Tsiviilasi nr 2-10-39229
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
„ 04.„ aprill 2011. a, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-39229
Tsiviilasi
Osaühing Rabelio Invest hagi Mxxx Axxxxxx vastu, töötasu ja puhkusekompensatsiooni nõudes. Hageja: Osaühing Rabelio Invest (registrikood xxxxxxxx; asukoht Kuningamäe küla, Põltsamaa vald, Jõgevamaa 48131, e-post: [email protected]). Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Nikolai Kõiv (OÜ Advokaadibüroo Nikolai Kõiv, e-post: [email protected]). Kostja: MxxxxAxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Li Uiga (Advokaadibüroo Valge ja Uiga, e-post: [email protected]).
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi aeg
22.02.2011. a; 04.04.2011. a
Kinnitada Mxxx Axxxxxxxxxja OÜ Rabelio Invest vahel sõlmitud kompromiss, mis seisneb järgnevas:
6.Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgedest.
Lõpetada menetlus tsiiilasjas nr . 2-10-39229 Mxxx Axxxxxxxx hagis OÜ Rabelio Invest vastu. Saata määrus poolte esindajatele ja p.3 osas teadmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Pooled on välistanud määruskaebuse esitamise õiguse TsMS § 661 lg.4 alusel.
Asja menetlus töövaidluskomisjonis Mxxx Axxxxxx esitas 14.04.2010. a Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse Osaühingu Rabelio Invest vastu. Mxxx Axxxxxx palus töövaidluskomisjonil mõista Osaühingult Rabelio Invest välja saamata jäänud töötasu perioodi eest juuni 2008. a kuni 13. juuni 2009. a ja 2008-2009. a eest puhkusetasu. Avalduse põhjal töötas Mxxx Axxxxxx Osaühingus Rabelio Invest alates 05.05.2003. a kuni 09.12.2009. a. Töötasuks oli 2008. a 6000 krooni kuus. M. Axxxxxx haigestus 13. juunist 2009. a, mistõttu lõpetas tööandja temaga töölepingu 09.12.2009. a TLS § 88 lg 1 p 1 alusel seoses pikaajalise töövõimetusega. 2009. a tuludeklaratsiooni esitamisel oli M. Axxxxxxx eeltäidetud deklaratsioonil Osaühingu Rabelio Invest poolt deklareeritud väljamakstud töötasu 30 000 krooni, kuid M. Axxxxxx ei ole seda saanud. Osaühing Rabelio Invest nõuet ei tunnistanud. Osaühingu rabelio Invest väitel on M. Axxxxxxxxx töö eest töötasu välja makstud. Vaidlusalusel perioodil: 01.06.2008- 12.06.2009. a, tegi M. Axxxxxx tööd kokku 48 päeval, kokku 394 tundi, mille eest on talle arvestatud töötasu summas 14 184 krooni (neto), 36 krooni/tund, brutotöötasuks jäi kokku 13 386 krooni. Lõpparve koosnes ainult puhkusekompensatsioonist (4995 krooni) kuna töölepingu lõpetamise ajal M. Axxxxxxxx töötasu saada ei olnud. Osaühingu Rabelio Invest kassast on perioodil 01.06.2008-12.06.2009. a M. Axxxxxxxxx sularahana erinevate tasudena välja makstud kokku 27 550 krooni. Osaühing Rabelio Invest pakkus M.Axxxxxxxxx, kulude kokkuhoiu eesmärgil, kokkuleppe sõlmimisel, hüvitust 10 000 krooni, hiljem 20 000 krooni. M. Axxxxxx ei olnud sellega nõus. Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjon tegi 07.07.2010. a töövaidlusasjas nr 9.2-2/1350-2010 otsuse, millega rahuldas M.Axxxxxxx avalduse osaliselt. Otsusega mõisteti Osaühingult Rabelio Invest Mxxx Axxxxxxx kasuks välja töötasu 34 158 krooni (neto) ja kasutamata puhkusekompensatsiooni 11 715,19 krooni (neto). Kohtumenetlus Osaühing Rabelio Invest esitas 13.08.2010. a kohtule taotluse töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Osaühing Rabelio Invest palus kohtul jätta Mxxx Axxxxxxx nõue töötasu ja puhkusekompensatsiooni väljamaksmiseks täielikult rahuldamata. Hageja nõue ja põhjendused 17.11.2010. a esitas Mxxx Axxxxxx kohtule hagiavalduse Osaühingu Rabelio Invest vastu saamata jäänud töötasu ja puhkusekompensatsiooni nõudes. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest
