Narva linna avaldus täisealisele isikule eestkoste määramise nõudes Avaldaja: Narva Linna Sotsiaalabiameti kaudu (rk 75009148, asukoht Linda 4, 20309 Narva; e-post [email protected]); Avaldaja esindaja: Svetlana Timofejeva (e-post: [email protected]); Puudutatud isiku O T esindaja: Vandeadvokaat Sergei Polichev (e-post: [email protected]) Puudutatud isik: O T (IK XXX, Elukoht: XXX); Puudutatud isik: M T (O T ema, IK XXX, asukoht: XXX) Puudutatud isik: N T (IK XXX, elukoht: XXX, tel XXX, e-post:
XXX).
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada.
2.Seada O T (isikukood XXX, elukoht: XXX) üle eestkoste kuni 31.03.2016.a ning määrata tema eestkostjaks N T (isikukood XXX, elukoht: XXX), kellele anda esindusõigus eestkostetava suhtes kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.
N T on O T seaduslik esindaja ning on kohustatud: kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, samuti 1 (6)
Tsiviilasi nr 2-10-63826
hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid (PKS § 206 lg 1); teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele, kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada (PKS § 206 lg 2); esitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta hiljemalt
31.aprillil 2011.a. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta (PKS § 202, § 184); esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku aruande oma ülesannete täitmisest eelneva aasta kohta hiljemalt järgneva aasta 31. jaanuaril. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid (PKS § 202, § 194 lg 2); teatama kohtule oma elukoha muutusest (PKS § 202, § 193 lg 1).
5.Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 31. märtsil 2016.a.
6.Kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada.
7.O T on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.
8.Jätta kõik avaldaja menetluskulud tema enda kanda.
9.Jätta O T esindaja kulud ning asjas määratud kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda.
10.Saata kohtumäärus avaldajale, O T esindajale ning N T täitmiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumäärus jõustub selle eestkostjale kättetoimetamisega. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.Narva linn (Sotsiaalabiameti kaudu) esitas 16. detsembril 2011.a Viru Maakohtule avalduse täisealise O T üle eestkoste seadmiseks. Avalduse kohaselt O T haiguse diagnoos on paranoidne skisofreenia. O T ei ole võimeline tegema iseseisvalt mingeid tehinguid ning ei tule toime iseseisva eluga. Avaldaja on seisukohal, et vaimuhaiguse tõttu O T ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida, mis põhjendab temale eestkostja määramise vajadust.
2.O T on vallaline, lapsi ei ole. Tema ema M T hoolitseb O T eest, kuid oma vanuse tõttu ei ole võimeline täitma eestkostja ülesandeid. Avaldaja palub lähtudes O T terviseseisundist seada tema üle eestkoste ja määrata eestkostjaks N T, kellele anda esindusõigust kõikide 2 (6)
Tsiviilasi nr 2-10-63826
tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. N T oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib kohtu poolt määratud ülesannetes O T tervise seisundi ja huvide kaitsmiseks.
MENETLUSE KÄIK
3.Viru Maakohtu 27.12.2010.a kohtumäärusega määrati O T riigi õigusabi osutaja. Eesti Advokatuuri juhatus nimetas kohtumääruse alusel esindajaks vandeadvokaat Sergei Polichev.
4.Viru Maakohtu 27.12.2010.a kohtumäärusega määrati asjas kohtupsühhiaatriline ekspertiis.
ASJAST PUUDUTATUD ISIKU NATALJA TITOVA SEISUKOHT
5.06.01.2011 esitatud avalduse kohaselt on N T nõus olema O T eestkostjaks viieks aastaks.
EKSPERTIISI AKT
6.14.03.2011 esitatud ekspertiisi aktist nr 41 tuleneb, et O T kannatab paranoidse skisofreenia, defektiga tunde-tahteelus, all. O T oma tervise seisundi tõttu ei ole võimeline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid. Vaimne seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust. Ekspert Valdur Püks leiab, et uuritavat pole võimalik ära kuulata kohtuistungil. Teda oleks võimalik ära kuulata tema tavalises keskkonnas, aga tema käitumine võib olla ettearvamatu. Uuritavale tema tervisliku seisundi tõttu tuleb määrata eestkostja, kes peab aitama uuritavat olmeprobleemide lahendamisel. Isik vajab eestkostet oma elupäevade lõpuni, kuna tervistumine pole võimalik, tema psüühiline seisund võib ainult halveneda.
EESKOSTJA KANDIDAADI NATALJA TITOVA ÄRAKUULAMINE
7.Kohus kuulas 17.03.2011 ära eestkostja kandidaadi N T telefoni teel. N T kinnitas, et ta on nõus olema O T eestkostjaks. Kandidaadi sõnade kohaselt O T vajab eestkostet.
AVALDAJA ESINDAJA ÄRAKUULAMINE
8.Kohus kuulas 17.03.2011 ära avaldaja esindaja Svetlana Timofejeva telefoni teel. Esindaja kinnitas, et avaldaja jääb oma avalduse juurde ja palub määrata O T eestkostjaks N T viieks aastaks.
