Narva linna avaldus täisealisele isikule eestkoste määramise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Narva Linna Sotsiaalabiameti kaudu (rk 75009148, asukoht Linda 4, 20309 Narva; e-post [email protected]); Avaldaja esindaja: Svetlana Timofejeva (e-post: [email protected]); Puudutatud isiku V U esindaja: Vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (e-post: [email protected]) Puudutatud isik: V U (IK XXX, viibib SA-s Narva-Jõesuu Hooldekodu aadressil Metsa 5, Narva-Jõesuu 29021); Puudutatud isik: N T (IK XXX, elukoht: XXX, tel XXX, e-post:
XXX).
Resolutsioon
1.Avaldus rahuldada.
2.Seada V U (isikukood XXX, viibib SA-s Narva-Jõesuu Hooldekodu aadressil Metsa 5, Narva-Jõesuu 29021) üle eestkoste kuni 23.03.2016.a ning määrata tema eestkostjaks N T (isikukood XXX, elukoht: XXX), kellele anda esindusõigus eestkostetava V U suhtes kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.
N T on V U seaduslik esindaja ning on kohustatud: kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, samuti 1 (6)
2-11-2811 hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid (PKS § 206 lg 1); teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele, kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada (PKS § 206 lg 2); esitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta hiljemalt
31.aprillil 2011.a. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta (PKS § 202, § 184); esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku aruande oma ülesannete täitmisest eelneva aasta kohta hiljemalt järgneva aasta 31. jaanuaril. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid (PKS § 202, § 194 lg 2); teatama kohtule oma elukoha muutusest (PKS § 202, § 193 lg 1).
5.Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 23. märtsil 2016.a.
6.Kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada.
7.V U on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.
8.Jätta kõik avaldaja menetluskulud tema enda kanda.
9.Jätta V U esindaja kulud ning asjas määratud kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda.
10.Saata kohtumäärus avaldajale, V U esindajale ning N T täitmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumäärus jõustub selle eestkostjale kättetoimetamisega. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.Narva linn (Sotsiaalabiameti kaudu) esitas 17. jaanuaril 2011.a Viru Maakohtule avalduse täisealisele V U üle eestkoste seadmiseks. Avalduse kohaselt V U haiguse diagnoos on raske vaimne alaareng käitumishäiretega. V U ei ole võimeline tegema iseseisvalt mingeid tehinguid ning ei tule toime iseseisva eluga. Avaldaja on seisukohal, et psüühilise seisundi tõttu V U ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida, mis põhjendab temale eestkostja määramise vajadust.
2.V U viibib ööpäevaringselt SA-s Narva-Jõesuu Hooldekodu. Avaldaja palub lähtudes V U terviseseisundist seada tema üle eestkoste ja määrata eestkostjaks N T, kellele anda esindusõigust kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. N T oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib kohtu poolt määratud ülesannetes V U tervise seisundi ja huvide kaitsmiseks. Menetluse käik 2 (6)
2-11-2811
3.Viru Maakohtu 26.01.2011.a kohtumäärusega määrati V U riigi õigusabi osutaja. Eesti Advokatuuri juhatus nimetas kohtumääruse alusel esindajaks vandeadvokaat Tiina Mare Hiob.
4.Viru Maakohtu 26.01.2011.a kohtumäärusega määrati asjas kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Asjast puudutatud isiku N T seisukoht
5.14.02.2011 esitatud avalduse kohaselt on N T nõus olema V U eestkostjaks. N T on nõus täitma eestkostja ülesandeid ja talle on teada V U peamised probleemid, mis on seotud V U õiguste ja huvide kaitsega. Puudutatud isiku esindaja seisukoht
6.15. veebruaril 2011.a kuulas esindaja ära puudutatud isiku V U. Ärakuulamisel viibis SA Narva-Jõesuu HK arengujuht pr Tiiu Toom ja hooldustöötaja. 25.02.2011 esitatud seisukohas puudutatud isiku V U esindaja on veendunud, et V U ei ole suuteline mõistma eestkostemenetluse tähendust ega suuda avaldada arvamust eestkostja isiku suhtes, ega mõista abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Ka hooldekodu arengujuht Tiiu Toom avaldas arvamuse, et V U vajab eestkostet, ta ei tule toime iseseisvalt oma elu korraldamisega.