kuni kohase täitmiseni. VÕS § 94 ja töösuhte ajal kehtinud PalS § 35 sätestavad viivise, milleks oli palgaseaduse järgi kuni 01.07.09. a 0,5 % päevas ning antud kuupäevast hagi esitamiseni Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 0,02 % päevas (VÕS § 94 lg 1). Sellest tulenevalt on hagi esitamise kuupäevaks võlgnevus viiviste näol töötasu osas 125032,90 krooni ning puhkusetasu osas 6303,80 krooni. Mxxx Axxxxxx palus kohtul Osaühingult Rabelio Invest välja mõista saamata jäänud töötasu perioodi juuni 2008 kuni juuni 2009. a eest netotasuna 64 300 krooni (64 800 krooni – 500 krooni=64 300 krooni) ning viivis töötasu maksmisega viivitamise eest 64 300 krooni. Lisaks palus Mxxx Axxxxxx Osaühingult Rabelio Invest välja mõista puhkusekompensatsiooni perioodil mai 2007 kuni mai 2009 kasutamata puhkuse eest netosummana 9216 krooni ja viivise puhkusekompensatsiooni väljamaksmisega viivitamise eest summas 6303,80 krooni. Hageja palus jätta asja menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidles 15.12.2010. a kirjalikus vastuses hageja nõudele vastu. Kostja märkis, et hageja juhindub oma hagis alates 01.juulist 2009. a kehtivast töölepingu seadusest, jättes tähelepanuta alates 01.07.2009. a kehtiva TLS-i § 131 lg.2, mille kohaselt töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta
04.04.2011. a kohtuistungil avaldasid poolte esindajad, et nad on saavutanud asjas kompromissi ja kandsid selle kohtule ette. Kostja esindaja on valmis koheselt tasuma hagejale 2000 eurot hageja nõude rahuldamiseks. Kostja esindajal on võimalus sularaha allkirja vastu üle anda. Kostja on nõus kandma poole hageja õigusabikuludest. Muid menetluskulusid ei esitata. Hageja esindaja kinnitas nõustumist kompromissiga, mille kohaselt hageja saab kohapeal kätte 2000 eurot, kostja kannab poole hageja õigusabikuludest. Hageja esindaja palub jätta poole õigusabikuludest riigi kanda, arvestades hageja töövõimetust ja kompromissi sõlmimist. Pooled paluvad nende poolt ette kantud kompromissi kanda kohtuistungi protokolli. Nad soovivad loobuda apellatsiooniõigusest ja on teadlikud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgedest. Paluvad asjas menetluse lõpetada.
Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kompromiss on võimalik kinnitada tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. Hageja on nõus menetluse lõpetamisega kompromissi tingimustel- ta saab kohapeal kätte 2000 eurot oma nõude osaliseks rahuldamiseks. Pooled on kompromissiga kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest TsMS § 432 järgi. TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled kinnitasid kompromissiga, et nad loobuvad menetluse lõpetamise määrusele määruskaebuse esitamise õigusest. Kohus leiab, et poolte kokkuleppel ja TsMS § 661 lg 4 alusel on võimalik määruskaebuse esitamise õigus välistada.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja taotlusel on kohus määranud hagejale menetlusabi õigusabikulude tasumiseks (määrus 15.10.2010 tl.22-23). Kohus on määranud, et hagejal tuleb tasuda riigi õigusabi tasu ja kulutused täies ulatuses osamaksetena. Hageja õigusabikulud on 658,64 eurot. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja hüvitab hageja õigusabikulud pooles ulatuses ehk 329,32 eurot. Hageja taotleb, et õigusabikulud ülejäänud osas jääksid riigi kanda. Kuna hageja on teinud suuri järeleandmisi nõude osas, ta on töövõimetuspensionär, ei ole tal võimalik sellises summas õigusabikulusid kanda. Kohtu seisukoht on hageja õigusabikulude osas järgmine: kohus on näinud ette hageja õigusabikulude tasumise osamaksetena TsMS § 190 lg.3 järgi. § 190 lg.7 sätestab, et kohus
võib mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu...vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Käesoleval juhul on kohus määranud hageja õigusabikulude tasumise osamaksetena, kuna hageja oma majanusliku seisundi tõttu ei suudaks tasuda õigusabi eest ühekorraga. Seejuures prognosis kohus võimalikku õigusabikulu vähemalt 2400 krooni (153 eurot), millele lisanduvad kulud. Käesoleval juhul on selgunud, et menetlus on kujunenud oluliselt mahukamaks, s.h. ka riigi õigusabi osutamise kohta sõitmiseks kulunud aeg ja sõidukulu. See on kulu, mida riigi õigusabi saav menetlusosaline ei saa ise mõjutada. Tegelikkuses on õigusabikulu 658.64 eurot ehk summa, mille tasumine hagejale jõukohane ei ole. Seetõttu ja arvestades kompromissi sõlmimist poolte vahel, vabastab kohus hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest, jätab menetluskulud pooles ulatuses riigi kanda. Menetluskulude nõudmine M.Axxxxxxxxx kohtu määruse 15.10.2010 alusel tuleb lõpetada. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et muud (kompromissis sätestamata) poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.