PUUDUTATUD ISIKU ESINDAJA SEISUKOHT
9.22.märtsil 2011.a esitas puudutatud isiku esindaja oma seisukoha. Esindaja kuulas 10.01.2011 ära puudutatud isiku O T. Puudutatud isiku O T esindaja, tutvudes tsiviilasja 3 (6)
Tsiviilasi nr 2-10-63826
materjalidega, kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktiga ning oma isikliku mulje alusel, jõudis järeldusele, et O T vajab eestkostet. Isik ei ole võimeline ilma kõrvalise abita ja juhtimisteta toime tulema igapäevaeluga ega iseseisvalt kaitsma oma õigusi ja huve. Vestluses N T kinnitas viimane, et ta tunneb O T ja on nõus olema tema eestkostjaks ning täitma kõiki eestkostja ülesandeid O T õiguste ja huvide kaitseks.
10.Esindaja leiab, et eestkoste seadmine on põhjendatud, avaldus tuleb rahuldada. Esindaja leiab, et eestkostet tuleb määrata kõikide tehingute ajamiseks. Esindaja on arvamusel, et O T tuleb määrata eestkostet ravi, hoolduse, järelevalve ja ülalpidamise tagamiseks ning varaliste õiguste ja isiklike huvide kaitseks viieks aastaks. Esindaja on arvamusel, et N T on sobiv eestkostja kandidaat. PUUDUTATUD ISIKU, KELLELE EESTKOSTJA MÄÄRAMIST TAOTLETAKSE,
ÄRAKUULAMINE
10.TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulab kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. TsMS § 524 lg 5 p 1 kohaselt kohus ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed.
11.14.03.2011 esitatud ekspertiisi aktist nr 41 tuleneb, et O. T pole võimalik ära kuulata kohtuistungil. Teda oleks võimalik ära kuulata tema tavalises keskkonnas, aga tema käitumine võib olla ettearvamatu.
12.Lähtudes ekspertiisiaktist ei pidanud kohus võimalikuks O. T ärakuulamist. Tema tahe püüdis välja selgitata riigi õigusabi korras määratud esindaja, kuid see osutus võimatuks O. T tervisliku seisundi tõttu. Samuti kohus leian, et ärakuulamine kohtu poolt võib tekitada O. T tervisele kahjulikud tagajärjed.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus tutvunud avaldusega, puudutatud isiku ja menetlusosalise esindajate seletustega, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
12.Avaldaja nõudeks on täisealise isiku üle eestkoste seadmine. Alates 01.07.2002.a kehtima hakanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause alusel isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.
13.Avalduse juurde lisatud psühhiaatri Ilona Kalugina poolt väljastatud tõendi kohaselt on O T paranoidne skisofreenia (t. lk. 3). 4 (6)
Tsiviilasi nr 2-10-63826
14.TsMS §229 lg2 alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus. SA Narva Haigla ekspert Valdur Püks poolt 14.02.2011.a koostatud ekspertiisiakti nr 41 kohaselt kannatab O T paranoidse skisofreenia, defektiga tunde-tahteelus, all. O T ei ole suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid. Ekspert leiab, et uuritav vajab eestkostja määramist oma elupäevade lõpuni. 15 Kuni 01.07.2010.a kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud PKS § 210 lg 1 näeb ette, et sama seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb antud juhul kohaldada alates 01.07.2010.a jõustunud perekonnaseadust.
16.PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. PKS § 206 lg 1 kohaselt, eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenust.
17.Avaldaja on põhjendanud eestkoste seadmist muu hulgas ka eestkostet vajava isiku nimel tehingute tegemise vajadusega. Menetlusosalised on nõustunud eestkostja määramisega. Kohus hinnanud esitatud tõendeid, nõustub avaldusega. Eestkostjaks määratav isik tegelikult täidab eestkostja ülesandeid. Avaldaja esindaja ja asjast puudutatud isik on teatanud, et teisi isikuid, keda saaks alternatiivselt eestkostjaks määrata, ei ole. Eestkostetava ema oma vanuse tõttu ei ole võimeline täitma eestkostja ülesandeid.
18.PKS § 174 lg 2 sätestatud asjaolusid, mille kohaselt N T ́t ei saa määrata eestkostjaks, kohus ei tuvastanud. Et N T saaks teha eestkostet vajava isiku nimel tehingud, kohus rahuldab avalduse ja TsMS § 526 lg 2, lg 3 alusel määrab teda eestkostjaks eestkostetava kõigi asjade ajamiseks kuni 31.03.2016.a. Kohus otsustab eestkoste pikendamise avaldaja või eestkostja avalduse alusel, kui selleks ajaks ei ole ära langenud edaspidine eestkoste vajadus.
19.Vastavalt TsMS § 526 lg 5 kohus keelab O T kõikide tehingute tegemise, eestkostetav tunnistatakse valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.
MENETLUSKULUD
20.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
21.Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel 12,78 eurot riigilõivu. TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel jätab kohus avaldaja tasutud menetluskulud tema enda kanda.
5 (6)
Tsiviilasi nr 2-10-63826
22.TsMS § 172 lg 3 teise lause järgi isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Selle säte alusel kohus jätab kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda.
23.Kuna Viru Maakohtu 27.12.2010.a kohtumäärusega määrati eestkoste seadmise menetluses esindaja ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud, siis TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel jätab kohus ka esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.
24.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alusel TsMS, § 525 lg 1, lg2, § 526, § 531 lg 1, lg 2, § 661 lg 2 sätete kohaselt.