E. L.`i avaldus täisealisele isikule L. K.`ile eestkostja määramiseks ja tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks Eestkoste seadmine, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja: E. L. (IK xxx; elukoht: xxx)
esindajad
[email protected] Puudutatud isikud: L. K. (IK xxx, registreeritud elukoht Narva linnas, viibib xxx) tema esindaja advokaat H. T. ( Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, [email protected] ) Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti registrikood 75009148, Linda 4, 20309 [email protected] )
kaudu; Narva,
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada avaldus.
2.Määrata L. K.`i (IK xxx) eestkostjaks kuni 05. aprillini 2016. a E. L. (IK xxx).
3.Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides.
4.Eestkostja ülesanneteks on L. K.`i esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine.
5.L. K. ei või iseseisvalt teha tehinguid ning kohus tunnistab ta ühtlasi valimisõiguse osas teovõimetuks, mille tagajärjel kaotab L. K. hääleõiguse.
6.Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama Viru Maakohtule kirjaliku aruande kord aastas. Esimese aruande esitamise aeg on 30.04.2012. a.
7.Anda E. L.`ile nõusolek eestkostetavale L. K.`ile kuuluva kinnisasja võõrandamiseks (korteriomand xxx, Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna registriosa nr 2418409, katastritunnus 51102:002:0024).
Määruse jõustumine ja edasikaebamise kord
Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest eestkostja, eestkostetav, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud usaldusisik või eestkostetava elukohajärgne valla- või linnavalitsus.
Asjaolud
1.Viru Maakohtu menetluses on E. L.`i avaldus piiratud teovõimega täisealisele isikule L. K.`ile eestkoste seadmiseks. Avaldusese kohaselt on L. K. avaldaja ema, viibib alates 2009. aasta jaanuarist Villa Benita hooldushaiglas. Emal hakkasid 2008. aastal ilmnema dementsusnähud, 2009. aasta alguseks oli ema seisund muutunud selliseks, et teda oli ohtlik üksinda koju jätta. Emal diagnoositi raskekujuline vanadusdementsus koos hallutsinatsioonidega, ta on täielikult desorienteeritud ajas ja sündmustes ning ei suuda kestvalt oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Avaldaja taotleb, et teda määrataks ema eestkostjaks ning kohus annaks nõusoleku emale Narvas asuva korteriomandi müügiks. Korteriomandi müügi vajadust põhistab avaldaja sellega, et ema ei ela korteris 2008. aastast alates, avaldaja on tasunud kõik korteri ülalpidamiskulud. Kuna ema ei saa korterit tervisliku seisundi tõttu enam elamiseks kasutada, on mõistlik korter müüa ja korteri müügi rahast katta elamiskulud xxx (ca 14 000 krooni ühes kalendrikuus).
2.10.01.2011. a määras kohus L. K.`ile õigusabi osutaja riigi arvel, riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. L. K.`it esindas menetluses advokaat H. T..
3.10.01.2011. a määras kohus ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Ekspertiisi teostas SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaater A. P..
Kohtumääruse põhjendused ja järeldus
4.Kohus oma järelduses juhindub Perekonnaseaduse (PkS) §-dest 202-207, TsÜS §-st 8 lg 2
ja 3 ning TsMS §-dest 522-526.
5.TsÜS § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime.
6.PkS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid ning lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul.
7.Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 04.02.2011. a aktist nr 101 nähtub, et L. K. viibib alates 29.01.2009. a Villa Benita hooldekodus. Perearst on L. K.`il diagnoosinud dementsust hallutsinatsioonidega. Vestluse käigus on patsiendiga kontakt raskendatud, üksikutele küsimustele siiski lihtsustatud vormis vastab. Desorienteeritud ajas, kohas ja situatsioonis. Häiritud on arusaamine, taiplikkus, sõnavara, otsustusvõime. Esiplaanil on mäluhäired, kognitiivse võimekuse oluline halvenemine, apraksia. Uuritav põeb hilise algusega dementsust Alzheimeri tõvest. L. K. ei suuda kestvalt oma tegude tagajärgedest aru saada või neid juhtida, selline võimetus on püsiva iseloomuga ning isik vajab eestkostet.
