TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on L. M. avaldus täisealisele isikule A. B. ́le eestkostja määramiseks. Avaldaja taotleb eestkostja määramist A. B. ́le, kes ei tule toime iseseisva eluga, ta ei ole võimeline enda eest hoolitsema ja ei saa aru oma tegudest ega ei ole võimeline neid juhtima. A. B.`l on dementsuse ja liikumishäirete tõttu diagnoositud sügav puue, ta vajab pidevat abi. Avaldaja palub määrata teda oma ema A. B. eestkostjaks. Puudutatud isiku, Jõhvi Vallavalitsuse esindaja esitas 03. novembril 2010 arvamuse, milles nõustus eestkoste määramisega. Arvamuse kohaselt elab A. B. alates 2009.a. sügisest oma tütre L. juures. A. B.`le kuulub korter aadressil xxx, mille ülalpidamiseks tuleb pidevalt teha kulutusi. Esindaja arvamuse kohaselt ei ole A. B. võimeline iseseisvalt tegema mingeid tehinguid ega oma huve kaitsma. Puudutatud isikul on diagnoositud dementsus ja liikumispuue, talle on määratud sügav puue.Tütar L. on kogu aeg tegelenud ema hooldamisega. Esindaja palus avaldus rahuldada ja määrata L. M. oma ema A. B. eestkostjaks (tl. 13). Viru Maakohtu 10. novembri

2010 kohtumäärustega määrati A. B. ́le esindaja riigi kulul,

2(5)

samuti määrati A. B. ́le kohtupsühhiaatriline ekspertiis. A. B. suhtes teostati 24. detsembril 2010 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertarstide poolt kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Ekspertiisiakti kohaselt ei ole A. B. võimeline mõistma ümbritsevat ega juhtima oma tegusid. A. B. ei ole võimeline elama iseseisvat elu, ta põeb raskekujulist psüühikahäiret – ägeda algusega vaskulaarset dementsust, ta vajab kõrvalise isiku pidevat abi elementaarsete igapäevaelu vajaduste teostamiseks. A. B. ei ole võimeline osa võtma kohtuistungist, kuid tema isiklik ärakuulamine ei ohusta tema tervist. (tl. 29). Viru Maakohtu 21. veebruari 2011 menetlustoimingu protokollist nähtub, et menetlustoimingu käigus külastati A. B.`t tema elukohas aadressil Nooruse 8/11-9, Jõhvi linn. Protokolli kohaselt nimetas A. B. oma vanuseks 50 aastat, viibimiskoha ja sugulaste kohta ei osanud midagi öelda. A. B. liigub ise, kuigi vaevaliselt. Juures viibis L. M., kuid A. B. ei osanud öelda, kes ta talle on.

KOHTUISTUNG

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära avaldaja ja asjast huvitatud isiku seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Vastavalt TsMS § 520 lg 1, kohus määrab eestkoste seadmise menetluseks piiratud teovõimega täisealisele isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik. Viru Maakohtu 10. novembri 2010 kohtumäärusega määrati A. B. ́le riigi õigusabi osutaja, kohtumääruse võttis täitmisele vandeadvokaat Veljo Viilol. TsÜS § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kohus kontrollib iga 3(5)

kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. PKS § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid ning lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. PKS § 206 lg 1 kohaselt, eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravija sotsiaalteenust. 24.12.2010 koostatud ekspertiisiakti nr KP-91-10/2691 kohaselt ei ole A. B. võimeline mõistma ümbritsevat ega juhtima oma tegusid. A. B. ei ole võimeline elama iseseisvat elu, ta põeb raskekujulist psüühikahäiret – ägeda algusega vaskulaarset dementsust, ta vajab kõrvalise isiku pidevat abi elementaarsete igapäevaelu vajaduste teostamiseks. A. B. ei ole võimeline osa võtma kohtuistungist, kuid tema isiklik ärakuulamine ei ohusta tema tervist. (tl. 29). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et A. B. on piiratud teovõimega. Tema huve ei ole võimalik kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu ja tema üle tuleb seada eestkoste. TsMS § 526 lg 2 p 5 kohaselt märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Eksperdi arvamuse kohaselt vajab A. B. eestkostjat, kelle ülesannete ring peaks olema igakülgne ja arvestades A. B. seisundi kestvust ja püsivat iseloomu peaks eestkoste olema pidev. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, mistõttu tuleb lugeda, et A. B. on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. A. B.`l tuleb keelata kõikide tehingute tegemine ilma eestkostja nõusolekuta. L. M. on andnud nõusoleku olla ema eestkostjaks. Kohus määrab A. B. eestkostjaks L. M. kuni 24.03.2016.a, seejärel kuulub otsustamisele eestkoste lõpetamine või pikendamine. Kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada.

MENETLUSKULUD

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/.

4(5)

Vastavalt TsMS § 172 lg 3, /---/. Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud (ekspertiisitasu, õigusabikulud) riigi kanda.

TEATAVAKSTEGEMINE

Lähtuvalt TsMS § 531 lg 1 ja lg 2, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus teeb eestkostemenetlust lõpetava määruse teatavaks ka eestkostetavale ja tema esindajale. Kohus ei pea määruse põhjendust isiklikult eestkostetavale teatavaks tegema, kui see võib eestkostetava tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või eksperdiarvamuse kohaselt tekitada olulist kahju eestkostetava tervisele. Kohus teeb määruse teatavaks ka isiku elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele, samuti muudele TsMS § 532 lõikes 1 nimetatud isikutele, kelle kohus menetluses ära kuulas. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 520 lg 1, § 524 lg 5 p 1, § 525 lg 3, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse.

Marge Tamme Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.