Narva linna avaldus täisealisele isikule eestkoste määramise nõudes Avaldaja: Narva Linna Sotsiaalabiameti kaudu (rk 75009148, asukoht Linda 4, 20309 Narva; e-post [email protected]); Avaldaja esindaja: Jelena Valliste (e-post: [email protected]); Puudutatud isiku A I esindaja: Vandeadvokaat Sergei Politšev (e-post: [email protected]) Puudutatud isik: A I (IK XXX, elukoht: XXX); Puudutatud isik: Z K (IK XXX, elukoht: XXX).
Resolutsioon
1.Avaldus rahuldada.
2.Seada A I (isikukood XXX, elukoht: XXX) üle eestkoste kuni 24.03.2016.a ning määrata tema eestkostjaks Z K (isikukood XXX, elukoht: XXX), kellele anda esindusõigus eestkostetava suhtes kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.
3.Keelata A I kõikide tehingute tegemise.
4.Z K on A I seaduslik esindaja ning on kohustatud: • kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, samuti hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja 1 (5)
sotsiaalteenuseid (PKS § 206 lg 1); teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele, kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada (PKS § 206 lg 2); esitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta hiljemalt
31.aprillil 2011.a. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta (PKS § 202, § 184); esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku aruande oma ülesannete täitmisest eelneva aasta kohta hiljemalt järgneva aasta 31. jaanuaril. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid (PKS § 202, § 194 lg 2); teatama kohtule oma elukoha muutusest (PKS § 202, § 193 lg 1).
1.Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 24. märtsil 2016.a.
2.Kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada.
3.A I on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.
4.Jätta kõik avaldaja menetluskulud tema enda kanda.
5.Jätta A I esindaja kulud ning asjas määratud kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda.
6.Saata kohtumäärus avaldajale, A I esindajale ning Z K täitmiseks.
Edasikaebamise kord Kohtumäärus jõustub selle eestkostjale kättetoimetamisega. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.Narva linn (Sotsiaalabiameti kaudu) esitas 08. detsembril 2010.a Viru Maakohtule avalduse täisealisele A I üle eestkoste seadmiseks. Avalduse kohaselt A I põeb vaskulaarset dementsust. A I ei ole võimeline tegema iseseisvalt mingeid tehinguid ning ei tule toime iseseisva eluga. Avaldaja on seisukohal, et tervise seisundi tõttu A I ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida, mis põhjendab temale eestkostja määramise vajadust.
2.Avaldaja palub lähtudes A I terviseseisundist seada tema üle eestkoste ja määrata eestkostjaks Z K, kellele anda esindusõigust kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. Z K oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib kohtu poolt määratud ülesannetes A I tervise seisundi ja huvide kaitsmiseks. Menetluse käik
3.Viru Maakohtu 27.12.2010.a kohtumäärusega määrati A I riigi õigusabi osutaja. Eesti Advokatuuri juhatus nimetas kohtumääruse alusel esindajaks vandeadvokaat Sergei Politšev. 2 (5)
2-11-1926
4.Viru Maakohtu 27.12.2010.a kohtumäärusega määrati asjas kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Asjast puudutatud isiku Z K seisukoht
5.04.01.2011 esitatud avalduse kohaselt on Z K nõus olema A I eestkostjaks. Z K on nõus täitma eestkostja ülesandeid ja talle on teada A I peamised probleemid, mis on seotud tema õiguste ja huvide kaitsega. Ekspertiisi akt
6.09.03.2011 esitatud ekspertiisi aktist nr 36 tuleneb, et A I kannatab ajuinfarkti järgse nõrgamõistuslikkuse (dementsuse) all. A I oma vaimse seisundi tõttu ei ole võimeline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid. Vaimne seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust. 7.Ekspert Ilona Kalugina leiab, et uuritavat pole võimalik ära kuulata kohtuistungil ega tema tavalises keskkonnas (käitumine on ettearvamatu, isegi ohtlik). A I tema tervisliku seisundi tõttu tuleb määrata eestkostja. Isik vajab eestkostet oma elupäevade lõpuni. Puudutatud isiku esindaja seisukoht
8.21.jaanuaril 2011.a kuulas esindaja ära puudutatud isiku A I. 18.03.2011 esitatud seisukohas puudutatud isiku esindaja teatab, et küsitluse tulemusel tekkis mulje, et A I ei saa oma tegudest aru ega oska neid juhtida, vajab kõrvalabi. Esindaja on veendunud, et A I vajab eestkostet. Isik ei ole võimeline ilma kõrvalise abita ja juhtimisteta toime tulema igapäevaeluga ega iseseisvalt kaitsma oma õigusi ja huve.
9.Vestluses Z K kinnitas viimane, et ta tunneb A I ja on nõus olema tema eestkostjaks ning täitma kõiki eestkostja ülesandeid A I õiguste ja huvide kaitseks.