8.L. K.i esindaja esitas 19.03.2011. a kohtule kirjaliku seisukoha. L. K. elab oma tütarde (E. L. ja S. P.) poolt korraldatult Villa Benita hooldushaiglas, talle on tagatud ööpäevaringne meditsiiniline järelevalve. Esindaja kohtus L. K.`iga Villa Benita hooldushaiglas. L. K. vastas küll lihtsamatele küsimustele kuid sisukohaseid vastusi oma igapäevaelu kohta ei andnud. Selgitustele eestkoste kohtumenetluse funktsiooni kohta arusaamist näitavalt ei reageerinud. Avaldaja käib oma ema vaatamas igal nädalal, L. K. tundis ta ära kui lähedase inimese, kuid kes avaldaja on ja mis on ta nimi, selgitada ei osanud. Haigla õe kinnitusel on L. K.`i kohas orienteerumine häiritud, eksib tihti kõrvalruumidesse, vajab abi riidessepanekul, hügieenitoimingutel, juhendamist söömis- jt. tegevusteks. L. K. ei ole võimeline tervisliku seisundi tõttu ise oma elu korraldama, ei ole võimeline vastutama oma rahaliste ja varaliste tegude eest, mistõttu eestkoste seadmine on põhjendatud ja vajalik ning vastab eestkostetava huvidele. E. L. on sobilik isik eestkostjaks, kuna on koos oma õega ema vastu näidanud üles suurt hoolt ja armastust, võimaldades emal elada ja saada hooldust kohas, mida peetakse parimaks Eestis. E. L. ja Villa Benita on sõlminud tervishoiuteenuste lepingu, tasu suurus on 4 590 krooni ööpäevas (ühes kalendrikuus 14 000 krooni). Esindaja leiab, et avaldaja taotlus nõusoleku saamiseks eestkostetava korteri müügiks on asjakohane ja põhjendatud, sest korter on Narvas, seisab tühjana alates 2008. aastast. Avaldaja on tasunud tühjalt seisva korteri kõik kommunaalmaksed. Selline varasäilitus ei ole rahaliselt otstarbekas. Korteriomandi müük ja sellest müügitulu saamine võimaldab eestkostjal edaspidigi tasuda L. K.`i inimväärse hooldamise kulusid.
9.Kohus küsis seisukohta puudutatud isikult, Narva Linnavalitsuselt. Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) vastas 01.04.2011. a kohtule, et L. K. viibib teenusel Villa Benita hooldushaiglas Keila vallas, mistõttu eestkosteasutus ei näe võimalust koguda teateid teises omavalitsuses elava isiku kohta ning väljendada oma seisukohta.
10.Kohus märgib, et avaldaja esitas avalduse algselt Harju Maakohtule. Kohus küsis seiskohta Keila Vallavalitsuselt, millele viimane 24.11.2010. a vastas, et L. K.`i
rahvastikuregistrijärgne elukoht on Narvas, mistõttu L. K.`i eestkosteasutus on Narva Linnavalitsus. Keila Vallavalitsusel ei ole kokkupuuteid L. K.`i ja tema perekonnaga ning tundmata perekonna sotsiaalset ning majanduslikku tausta ei ole vallavalitsusel võimalik anda arvamust eestkostevajaduse ja L. K.`i vara tehingute osas (tl 22). Harju Maakohus saatis 03.12.2010. a kohtumäärusega asja lahendamiseks kohtualluvuse järgi Viru Maakohtu Narva kohtumajale (tl 25-26). Kohus selgitab Narva Linnavalitsusele, et tulenevalt TsMS § 523 on arvamuse esitamine Narva Linnavalitsuse kui eestkostet vajava isiku elukohajärgse eestkosteasutuse pädevuses. Kohus andis Narva Linnavalitsusele võimaluse arvamust avaldada, kuid viimane ei soovinud seda teha.
11.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et L. K. on piiratud teovõimega. ja tema üle tuleb seada eestkoste.
12.PkS § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid.
13.Kohus määrab eestkostjaks E. L.`i, kes on kohtu arvates sobiv isik eestkostjaks, sest on aastaid korraldanud ema ravi ja hooldust ning on eestkostetavale lähedane isik.
14.Kuna TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates, tuleb eestkoste seada viieks aastaks.
15.Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, mistõttu tuleb lugeda, et L. K. on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.
16.Avaldaja taotleb, et kohus annaks nõusoleku puudutatud isiku korteriomandi müügiks. Perekonnaseaduse § 187 kohaselt eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Kohus nõustub avaldaja põhjendustega, samuti puudutatud isiku esindaja seisukohtadega, et selline varasäilitus, kus korter seisab Narvas tühjana, puudutatud isik pole seal võimeline iseseisvalt elama, avaldaja tasub aastaid hoolduskulusid, pole mõistlik. Arvestades seda, et L. K. viibib hooldushaiglas ööpäevaringsel hooldamisel, avaldaja on raviasutusega sõlminud lepingu, raviteenuse kulud on kallid, on mõistlik puudutatud isiku korteriomand võõrandada ja katta sellest viimase ravija hoolduskulud.
17.Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 520 lg 1, § 524 lg 5, § 525 lg 1, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.