TSÜS › Järelevalve piiratud teovõimega täisealise isiku eestkostja tegevuse üle

Määrusele võivad avaldaja, lapsed ise, laste seaduslik esindaja või eestkosteasutus esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 25.56 eurot. Avalduse asjaolud

OxxxxPxxxxx esitas kohtule avalduse eestkostetava nimel tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks. Avalduse põhjal on OxxxxPxxxxxxxeestkostetavaks tema ema Exxxxxx Pxxxxx. Temale kuulub osa kinnistust xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Eestkostetav viibib xxxxxxx Hooldekodus, kinnistul asuvad hooned seisavad tühjana ja eestkostetava tervisliku seisundi tõttu ta sinna enam tagasi elama ei asu. Seetõttu soovis avaldaja eestkostetava nimel temale kuuluva kinnistu osa võõrandada ja palub selleks kohtu luba. Kinnistu müügihinnaks on määratud 12 780 eurot. Kinnistu osa müügist saadava raha eest on võimalik tasuda eestkostetava hooldekodu arveid. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Vastavalt Perekonnaseaduse (PkS) § 187 p-le 1 ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Kohus leiab, et OxxxxPxxxxxxxx tuleb anda luba eestkostetava nimel kinnistu osa võõrandamiseks. Kohus tegi kindlaks, et Tartu Maakohtu 01.11.2010. a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-43620 on Exxxxxx Pxxxxxx eestkostjaks määratud tema poeg OxxxxPxxxxx. Eestkostja on määratud tähtajaga 01.11.2013. a. Exxxxxx Pxxxxx viibib hoolekandeteenusel xxxxxxx Hooldekodus. Kinnistusregistri andmetel kuulub Exxxxxx Pxxxxxxxxxkinnistu, registriosa nr xxxxxxx; asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (elamumaa 3681 m2). Kinnistu on omandatud Exxxxxx Pxxxxxx ja AxxxPxxxxxx abielu kestel ning see on nende ühisomand. Exxxxxx Pxxxxxx abikaasa AxxxPxxxxxxon surnud xxxxxxxxxx. a (tl 16). Tallinna notar Liivi Laose juures on 14.02.2011. a algatatud Axx Pxxxxxx pärimismenetlus. AxxxPxxxxxxei ole teinud testamenti. Tema seadusjärgseteks pärijateks on lapsed ja abikaasa Exxxxxx Pxxxxx. Pärimistunnistust Axx Pxxxxxx pärandvarale välja antud ei ole. Avaldaja väitel seisavad kinnistul asuvad hooned tühjana ning arvestades eestkostetava tervislikku seisundit ei saa ta sinna enam elama asuda. Kohus leiab, et seetõttu on eestkostetavale kuuluva kinnistu osa võõrandamine põhjendatud. Kinnistu osa müügitehing ei kahjusta eestkostetava huve. Müügist saadavat raha on võimalik kasutada eestkostetava kulutuste katteks, nt ülalpidamiskulude katteks ja hooldekodu arvete tasumiseks. Kohus ei pea vajalikuks kindlaks määrata tehingu hinda, kuna kohtul puudub alus arvata, et avaldaja kahjustab kinnistu müümisel Elxxxxx Pxxxxxx huve. Avaldaja teatel on võimalikuks kinnistu müügihinnaks 12 780 eurot. Kohus selgitab, et PkS § 186 lg-le 1 näeb ette, et juhul kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus tegi lahendi Exxxxxx Pxxxxxx huvides, seega tuleb jätta menetluskulud tema kanda. Oxxx Pxxxx on tasunud avalduselt riigilõivu 17,78 eurot, mistõttu temal on õigus saada Exxxxx Pxxxxxx rahalistest vahenditest 17.78 eurot.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.