Narva linna avaldus täisealisele isikule eestkoste määramise nõudes Avaldaja: Narva Linna Sotsiaalabiameti kaudu (rk 75009148, asukoht Linda 4, 20309 Narva; e-post [email protected]); Avaldaja esindaja: Svetlana Timofejeva (e-post: [email protected]); Puudutatud isiku V I esindaja: Vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (e-post: [email protected]) Puudutatud isik: V I (IK XXX, viibib SA-s Narva-Jõesuu Hooldekodu aadressil Metsa 5, Narva-Jõesuu 29021); Puudutatud isik: V T (IK XXX, elukoht: XXX). Puudutatud isik: J L (V I tütar, IK XXX, tegelik elukoha aadress ei ole teada)
Resolutsioon
1.Avaldus rahuldada.
2.Seada V I (isikukood XXX, viibib SA-s Narva-Jõesuu Hooldekodu aadressil Metsa 5, Narva-Jõesuu 29021) üle eestkoste kuni 31.03.2016.a ning määrata tema eestkostjaks V T (isikukood XXX, elukoht: XXX), kellele anda esindusõigus eestkostetava V I suhtes kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.
V T on V I seaduslik esindaja ning on kohustatud: • kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, samuti hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid (PKS § 206 lg 1); teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele, kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada (PKS § 206 lg 2); esitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta hiljemalt
31.aprillil 2011.a. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta (PKS § 202, § 184); esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku aruande oma ülesannete täitmisest eelneva aasta kohta hiljemalt järgneva aasta 31. jaanuaril. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid (PKS § 202, § 194 lg 2); teatama kohtule oma elukoha muutusest (PKS § 202, § 193 lg 1).
5.Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 31. märtsil 2016.a.
6.Kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada.
7.V I on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.
8.Jätta kõik avaldaja menetluskulud tema enda kanda.
9.Jätta V I esindaja kulud ning asjas määratud kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda.
10.Saata kohtumäärus avaldajale, V I esindajale ning V T täitmiseks.
Edasikaebamise kord Kohtumäärus jõustub selle eestkostjale kättetoimetamisega. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.Narva linn (Sotsiaalabiameti kaudu) esitas 10. jaanuaril 2011.a Viru Maakohtule avalduse täisealise V I üle eestkoste seadmiseks. Avalduse kohaselt V I haiguse diagnoos on alkohoolne dementsus. V I ei ole võimeline tegema iseseisvalt mingeid tehinguid ning ei tule toime iseseisva eluga. Avaldaja on seisukohal, et tervise seisundi tõttu V I ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida, mis põhjendab temale eestkostja määramise vajadust.
2.V I viibib SA-s Narva-Jõesuu Hooldekodu. Avaldaja palub lähtudes V I terviseseisundist seada tema üle eestkoste ja määrata eestkostjaks V T, kellele anda esindusõigust kõikide 2 (5)
2-11-3554 tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. V T oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib kohtu poolt määratud ülesannetes V I tervise seisundi ja huvide kaitsmiseks. Menetluse käik
3.Viru Maakohtu 02.02.2011.a kohtumäärusega määrati V I riigi õigusabi osutaja. Eesti Advokatuuri juhatus nimetas kohtumääruse alusel esindajaks vandeadvokaat Tiina Mare Hiob.
4.Viru Maakohtu 02.02.2011.a kohtumäärusega määrati asjas kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Asjast puudutatud isiku V T seisukoht
5.22.02.2011 esitatud avalduse kohaselt on V T nõus olema V I eestkostjaks viieks aastaks. Puudutatud isiku esindaja seisukoht
6.17.02.2011.a kuulas esindaja ära puudutatud isiku V I. Ärakuulamisel viibis SA NarvaJõesuu HK arengujuht pr Tiiu Toom ja hooldustöötaja. 07.03.2011 esitatud seisukohas puudutatud isiku V I esindaja arvamuse kohaselt V I ei tule toime väljaspool hooldekodu elukorraldusega, ta ei saa aru perekondlike tehingute tagajärgedest, ei saa teostada valimisõigust. Hooldekodu arengujuht Tiiu Toom avaldas arvamuse, et V I vajab eestkostet, ta ei vajab kõrvalabi ning kontrollitud ravimite tarvitamist. Ta vajab pidevat järelevalvet, sest avaldab äkkviha. V I ärakuulamisel seisis tema kõrval turvamees.
