Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. aprill 2011 Tartu
Tsiviilasja number
2-08-81318
Tsiviilasi
Ljudmilla Smorodina hagi OÜ MTH Grill vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja rahalise kmpensatsiooni saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
958.67 eurot (15 000 krooni)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ MTH Grill apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
15. märts 2011
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): OÜ MTH Grill (registrikood: 10798708), esindaja Vassili Kosteitšuk
esindajad
Viru Maakohtu 19. veebruari 2010 otsus
Vastustaja (hageja): Ljudmilla Smorodina, esindaja Sirje Veiman Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kuuluvad käesolevas vaidluses kohaldamisele kuni 01.07.2009 kehtinud töölepingu seadus (TLS), kuni 01.07.2009 kehtinud individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (ITLS) ja töötajate distsiplinaarvastuse seadus (TDVS). Kohus leidis, et töölepingu lõpetamine kostja poolt oli ebaseaduslik. Tööandja ei ole tuvastanud L. Smorodina konkreetseid rikkumisi ja tema poolt puudujäägi põhjustamist. Otsustus töölepingu lõpetamiseks on vastu võetud tuginedes oletustele ja kahtlustustele. Hageja süü puudujäägis on tuvastamata. Tunnistajatena üle kuulatud müüjad J. Z. ja I. F. kinnitasid, et sisuliselt müüjad inventuuri tulemuste kindlakstegemisel ei osalenud ja puudujäägi põhjusi ning konkreetset süüdlast välja ei selgitatud. Töötingimused kaupluses olid sellised, et kauba ja sularaha säilimine ei olenenud müüjate tegevusest. Hageja keeldus tööle ennistamisest ja soovis kostjalt hüvitust maksimaalselt kuue kuu keskmise palga ulatuses ning põhjendas oma soovi sellega, et tal oli vahe peaaegu 4 kuud kuni ta uue töökoha sai. Hageja keskmine palk oli 5000 krooni. Maakohus leidis, et mõistlik hüvitis oleks 3 kuu keskmise palga ulatuses, st kokku 15 000 krooni.
Hageja on sellele kostja väitele vastu vaielnud ning vastuväite kohaselt oli ta küll vaidlusalusel perioodil ainuke töötaja, kuid kaupluses töötasid ka T. H. ja M. H. , s.o omanikud, kes võtsid kaupa vastu ning samuti müüsid seda, kui hageja ei olnud tööl. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja on kostja väitele vastu vaielnud, siis ei ole kostja tõendanud seda, et hageja töötas vaidlusalusel perioodil kaupluses üksi ning seetõttu on alusetu ka kostja väide, et hageja on puudujäägi tekkimises süüdi. Ainuüksi see asjaolu, et hagejaga oli sõlmitud individuaalse materiaalse vastutuse leping (tl 19-20), ei tee teda vastutavaks inventuuridega tuvastatud puudujääkide eest, tõendatud peab olema ka see, et ta on kahju tekkimises süüdi. Antud juhul ei ole tõendatud, et hageja oleks süüdi puudujääkide tekkimises.
Andra Pärsimägi
Kersti Kerstna-Vaks
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.