Sillamäe linna avaldus täisealisele isikule eestkoste määramise nõudes Avaldaja: Sillamäe linn (Sillamäe Linnavalitsuse kaudu) (asukoht: Kesk 27, Sillamäe); Avaldaja esindaja: Marina Fedorenko e-post: [email protected]) Puudutatud isikud: J F (isikukood XXX viibimiskoht: SA Sillamäe Haigla, Tervise 2, Sillamäe) J F esindaja vandeadvokaat Sergei Politšev asukoht: Ida-Viru Advokaadibüroo, Rakvere 5a, Jõhvi, e-post: [email protected])
Resolutsioon
1.Avaldus rahuldada.
2.Seada J F (isikukood XXX, asukoht: SA Sillamäe Haigla, XXX) üle eestkoste kuni 05.04.2016.a ning määrata tema eestkostjaks Sillamäe linn (asukoht: Kesk tn 27, Sillamäe), kellele anda esindusõigus eestkostetava J F suhtes kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.
3.Keelata J F kõikide tehingute tegemise.
4.Sillamäe linn on J F seaduslik esindaja ning on kohustatud: • kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, samuti hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja 1 (7)
sotsiaalteenuseid (PKS § 206 lg 1); teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele, kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada (PKS § 206 lg 2); esitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta hiljemalt
25.aprillil 2011.a. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta (PKS § 202, § 184); esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku aruande oma ülesannete täitmisest eelneva aasta kohta hiljemalt järgneva aasta 31. jaanuaril. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid (PKS § 202, § 194 lg 2); teatama kohtule oma asukoha muutusest (PKS § 202, § 193 lg 1).
5.Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 05. aprillil 2016.a.
6.Kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada.
7.J F on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.
8.Jätta J F esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.
9.Saata kohtumäärus avaldajale täitmiseks, J F esindajale teadmiseks.
Edasikaebamise kord Kohtumäärus jõustub selle eestkostjale kättetoimetamisega. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud 1.Sillamäe linn (Sillamäe Linnavalitsuse kaudu) esitas 10. septembril 2010.a Viru Maakohtule avalduse täisealisele J F määratud eestkostja ametiaja pikendamiseks. 2.Avalduse kohaselt J F tunnistati Viru Maakohtu 02.11.2007.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-07-26290 piiratud teovõimetuks ning tema eestkostjaks määrati Sillamäe linn. Kohtumääruse alusel lõpeb J F eestkoste tähtaeg 02.11.2010.a. J F on psüühilised häired, mille tõttu ta kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada ega neid juhtida. Iseseisvaks eluks ja tehingute teostamiseks ei ole J F võimeline. Psüühilise seisundi tõttu vajab igapäevases elus kõrvalabi. juhendamist ja järelvalvet eneseteeninduses ning olmeprobleemide lahendamisel. Ta ei ole suuteline oma rahalisi vahendeid enda toimetulekuks kasutama. J F vajab järelvalvet, kuna võib oma tegevuse või tegevusetusega tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale.
2 (7)
2-10-43859
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 528 lg 1 kohaselt kohaldatakse eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele eestkostja määramise kohta sätestatut. J F puuduvad sugulased, kes saaks tema eest hoolitseda ja tema igapäevaelu korraldada ning suudab kaitsta J F huve ja õigusi, seega puudub isik keda võib määrata eestkostjaks. Samuti ei ole võimalik eestkostjaks määrata sobivat j u r i i d i l i s t isikut. PkS § 205 lg 3 annab võimaluse määrata eestkostjaks isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. J F tervislik seisund sunnib vormistama eestkostet tema ööpäevaseks hoolduseks, kontrolliks tema tegude üle ning tema varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks.
4.Avaldaja on seisukohal, et eestkostja ametiaja pikendamisel ei pea eestkostetavale ekspertiisi tegema, kuna eestkostetava ärakuulamisest ja tema tervislikku seisundit kajastavatest dokumentidest ilmneb, et eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Seoses sellega avaldaja teeb kohtule ettepaneku pikendada Viru Maakohtu 02.11.2007.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-07-26290 J F eestkostjaks määratud Sillamäe linna eestkostja ametiaeg viieks aastaks.
Menetluse käik
5.Viru Maakohtu 15.09.2010.a kohtumäärusega määrati J F riigi õigusabi osutaja. Eesti Advokatuuri juhatus nimetas kohtumääruse alusel esindajaks vandeadvokaat Sergei Politšev.
6.Viru Maakohtu 25.02.2011.a kohtumäärusega määrati asjas kohtupsühhiaatriline ekspertiis. J F esindaja arvamus
7.Esindaja kuulas 07.10.2010 J F külastus tema viibimiskohas Sihtasutuses Sillamäe Haigla, aadressil: Tervise 2, Sillamäe. Mina kuulasin ära J F. J F ei mäleta, mis aadressil ta varem elas, kuni Sillamäe Haiglasse toimetamiseni. Ütleb, et temal on tütar, kes on 25aastane ning käib koolis, 10 klassis. Kus ja kellega tütar elab J F, ei osanud vastata.
