L. M. avaldus V. M.’i üle eestkoste seadmise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
08. märts 2011.a
Istungil osalenud isikud
Avaldaja: L. M.; Puudutatud isikud: 1) Jõhvi Valla (vallavalitsuse kaudu, registrikood 75033483) esindaja Kairi Soomer; 2) V. M.’i esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa.
Resolutsioon
1.Avaldus rahuldada.
2.Seada V. M.’i (isikukood xxx, elukoht xxx) üle eestkoste kuni 31.03.2016.a ning määrata tema eestkostjaks L. M. (isikukood xxx, elukoht xxx).
3.Keelata V. M.’il iseseisvalt teha tehinguid ja anda L. M.’le esindusõigus V. M.’i nimel kõikide tehingute tegemiseks ja asjade ajamiseks.
4.Lugeda V. M. teovõimetuks ka valimisõiguse osas, mille tagajärjel kaotab ta hääleõiguse.
5.Otsustada eestkoste pikendamine kohaliku omavalitsuse või eestkostja avalduse alusel, kui 31.03.2016.a ei lange edaspidine eestkoste vajadus.
6.Jätta kõik avaldaja kulud tema enda kanda. 1 (5)
2-10-53594
7.Jätta V. M.’i esindaja kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud Vabariigi kanda.
kulud ning asjas määratud 255.65 eurot (4 000 krooni) Eesti
8.Saata kohtumäärus Jõhvi vallale ja V. M.’i esindajale teadmiseks ning L. M.’le täitmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumäärus jõustub selle eestkostjale kättetoimetamisega. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.L. M. esitas 28. oktoobril 2010.a Viru Maakohtule avalduse täisealise isiku V. M.`i üle eestkoste seadmiseks. Avalduse kohaselt on V. M.`il ajuinfarkti tagajärjel tuvastatud raske puue. Isik ei ole võimeline tegema iseseisvalt mingeid tehinguid, ta ei tule toime iseseisva eluga ning vajab pidevat hooldust ja järelevalvet. Avaldaja palus seada V. M.`i üle eestkoste ja määrata teda tema eestkostjaks.
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
2.17. novembril 2010.a esitatud arvamuses Jõhvi Vallavalitsus nõustus avaldusega. Arvamuse kohaselt pärast ajuinfarkti V. M.`il on raske oma eluga ise toime tulla. Seoses sellega on talle määratud raske puue. Abikaasa L. M. on tegelenud tema asjaajamise ja hooldusega. L. M. on vanaduspensionär ja tööl ei käi, seega saab ta pidevalt abikaasa eest hoolitseda..
3.Viru Maakohtu 09.12.2010.a kohtumäärusega määrati V. M.`ile advokaadist esindaja. Kohtumääruse võttis RIS-i kaudu vastu täitmiseks vandeadvokaat Anti Aasmaa.
4.16. detsembril 2010.a esitatud seisukohas puudutatud isiku V. M.’i esindaja, vandeadvokaat Anti Aasmaa leidis, et L. M. on sobiv eestkostja kandidaat. Esindaja külastas esindatavat tema elukohas. Esindatav on voodihaige, ümbritsevat mingil määral tajub, samas on raskendatud ajataju. Esindaja teatas, et lõpliku seisukoha eestkoste seadmise vajalikkuse ning tehingute lubatavuse üle saab esindaja anda pärast ekspertiisi valmimist.
MENETLUSE KÄIK
5.Viru Maakohtu 23.11.2010.a kohtumäärusega määrati asjas kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Ekspertiisi teostajaks määrati Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI, Ida- Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakond, Ravi 10C, Kohtla-Järve). EKEI ei teostanud isiku suhtes ekspertiisi ja edastas kohtumääruse täitmiseks SA-le Ahtme Haigla.
KOHTUISTUNG
2 (5)
2-10-53594
6.Kohtuistungil avaldaja toetas avaldust. Avaldaja selgituse kohaselt vajab puudutatud isik kõrvalabi.. Ainuke, millest ta aru saab on, et ta tahab süüa. Puudutatud isik on kirjaoskamatu. Ta ei ole füüsiliselt võimeline tehinguid tegema.
7.Jõhvi valla esindaja leidis, et eestkostetava nimel tehingute tegemise lubamiseks avaldus tuleb rahuldada. Esindaja selgituste kohaselt ekspertiisi aktist tulenevalt ei ole eestkostetava seisundi paranemist oodata. Kuna ekspert on jätnud vastamata küsimusele, kas isik vajab eestkoste määramist, palus esindaja määrata asjas täiendav ekspertiis.
8.Puudutatud isiku V. M.’i esindaja samuti leidis, et ekspertiisiaktist lähtudes ei ole võimalik tuvastada, kas isik vajab eestkostet. Ekspert on teinud järelduse, et isik osaliselt saab aru.
