohtu 18. jaanuari 2011 kohtumäärusega määrati M. R.le esindaja riigi arvel riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäi avaldaja oma avalduse juurde. Avaldajat toetas eestkosteasutuse esindaja. Esindaja sõnul M.i isa eestkostja ülesandeid võtta ei soovi, vend elab ja töötab välismaal. Eeskosteasutus on kontrollinud M. R. andmeid karistatuse kohta, mille kohaselt karistatus puudub. Samuti kinnitas M. R. eestkosteasutusele terviseprobleemide puudumist. Asjakohaseid tõendeid kohtule ei esitatud põhjendusel, et seaduseandja pole kohalikele omavalitsustele andnud delikaatsetele isikuandmetele juurdepääsuõigust. Asjakohast taotlust andmete saamiseks kohtule esitatud pole. M. R.le eestkostja M. R. määramine on vajalik eelkõige tema varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. M. R. esindaja selgitas kohtule, et esindatav vajab eestkostet, kuna tema suhtlemine ümbritsevaga on tugevasti

pärsitud, tema käitumisest ja olekust ei ole võimalik aru saada, kas ja kui palju ta ümbritsevat tajub ja mõistab. Esindatava lähim isik ongi tema ema M. R.. Eestkostetava seisund on sünnist saadik püsinud muutusteta, seisund on pidev ja paranemislootust pole. Eestkoste tuleb määrata kõigi asjade ajamiseks maksimaalselt lubatud tähtajaks viieks aastaks, seega tunnistades esindatava ka valimisõiguse tähenduses teovõimetuks. Pisitehingute tegemiseks õiguse andmiseks puudub põhjendus, kuna esindatav ei ole võimeline end arusaadavaks tegema.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära avaldaja ning tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Vastavalt TsMS § 520 lg 1 kohus määrab eestkoste seadmise menetluseks piiratud teovõimega täisealisele isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik. Viru Maakohtu 18.01.2011 kohtumäärusega määrati M. R.le esindaja riigi arvel riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. M. R.a esindas vandeadvokaat Leanika Tamm. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 27.02.2011 aktist nr KP-0021-11/0260 nähtub, et M. R.l sõnaline kontakt praktiliselt puudub. Vajab kõrvalabi ka kõige elementaarsemate igapäevatoimingute sooritamisel. Esinevad mälu ja intellekti sügavad häired. Isik suudab aru saada ainult lihtsamatest korraldustest. M. R.l on raskel kujul väljendunud nõrgamõistuslikkussügav vaimne alaareng ning ta ei saa aru oma tegudest ja ei ole võimeline neid juhtima ja selline võimetus on kestva iseloomuga. M. R. vajab igakülgset ning kestvat eestkostet. ( tl 32). Vastavalt TsMS § 524 lg 1 kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik ja isik sellele vastu ei vaidle. Kohus kuulas M. R. ära 23.märtsil 2011 temale tuttavas keskkonnas M. R. elukohas:xxx juuresolekul ( tl 47 ). Kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks. Perekonnaseadus (PkS) § 203 lg 1 alusel, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Sama sätte lõike 2 kohaselt võib eestostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik.

TsMS § 526 lg 2 p 5 kohaselt märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt

laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus määrab M. R.le eestkostjaks M. R. viieks aastaks,so kuni 12.aprillini 2016. Seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 520 lg 1, § 524 lg 1, § 525 lg 3, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 3 alusel /---/ isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud /---/ võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Teatavakstegemine Lähtuvalt TsMS § 531 lg 1 ja lg 2, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus teeb eestkostemenetlust lõpetava määruse teatavaks ka eestkostetavale ja tema esindajale. Kohus ei pea määruse põhjendust isiklikult eestkostetavale teatavaks tegema, kui see võib eestkostetava tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või eksperdiarvamuse kohaselt tekitada olulist kahju eestkostetava tervisele. Kohus teeb määruse teatavaks ka isiku elukoha järgsele valla- või linnavalitsusele, samuti muudele TsMS § 532 lõikes 1 nimetatud isikutele, kelle kohus menetluses ära kuulas.

Kohtunik O.Mihkelson

Digitaalselt allkirjastatud

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.