2-11-11365
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Määruse tegemise aeg ja koht
05. aprill 2011. a, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-11-11365
Menetlustoiming
Lõpplahend Avaldaja: Exx Hxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Puudutatud isik: Lxxxxx-xxx Hxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kirjalikus menetluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi aeg
ExxxHxxxxxxavaldus eestkostetava Lxxxxx-Exx Hxxxxxx nimel tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks
Menetluskulude jaotus
Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 25.56 eurot. Avalduse asjaolud Exx Hxxxx esitas 15.03.2011. a kohtule avalduse, milles taotles kohtu luba tema ja abikaasa LxxxxxxExx Hxxxxx ühisomandis oleva korteri, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, müügiks. Avalduse põhjal on avaldaja Tartu Maakohtu 24.05.2010. a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-17246 määratud abikaasa
Lxxxxx-Exx Hxxxxx eestkostjaks tähtajaga 24.05.2015. a. Eestkostetaval puudub iseseisev tehingute tegemise õigus. Avaldajale ja tema eestkostetavale kuulub veel üks korter asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kahe korteri pidamine on väga kulukas avaldajale ja eestkostetavale ning tulenevalt sellest ja eestkostetava huvidest on vaja müüa üks korteritest. Kuna avaldaja ja eestkostetav elavad korteris aadressil xxxxxxxxxxxxxx, siis soovivad nad müüa korteri asukohaga xxxxxxxxxxxx. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Vastavalt Perekonnaseaduse (PkS) § 187 p-le 1 ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Avaldaja Exx Hxxxxx ja tema eestkostetava (abikaasa) Lxxxxx-xxx Hxxxxx ühisomandis on kaks korteriomandit: üks asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, registriosa nr xxxxxxx, ja teine asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, registriosa nr xxxxxx. Exx Hxxxxxxja Lxxxxx-Exx Hxxxxx kasutavad elamiseks esimest, xxxxxxxxxxxxxx asuvat korterit. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et teise, xxxxxxxxxxxx asuva korteriomandi võõrandamine ei kahjusta eestkostetava huve. Kahe korteriomandi hoidmine ei ole otstarbekas ja toob endaga kaasa lisakohustusi. Korteriomandist müügist saadavat raha on võimalik kasutada eestkostetava huvides. Seega leiab kohus, et Exx Hxxxxxxx tuleb anda nõusolek abikaasa Lxxxxx-Exx Hxxxxx nimel temale kuuluva korteriomandi ühisosa müügiks ning selleks vajaliku müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Kohus pöörab tähelepanu PkS § 186 lg-le 1, mis näeb ette, et kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Antud juhul ei pea kohus vajalikuks kohustada Exx Hxxxxxxpaigutama eestkostetava nimel tehtava müügitehingu järgi saadavat raha oma varast eraldi. Eestkostja ja eestkostetav on abikaasad, nad elavad koos ning kohtul ei ole alust arvata, et eestkostja ei kasuta tehingust saadavaid rahalisi vahendeid eestkostetava huvides. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus tegi lahendi Lxxxx-Exx Hxxxxx huvides, seega tuleb jätta menetluskulud tema kanda. ExxHxxxxx on tasunud avalduselt riigilõivu 200 krooni (12,78 eurot), mistõttu temal on õigus saada Lxxxxx-Exx Hxxxxx rahalistest vahenditest 12.78 eurot.
Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.