TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-10-55221 - teatama kohtule oma elukoha muutusest.

2-10-55221 L N riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Leanika Tamm esitas 21.03.2011.a. kohtule kirjaliku arvamuse, milles leiab, et Narva linna avaldus on põhjendatud eestkostja määramise osas, kuid esindaja leiab, et isik, kes saaks teostada eestkostja ülesandeid, peaks olema A V. Esindaja on seisukohal, et L N on piiratud teovõimega isik ja eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Isik vajab eestkostjat. L N oma arvamus asjadest sisuliselt puudub, ta on kinnine ja väga eraklik. Emasse on kiindunud ning usaldab teda. Ema, A V on tütre eest hoolitsenud tema haigestumisest saadik. Esindajal puudub kahtlus, et N T isikuomadused ja võimed ei sobiks kohtu poolt määratud ülesannetes L N huve kaitsma, kuid L N ja N T vahel puuduvad praktiliselt igasugused suhted. A V on vahepael tasunud kõik arved (sh ka arved mille tasumata jätmist Narva linn talle ette heidab) ja sooritanud tehingud eestkostetava huvides ning temal puudub igasugune isiklik soov või motiiv enda tütre eestkostja volitusi kuritarvitada. Kuna L N on inimpelglikkus, ning ta elab peamiselt sissepulle ja tema psüühika on õrn kõige võõra ja välise suhtes, puudub tegelikult otsene vajadus isikule rehabiliteerimist reostada, kuna taasumise võimalused on olematud. Stabiilsuse tagab L N eelkõige kodune, hooliv, harjumuspärane rahulik ja turvaline keskkond, mille loomiseks on A V ka igakülgselt vaeva näinud. Eestkostja kandidaadi seisukoht N T on andnud kirjaliku nõusoleku L N eestkostjaks olemiseks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, analüüsinud L N esindaja ja puudutatud isiku seisukohti ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et Narva Linnakohtu 16.05.2000.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-1293/2000 seati L N üle eestkoste ning L N eestkostjaks määrati tähtajatult tema ema A V. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 9 lg 2 määrab, et kui täisealisele isikule on enne käesoleva seaduse jõustumist määratud tähtajatult eestkostja, loetakse ajaks, millal kohus peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 526 lõike 2 punkti 5 järgi hiljemalt otsustama eestkoste lõpetamise või pikendamise 2011. aasta 1. jaanuar. Kuna 01. jaanuariks 2011.a. ei ole kohus otsustanud L N eestkoste pikendamist, siis kohus asjaoludest tulenevalt peab käesolevas menetluses otsustama L N eestkostja määramise. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise hagita menetluses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. PKS § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 203 lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Avalduse kohaselt ei saa L N kestvalt oma tegudest aru või neid juhtida, ta ei suuda ühtegi tehingut iseseisvalt teha ning eestkostjale tuleb anda esindusõigus kõikide tehingute tegemisel 3/5

2-10-55221 ning asjade ajamisel. Ekspert Valdur Püks tuli järeldusele, et vaimuhaiguse tõttu ei ole L N suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, ning ta vajab eestkostet. L N esindaja on veendunud, et L N vajab eestkostet oma huvide ja õiguste kaitseks. Seega on kohtu arvates tuvastatud nii avaldaja, L N esindaja kui eksperdi arvamusega, et L N vajab eestkostet, sest L N ei suuda oma psüühilise seisundi tõttu kestvalt aru saada oma tegudest või neid juhtida. TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulub kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. L N õigused on talle tagatud tema esindaja kaudu. Kohus ei pidanud vajalikuks L N isiklikult ära kuulata, sest lähtuvalt ekspertiisiarvamusest ei ole L N võimalik kohtu poolt ära kuulata. PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. Kohus tegi kindlaks, et L N ema A V, kes on varem Narva Linnakohtu 16.05.2000.a. kohtuotsuse alusel eestkostjana tegutsenud L N huvides oli jätnud tasumata eestkostetava erihooldusteenuste eest AS-le Hoolekandeteenused Sillamäe. Kuigi L N esindaja on märkinud, et käesolevaks ajaks on võlgnevused tasutud, leiab Narva linn, et A V oma käitumisega ei pruugi tegutseda alati eestkostetava huvides. Kohtule on esitatud 06.04.2011.a. AS Hoolekandeteenused Sillamäe Hooldekodu teatis, mille kohaselt viibis L N AS-s Hoolekandeteenused Sillamäe Hooldekodus ööpäevaringsel teenusel ajavahemikul 21.08.2008.a. kuni 15.06.2009.a.. Lähtuvalt kliendilepingust nr 2-1/2438 oli A V kui kliendi L N eestkostja võtnud endale kohustuse tasuda osutatud teenuste eest igakuiselt summas 2 700 krooni (172.56 eurot) ja seisuga 06.04.2011.a. võlgneb A V L N eestkostjana AS-le Hoolekandeteenused 373.75 eurot (5 847.92 krooni). Kohus 08.04.2010.a. pidas vajalikuks suuliselt ära kuulata A V, kes on avaldanud soovi, et teda määrataks L N esindajaks ja veendus, et isik on oma käitumises konfliktne ja seetõttu tekkis kohtul siseveendumus, et oma käitumise ja oleku tõttu ei sobi A V L N eestkostjaks. Vaidlust ei ole, et A V on L N ema ja emana tegutseb ja annab ta oma parima tütre heaks, kuid kohus arvab, et seoses L N vaimuhaiguse tõttu peab olema L N tagatud peale ema armastuse ka ravi- ja hooldusvõimalused, mis kõik eeldab erinevate isikute vahelist suhtlemist. Samuti peab eestkostja andma oma tegevusest aru kohtule. Kuna A V on raske suhelda, siis on kohus veendunud, et Narva linna väljapakutud eestkostja kandidaat N T on sobivam isik eestkostja ülesandeid täitma. N T on kohtule andnud oma kirjaliku seisukoha, et ta on valmis täitma eestkostja ülesandeid, isik on kohtule teada ja kohus leiab, et kuigi N T ja L N vahel isiklikke suhteid ei ole, on N T kogemustega isik eestkostjana, kes tegutseks eelkõige L N huvides. Kohus on veendunud, et N T on eestkostjaks sobiv isik ning leiab, et N T sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Seega on põhjendatud määrata L N eestkostjaks N T. 4/5

2-10-55221 Eestkostjal tuleb lähtudes eksperdiarvamusest ja L N esindaja seisukohast tagada L N rahuldav elukorraldus. Eestkostjal tuleb L N eest langetada otsuseid, teha tehinguid, sealhulgas pisitehinguid ja kaitsta eestkostetava õigusi. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada L N kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et ta on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse. PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus seab L N üle eestkoste tähtajaga viis aastat, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. PKS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

5/5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.