Narva linna avaldus täisealisele isikule eestkoste ja eestkostja ametiaja pikendamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad:
Avaldaja: Narva linn (Narva Linna Sotsiaalabiameti kaudu) (rk 75009148, asukoht Linda 4, 20309 Narva; e-post [email protected]) Avaldaja esindaja: Jelena Valliste Puudutatud isikud: P S (IK XXX, elukoht: XXX) P S esindaja vandeadvokaat Leanika Tamm (Advokaadibüroo Hansa Law Offices OÜ Jõhvi osakond, asukoht Rakvere 14, Jõhvi; e-post: [email protected]) V S (IK XXX, elukoht: XXX)
Resolutsioon
1.Avaldus rahuldada.
2.Seada P S (IK XXX, elukoht: XXX) üle eestkoste kuni 31.03.2016.a ning määrata tema eestkostjaks V S (isikukood XXX, elukoht: XXX), kellele anda esindusõigus eestkostetava suhtes kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.
3.Keelata P S kõikide tehingute tegemise.
4.V S on P S seaduslik esindaja ning on kohustatud: •
kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, samuti hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid (PKS § 206 lg 1);
• • •
•
teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele, kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada (PKS § 206 lg 2); esitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta hiljemalt
31.aprillil 2011.a. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta (PKS § 202, § 184); esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku aruande oma ülesannete täitmisest eelneva aasta kohta hiljemalt järgneva aasta 31. jaanuaril. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid (PKS § 202, § 194 lg 2); teatama kohtule oma elukoha muutusest (PKS § 202, § 193 lg 1).
5.Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 31. märtsil 2016.a.
6.Kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada.
7.P S on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.
8.Jätta kõik avaldaja menetluskulud tema enda kanda.
9.Jätta P S esindaja kulud ning asjas määratud kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda.
10.Saata kohtumäärus asjast avaldajale, P S esindajale teadmiseks ning V S täitmiseks.
Edasikaebamise kord Kohtumäärus jõustub selle eestkostjale kättetoimetamisega. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.Narva linn esitas 24. novembril 2010.a Viru Maakohtule avalduse täisealise P S üle seatud eestkoste ja eestkostja ametiaja pikendamiseks. Narva Linnakohtu 12.06.2000.a. otsusega asjas nr. 2-1168/2000 P S eestkostjaks oli määratud V S. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja Täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 9 lg 2 alusel kohus peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 526 lõike 2 punkti 5 järgi otsustama eestkoste lõpetamise või pikendamise. 2.Avalduse kohaselt P S diagnoos on paranoidne skisofreenia defektiga tunde tahteelus. Avaldaja on seisukohal, et lähtudes P S tervise seisundist tema eestkostjale tuleb anda esindusõigust kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. P S on piiratud teovõimega 2 (6)
isik ja eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Avaldaja on seisukohal, et V S oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib kohtu poolt määratud ülesannetes P S huve kaitsma. Menetluse käik
3.Viru Maakohtu 01.12.2010.a kohtumäärusega määrati P S riigi õigusabi osutaja. Eesti Advokatuuri juhatus nimetas kohtumääruse alusel esindajaks vandeadvokaat Leanika Tamm. Puudutatud isiku arvamus 4.29.12.2010 esitatud seisukoha kohaselt on V S teatanud, et toetab avalduse. Ta hoolitseb P S eest ning on nõus olema oma poja P S eestkostjaks ka edaspidi. P S esindaja arvamus
5.Esindaja külastas P S 20.12.2010. Esindaja arvamuse kohaselt P S puudub kriitika, ennast haigeks ei pea. Ema sõnul ravimeid P S vabatahtlikult ei võta. Esindaja on veendunud, et isik vajab eestkostet. Eestostjaks sobib P S ema. Esindaja on arvamusel, et P S ei ole tehinguvõimeline, ta ei saa aru valimiste olemusest ega suuda oma tahet väljendada. Isik vajab eestkostet oma huvide ja õiguste kaitsmiseks.