8.Esindaja on veendunud ärakuulamisel, et J F ei ole võimeline tervisliku seisundi tõttu tulema toime iseseisva eluga ning vajab ka edaspidi eestkostet. Esindaja on arvamusel, et Sillamäe linn võib ka edaspidi olla J F eestkostjaks, kuna ei ole ühtegi teist isikut, kes võiks tema eestkostjaks olla. Kohtupsühhiaatriaekspertiis
9.04.04.2011 esitatud Ahtme Haigla SA 06.03.2011 ekspertiisiakti nr 16 kohaselt J F esineb psüühiline haigus – vaskulaarse dementsuse vormis. J F vaimne seisund ei võimalda tal adekvaatselt aru saada oma tegude tähendusest ega neid juhtida, ei võimalda oma elu iseseisvalt korraldada. Patsiendil on piiratud töövõime. Tema tervisliku seisundi tõttu ei ole uuritavat võimalik ära kuulata nii kohtuistungil, kui ka tavakeskkonnas. Oma vaimse seisundi tõttu vajab J F eestkoste pikendamist. Eeskostja peab aitama uuritaval korraldada igapäevaelu, tema rahaasju, võtma tema eest vastu otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Samuti on järelvalve vajalik ka ebaadekvaatsuse tõttu. Eeskostet vajab uuritav elu lõpuni, kuna tema seisund ei parane, ning uuritava vananemisega võib ka halveneda. 3 (7)
2-10-43859 Puudutatud isiku, kellele eestkostja määramist taotletakse, ärakuulamine
10.TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulab kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. TsMS § 524 lg 5 p 1 kohaselt kohus ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed.
11.04.04.2011 esitatud ekspertiisi aktist nr 16 tuleneb, et J. F pole võimalik ära kuulata kohtuistungil ega tema tavalises keskkonnas.
12.Lähtudes ekspertiisiaktist ei pidanud kohus võimalikuks J. F ärakuulamist. Tema tahe püüdis välja selgitata riigi õigusabi korras määratud esindaja, kuid see osutus võimatuks J. F tervisliku seisundi tõttu. Avaldaja esindaja ärakuulamine
13.Kohus kuulas 24.01.2011 avaldaja esindaja Marina Fedorenko ́t telefonil 392 5701. Avaldaja esindaja teatas, et avaldaja jääb oma avalduse juurde ja palub määrata J F eestkostjaks Sillamäe linn viieks aastaks. Avaldaja esindaja palus lahendada avaldus kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata ja saata avaldajale kohtulahend.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus tutvunud avaldusega, menetlusosalise esindaja seletustega, kuulanud ära avaldaja esindaja ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja Täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 9 lg 2 määrab, et kui täisealisele isikule on enne käesoleva seaduse jõustumist määratud tähtajatult eestkostja, loetakse ajaks, millal kohus peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 526 lõike 2 punkti 5 järgi hiljemalt otsustama eestkoste lõpetamise või pikendamise, 2011. aasta 1. jaanuar. Seoses sellega, et avaldus ei olnud lahendatud enne 2011a. 1. jaanuarit, tuleb lahendada eestkostja määramise vajadus J F üle.
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise ja isiku paigutamise kinnisesse asutusse hagita menetluses.
17.Avaldaja nõudeks on täiseilse isiku üle eestkoste seadmine. Alates 01.07.2002.a kehtima hakanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause alusel isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. 4 (7)
2-10-43859
18.TsMS § 229 lg 2 alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus. Ekspertiisiakti kohaselt J F on krooniline psüühiline haigus vaskulaarse dementsuse vormis. Vaimse seisundi tõttu ei ole ta suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid. Eksperdi hinnangul teovõimetu tervisliku seisundi tõttu ei ole uuritavat võimalik ära kuulata kohtuistungil ning ka tavalises keskkonnas vajab J F vaimse seisundi tõttu eestkostja määramist.
19.Kuni 01.07.2010.a kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud PKS § 210 lg 1 näeb ette, et sama seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb antud juhul kohaldada alates 01.07.2010.a jõustunud perekonnaseadust.
20.PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. PKS § 206 lg 1 kohaselt, eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenust.
21.Avaldaja on põhjendanud eestkoste seadmist muu hulgas ka eestkostet vajava isiku nimel tehingute tegemise vajadusega. Kohus hinnanud esitatud tõendeid kogumis, nõustub avaldusega. Eestkostjaks määratav isik tegelikult täidab eestkostja ülesandeid. Avaldaja esindaja ja J F esindaja on teatanud, et teisi isikuid, keda saaks alternatiivselt eestkostjaks määrata, ei ole.
22.TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulab kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. TsMS §524 lg 5 p1 kohus ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed. Kohus, lähtudes dokumentaalsetest tõenditest ja asjaoludest võib teha järelduse, et J F üle tuleb määrata eestkostja.
23.PKS § 205 lg 3 annab võimaluse määrata eestkostjaks isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. J F tervislik seisund sunnib määrama eestkostet tema ööpäevaseks hoolduseks, kontrolliks tema tegude üle ning tema varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks.
24.Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. Kohus kuulas Sillamäe linna esindaja Marina Fedorenko isiklikult ära. Avaldaja esindaja teatas, et avaldaja on nõus olema J F eestkostjaks. Seoses sellega, et teisi isikuid, keda saaks eestkostjaks määrata, ei ole, tuleb määrata J F eestkostjaks Sillamäe linn.
25.J F esindaja on arvamusel, et eestkoste vajadus ei ole ära langenud. J F üle eestkoste seadmine on tema huvides, ta ei ole võimeline iseseisvalt kaitsma oma õigusi ja huve ning vajab eestkoste seadmist. 5 (7)
2-10-43859
26.Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. 27.Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada J F kõigi asjade ajamiseks, kohus keelab Jelizaveta Fišoval kõikide tehingute tegemise ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et ta on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.
28.PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus seab J F üle eestkoste tähtajaga 5 aastat, s.o kuni 25.02.2016.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise.
29.TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. TsMS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid.
MENETLUSKULUD
30.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
31.Kuna Viru Maakohtu 15.09.2010.a kohtumäärusega määrati eestkoste seadmise menetluses esindaja ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud, siis TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel jätab kohus esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.
32.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alusel TsMS, § 525 lg 1, lg2, § 526, § 531 lg 1, lg 2, § 661 lg 2 sätete kohaselt.