10.Esindaja leiab, et eestkoste seadmine on põhjendatud, avaldus tuleb rahuldada. Esindaja leiab, et eestkostet tuleb määrata kõikide tehingute ajamiseks. Esindaja on arvamusel, et A I tuleb määrata eestkostja varaliste õiguste ja isiklike huvide kaitseks viieks aastaks. Esindaja on arvamusel, et Z K on sobiv eestkostja kandidaat.
Avaldaja esindaja ärakuulamine
11.Kohus kuulas 24.03.2011 ära avaldaja esindaja Jelena Valliste telefoni teel. Esindaja kinnitas, et avaldaja jääb oma avalduse juurde ja palub määrata A I eestkostjaks Z K viieks aastaks. A. I ja Ž. K vahel tekkisid usaldusväärsed suhted, Z. K tegeleb nii A. I asjade korraldamisega kui ka hoolitseb tema koera ja kassi eest, kes on A. I jaoks on väga tähtsad. A. I usaldab ainult Z. K. Eeskostja kandidaadi Z K ärakuulamine 3 (5)
2-11-1926
12.Kohus kuulas 24.03.2011 ära eestkostja kandidaadi Z K telefoni teel. Z K kinnitas, et ta on nõus olema A I eestkostjaks. A. I on väga raske iseloom, kuid Z. K ta usaldab. Z. K praktiliselt pidevalt on A. I kõrval ja aitab teda ja tema loomi. Puudutatud isiku, kellele eestkostja määramist taotletakse, ärakuulamine
13.TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulab kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. TsMS § 524 lg 5 p 1 kohaselt kohus ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed.
14.09.03.2011 esitatud ekspertiisi aktist nr 36 tuleneb, et A. I pole võimalik ära kuulata kohtuistungil ega tema tavalises keskkonnas (käitumine on ettearvamatu, isegi ohtlik).
15.Lähtudes ekspertiisiaktist ei pidanud kohus võimalikuks A. I ärakuulamist, kuna leiab, et sellest eksperdi arvamusest lähtudes tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed. Tema tahe on välja selgitatud riigi õigusabi korras määratud esindaja, avaldaja esindaja ja eestkostja kandidaadi kaudu. Kohtumääruse põhjendused
16.Kohus tutvunud avaldusega, puudutatud isiku ja menetlusosalise esindajate seletustega, kuulanud ära puudutatud isikud ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
17.Avaldaja nõudeks on täisealise isiku üle eestkoste seadmine. Alates 01.07.2002.a kehtima hakanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause alusel isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.
18.Avalduse juurde lisatud psühhiaatri Aleksandr Spivak poolt väljastatud tõendi kohaselt on A I vaskulaarne dementsus, isik vajab pidevat hoolsust, kõrvalabi ja juhendamist.
19.TsMS §229 lg2 alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus. SA Narva Haigla ekspert Ilona Kalugina poolt 25.02.2011.a koostatud ekspertiisiakti nr 36 kohaselt kannatab ajuinfarkti järgse nõrgamõistuslikkuse all. A I ei ole suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid.
20.PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. PKS § 206 lg 1 kohaselt, eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenust. 4 (5)
2-11-1926
21.Avaldaja on põhjendanud eestkoste seadmist muu hulgas ka eestkostet vajava isiku nimel tehingute tegemise vajadusega. Menetlusosalised on nõustunud eestkostja määramisega. Kohus hinnanud esitatud tõendeid, nõustub avaldusega. Eestkostjaks määratav isik tegelikult täidab eestkostja ülesandeid. Avaldaja esindaja ja asjast puudutatud isik on teatanud, et teisi isikuid, keda saaks alternatiivselt eestkostjaks määrata, ei ole.
22.PKS § 174 lg 2 sätestatud asjaolusid, mille kohaselt Z K ei saa määrata eestkostjaks, kohus ei tuvastanud. Et Z K saaks teha eestkostet vajava isiku nimel tehingud, kohus rahuldab avalduse ja TsMS § 526 lg 2, lg 3 alusel määrab teda eestkostjaks eestkostetava kõigi asjade ajamiseks kuni 23.03.2016.a. Kohus otsustab eestkoste pikendamise avaldaja või eestkostja avalduse alusel, kui selleks ajaks ei ole ära langenud edaspidine eestkoste vajadus.
23.Vastavalt TsMS § 526 lg 5 kohus keelab A I kõikide tehingute tegemise, eestkostetav tunnistatakse valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Menetluskulud
24.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
25.Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel 12,78 eurot riigilõivu. TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel jätab kohus avaldaja tasutud menetluskulud tema enda kanda.
26.TsMS § 172 lg 3 teise lause järgi isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Selle säte alusel kohus jätab kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda.
27.Kuna Viru Maakohtu 27.12.2010.a kohtumäärusega määrati eestkoste seadmise menetluses esindaja ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud, siis TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel jätab kohus ka esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.
28.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alusel TsMS, § 525 lg 1, lg2, § 526, § 531 lg 1, lg 2, § 661 lg 2 sätete kohaselt.