6.Esindaja palub Narva linna avaldus rahuldada, seada P S üle eestkoste viieks aastaks, määrata tema eestkostjaks V S, kelle ülesanneteks määrata P S igapäevaelu korraldamine, ravi, hoolduse, järelevalve ja ülalpidamise tagamine, tema eest kõikide tehingute, sh. pisitehingute, tegemine. Ekspertiisi akt
7.18.03.2011 esitatud ekspertiisi aktist nr 50 tuleneb, et P S kannatab paranoidse skisofreenia all, tal on defekt tunde-tahteelus. Esinevad kuulmishallutsinatsioonid, ataktiline, mälu ja intellekt alanenud, haiguskriitika puudub. P S oma tervise seisundi tõttu ei ole võimeline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid. Vaimne seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust. Ekspert leiab, et uuritavat pole võimalik ära kuulata kohtuistungil ega tema tavalises keskkonnas ning isikule tema tervisliku seisundi tõttu tuleb määrata eestkostja viieks aastaks. Eeskostja kandidaadi ärakuulamine
8.Kohus kuulas 24.03.2011 ära eestkostja kandidaadi V S telefoni teel. V S kinnitas, et ta on nõus olema P S eestkostjaks. Kandidaadi sõnade kohaselt P S ei saa oma asjadega ise tegelda ja vajab eestkostet. Avaldaja esindaja ärakuulamine
3 (6)
9.Kohus kuulas 24.03.2011 ära avaldaja esindaja Jelena Valliste telefoni teel. Esindaja kinnitas, et avaldaja jääb oma avalduse juurde ja palub määrata P S eestkostjaks V S viieks aastaks. V S hoolitseb oma poja eest väga hästi.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus tutvunud avaldusega, kuulanud ära puudutatud isiku ja menetlusosaliste esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja Täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 9 lg 2 alusel kohus peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 526 lõike 2 punkti 5 järgi otsustama eestkoste lõpetamise või pikendamise. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja Täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 9 lg 2 määrab, et kui täisealisele isikule on enne käesoleva seaduse jõustumist määratud tähtajatult eestkostja, loetakse ajaks, millal kohus peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 526 lõike 2 punkti 5 järgi hiljemalt otsustama eestkoste lõpetamise või pikendamise, 2011. aasta 1. jaanuar. Seoses sellega, et avaldus ei olnud lahendatud enne 2011a. 1. jaanuarit, lõppesid eestkostja volitused ja antud asjas tuleb lahendada eestkostja seadmise vajadus P S üle. 12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise ja isiku paigutamise kinnisesse asutusse hagita menetluses. Avaldaja nõudeks on täiseilse isiku üle eestkoste seadmine. Alates 01.07.2002.a kehtima hakanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause alusel isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.
13.Avalduse juurde lisatud psühhiaatri Ilona Kalugina psühhiaatria kabineti ambulatoorse kaardi väljavõtte kohaselt on P S on paranoidne skisofreenia defektiga tunde-tahteelus.
14.Kuni 01.07.2010.a kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud PKS § 210 lg 1 näeb ette, et sama seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb antud juhul kohaldada alates 01.07.2010.a jõustunud perekonnaseadust.
15.PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. PKS § 206 lg 1 kohaselt, eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenust. 4 (6)
16.Avaldaja on põhjendanud eestkoste seadmist muu hulgas ka eestkostet vajava isiku nimel tehingute tegemise vajadusega. Menetlusosalised on nõustunud eestkostja määramisega. Kohus hinnanud esitatud tõendeid kogumis, nõustub avaldusega. Eestkostjaks määratav isik tegelikult täidab eestkostja ülesandeid. Avaldaja esindaja ja asjast puudutatud isik on teatanud, et teisi isikuid, keda saaks alternatiivselt eestkostjaks määrata, ei ole. 17.Eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. PKS § 174 lg 2 sätestatud asjaolusid, mille kohaselt Valentina Saukova ei saa määrata eestkostjaks, kohus ei tuvastanud.
18.Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. 19.Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada P S kõigi asjade ajamiseks, kohus keelab P S kõikide tehingute tegemise ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et ta on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.
20.PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus seab isiku üle eestkoste tähtajaga 5 aastat, s.o kuni 31.03.2016.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise.
21.TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. TsMS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Menetluskulud
22.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
23.Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel 12,78 eurot riigilõivu. TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel jätab kohus avaldaja tasutud menetluskulud tema enda kanda. 5 (6)
24.TsMS § 172 lg 3 teise lause järgi isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Selle säte alusel kohus jätab kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda.
25.Kuna Viru Maakohtu 01.12.2010.a kohtumäärusega määrati eestkoste seadmise menetluses esindaja ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud, siis TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel jätab kohus ka esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.
26.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alusel TsMS, § 525 lg 1, lg2, § 526, § 531 lg 1, lg 2, § 661 lg 2 sätete kohaselt.