7.Esindaja leiab, et eestkoste seadmine on põhjendatud. Esindaja leiab, et V I vajab eestkostet, mida tuleb määrata kõikide tehingute ajamiseks ja otsuste langetamiseks. Esindaja on arvamusel, et V T on sobiv eestkostja kandidaat ning eestkostet tuleb määrata viieks aastaks. Ekspertiisi akt
8.18.03.2011 esitatud ekspertiisi aktist nr 48 tuleneb, et V I kannatab alkohoolse dementsuse all. Mälu ja intellekt alanenud, haiguskriitika puudub. Uuritav oma tervise seisundi tõttu ei ole võimeline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid. Vaimne seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust. Ekspert V.Savin leiab, et uuritavat pole võimalik ära kuulata kohtuistungil ega tema tavalises keskkonnas ning V I tema tervisliku seisundi tõttu tuleb määrata eestkostja, kes peab aitama uuritavat olmeprobleemide lahendamisel. Eeskostja kandidaadi V T ärakuulamine
09.Kohus kuulas 24.03.2011 ära eestkostja kandidaadi V T telefoni teel. Tema kinnitas, et on nõus olema V I eestkostjaks. Kandidaadi sõnade kohaselt V I vajab eestkostet viieks aastaks. 3 (5)
2-11-3554 Avaldaja esindaja ärakuulamine
10.Kohus kuulas 24.03.2011 ära avaldaja esindaja Svetlana Timofejeva telefoni teel. Esindaja kinnitas, et avaldaja jääb oma avalduse juurde ja palub määrata V I eestkostjaks V T viieks aastaks. V I suhtes on koostatud rehabilitatsiooni plaan. Kohtumääruse põhjendused
11.Kohus tutvunud avaldusega, puudutatud isiku ja menetlusosalise esindajate seletustega, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
12.Avaldaja nõudeks on täisealise isiku üle eestkoste seadmine. Alates 01.07.2002.a kehtima hakanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause alusel isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.
13.Avalduse juurde lisatud psühhiaatri Aleksandr Spivak poolt väljastatud tõendi kohaselt on V I alkohoolne dementsus, isik vajab eestkostet (t. lk. 7).
14.TsMS §229 lg2 alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus. SA Narva Haigla ekspert Vladimir Savini poolt 06.03.2011.a koostatud ekspertiisiakti nr 48 kohaselt kannatab alkohoolse dementsuse all. Uuritav ei ole suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid. Ekspert leiab, et uuritav vajab eestkostja määramist. 15 Kuni 01.07.2010.a kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud PKS § 210 lg 1 näeb ette, et sama seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb antud juhul kohaldada alates 01.07.2010.a jõustunud perekonnaseadust.
16.PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. PKS § 206 lg 1 kohaselt, eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenust.
17.Avaldaja on põhjendanud eestkoste seadmist muu hulgas ka eestkostet vajava isiku nimel tehingute tegemise vajadusega. Menetlusosalised on nõustunud eestkostja määramisega. Kohus hinnanud esitatud tõendeid, nõustub avaldusega. Eestkostjaks määratav isik tegelikult täidab eestkostja ülesandeid. Avaldaja esindaja ja asjast puudutatud isik on teatanud, et teisi isikuid, keda saaks alternatiivselt eestkostjaks määrata, ei ole. 4 (5)
2-11-3554
18.PKS § 174 lg 2 sätestatud asjaolusid, mille kohaselt V T ei saa määrata eestkostjaks, kohus ei tuvastanud. Et V T saaks teha eestkostet vajava isiku nimel tehingud, kohus rahuldab avalduse ja TsMS § 526 lg 2, lg 3 alusel määrab teda eestkostjaks eestkostetava kõigi asjade ajamiseks kuni 31.03.2016.a. Kohus otsustab eestkoste pikendamise avaldaja või eestkostja avalduse alusel, kui selleks ajaks ei ole ära langenud edaspidine eestkoste vajadus.
19.Vastavalt TsMS § 526 lg 5 kohus keelab V I kõikide tehingute tegemise, eestkostetav tunnistatakse valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Menetluskulud
20.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
21.Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel 12,78 eurot riigilõivu. TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel jätab kohus avaldaja tasutud menetluskulud tema enda kanda.
22.TsMS § 172 lg 3 teise lause järgi isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Selle säte alusel kohus jätab kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda.
23.Kuna Viru Maakohtu 02.02.2011.a kohtumäärusega määrati eestkoste seadmise menetluses esindaja ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud, siis TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel jätab kohus ka esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.
24.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alusel TsMS, § 525 lg 1, lg2, § 526, § 531 lg 1, lg 2, § 661 lg 2 sätete kohaselt.