9.Menetlusosalised nõustusid asja edasi kirjalikus menetluses lahendamisega.
TÄIENDAVAD MENETLUSTOIMINGUD
10.15. märtsil 2011.a kohus kuulas V. M.’i ära tema elukohas.
11.16. märtsil 2011.a nõudis kohus eksperdilt täiendava eksperdiarvamuse esitamist. Kohus palus eksperdil vastata küsimusele, kas V. M. vajab eestkostja määramist või tema puhul on võimalik piirduda vaid hooldaja määramisega.
12.Samal päeval saadud arvamuses teatas SA Ahtme Haigla ekspertarst G. B., et seoses haigusega V. M. vajab kõigis, ka igapäevastes küsimustes ja tegevustes eestkostja määramist.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus tutvunud avalduse ja puudutatud isikute vastustega, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
14.TsMS § 520 lg 1 p 1 kohus määrab isikule esindaja eelkõige, kui teda ei esinda tsiviilkohtumenetlusteovõimeline isik ja kui kohus ei pea isikut ennast menetluses ära kuulama. Ajas vastavalt TsMS § 293 lg 1, § 522 lg 1 on määratud kohtupsühhiaatriaekspertiis ja eestkostet vajavale isikule vastavalt TsMS § 219 lg 1, lg 2 p 2, lg 5 on määratud advokaadist esindaja. Eestkostetav on isiklikult ära kuulatud tema elukohas.
15.Avaldaja nõudeks on täiseilse isiku üle eestkoste seadmine. Alates 01.07.2002.a kehtima hakanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause alusel isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. 3 (5)
2-10-53594
16.TsMS § 229 lg 1 alusel tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Avalduse juurde lisatud Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna 15.12.2009.a otsuse nr 575406 järgi raske püsiva liikumis- ja keskmise mälupuude tõttu esineb V. M.’il raske puue, millest tingituna vajab ta kõrvalabi söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel, liikumisel, suhtlemisel (t. lk. 6, 7).
17.Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 tulenevalt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. TsMS § 229 lg 2 alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus. SA Ahtme Haigla psühhiaater-ekspertarst G. B. poolt 02.03.2011.a koostatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr. 6 kohaselt esineb V. M.’il dementsus peale läbipõetud ajuverevalumit. Tema seisund on lõplik ja paranemist oodata ei ole (t. lk. 42, 43). Sama eksperdi poolt 16.03.2011.a esitatud täiendava arvamuse kohaselt seoses haigusega V. M. vajab kõigis, ka igapäevastes küsimustes ja tegevustes eestkostja määramist .(t. lk. 53)..
18.Avaldaja on põhjendanud eestkoste seadmist muu hulgas ka eestkostet vajava isiku nimel tehingute tegemise vajadusega. Eeltooduga on tuvastatud, et esineb seadusest tulenev alus isiku üle eestkoste seadmiseks Menetlusosalised on nõustunud eestkostja määramisega. Kohus hinnanud esitatud tõendeid kogumis, nõustub avaldusega.
19.Abielutunnistuse järgi avaldaja on eestkostet avaja isiku abikaasa (t. lk. 5) ja ta tegelikult täidab eestkostja ülesandeid. Teisi isikuid, keda saaks eestkostjaks määrata, ei ole avaldaja ega asjast puudutatud isikud kohtule teatanud. PKS § 174 lg 2 sätestatud asjaolusid, mille kohaselt avaldajat ei saa määrata oma abikaasa eestkostjaks, kohus ei tuvastanud. Sellepärast TsMS § 526 lg 2, lg 3 alusel kohus määrab avaldajat eestkostjaks eestkostetava kõigi asjade ajamiseks kuni 31.03.2016.a. Kohus otsustab eestkoste pikendamise eestkostja või Jõhvi valla avalduse alusel, kui selleks ajaks ei ole ära langenud edaspidine eestkoste vajadus.
20.Vastavalt TsMS § 526 lg 5 kohus keelab V. M.’il kõikide tehingute tegemise, eestkostetav tunnistatakse valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.
MENETLUSKULUD
21.Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel 200 krooni riigilõivu. TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel jätab kohus avaldaja kulud tema anda kanda. TsMS § 172 lg 2 teise lause järgi isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Selle säte alusel kohus jätab asjas määratud kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud 255.65 eurot (4 000 krooni) Eesti Vabariigi kanda. 4 (5)
2-10-53594
22.V. M.’i esindaja ei ole veel esitanud taotlust riigi õigusabi kulude hüvitamiseks. Kuna Viru Maakohtu 09.12.2010.a kohtumäärusega määrati esindaja kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud, jätab kohus esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.
23.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alusel TsMS, § 525 lg 1, lg2 , § 526, § 531 lg 1, lg 2, § 661 lg 2 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.