7.Esindaja leiab, et eestkoste seadmine on põhjendatud, avaldus tuleb rahuldada. Esindaja leiab, et eestkostet tuleb määrata kõikide tehingute ajamiseks. Esindaja on arvamusel, et V U tuleb määrata eestkostja varaliste õiguste ja isiklike huvide kaitseks viieks aastaks, eestkostja ülesannete ringi piirata ei ole vaja. Esindaja on arvamusel, et N T on sobiv eestkostja kandidaat. Ekspertiisi akt
8.28.02.2011 esitatud ekspertiisi aktist nr 28 tuleneb, et V U kannatab raske vaimse alaarengu käitumishäiretega all. Kõne, mälu ja intellekt on välja arenemata, periooditi on psühhopaatiataoline käitumine. V U oma vaimse seisundi tõttu ei ole võimeline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid. Vaimne seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust.
9.Ekspert Vladimir Savin leiab, et uuritavat pole võimalik ära kuulata kohtuistungil ega tema tavalises keskkonnas ning V U tema tervisliku seisundi tõttu tuleb määrata eestkostja. Eestkostet vajab uuritav eluaegselt.
Eeskostja kandidaadi N T ärakuulamine Kohus kuulas 23.03.2011 ära eestkostja kandidaadi N T telefoni teel. N T kinnitas, et ta on nõus olema V U eestkostjaks. N T teatas kohtule, et kohtus temaga Narva-Jõesuu Hooldekodus, ta oli rahulik. Ta ise ei saa oma asjadega tegeleda, näiteks dokumendid vormistada. Ta vajab eestkostet. Sellest, et tal on õde, kuulas N. T esimest korda, talle ei 3 (6)
2-11-2811 rääkinud sellest ei Narva Sotsiaalabiameti töötaja ega ka Narva-Jõesuu Hooldekodu sotsiaaltöötaja, vastupidi, räägiti, et V. U mitte keegi ei külasta. N. T püüab otsida, kas V. U tõesti on õde. N. T palus lahendada avaldus kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata ja saata talle kohtulahend. Puudutatud isiku, kellele eestkostja määramist taotletakse, ärakuulamine
10.TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulab kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. TsMS § 524 lg 5 p 1 kohaselt kohus ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed.
11.28.03.2011 esitatud ekspertiisi aktist nr 28 tuleneb, et V. U pole võimalik ära kuulata kohtuistungil ega tema tavalises keskkonnas.
12.Lähtudes ekspertiisiaktist ei pidanud kohus võimalikuks V. U ärakuulamist. Tema tahe püüdis välja selgitata riigi õigusabi korras määratud esindaja, kuid see osutus võimatuks V. U tervisliku seisundi tõttu. Kohtumääruse põhjendused
13.Kohus tutvunud avaldusega, puudutatud isiku ja menetlusosalise esindajate seletustega, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
14.Avaldaja nõudeks on täisealise isiku üle eestkoste seadmine. Alates 01.07.2002.a kehtima hakanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause alusel isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.
15.Avalduse juurde lisatud psühhiaatri Aleksandr Spivak poolt väljastatud tõendi kohaselt on V U raske vaimne alaareng, on määratud sügav puue (t. lk. 7).
16.TsMS §229 lg2 alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus. SA Narva Haigla ekspert Vladimir Savini poolt 06.02.2011.a koostatud ekspertiisiakti nr 28 kohaselt kannatab raske vaimse alaarengu käitumishäiretega all. V U ei ole suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid. Ekspert leiab, et V U vajab eestkostja määramist oma elupäevade lõpuni.
17.Kuni 01.07.2010.a kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud PKS § 210 lg 1 näeb ette, et sama seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb antud juhul kohaldada alates 01.07.2010.a jõustunud perekonnaseadust. 4 (6)
2-11-2811
18.PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. PKS § 206 lg 1 kohaselt, eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenust.
19.Avaldaja on põhjendanud eestkoste seadmist muu hulgas ka eestkostet vajava isiku nimel tehingute tegemise vajadusega. Menetlusosalised on nõustunud eestkostja määramisega. Kohus hinnanud esitatud tõendeid, nõustub avaldusega. Eestkostjaks määratav isik tegelikult täidab eestkostja ülesandeid. Avaldaja esindaja ja asjast puudutatud isik on teatanud, et teisi isikuid, keda saaks alternatiivselt eestkostjaks määrata, ei ole.
20.PKS § 174 lg 2 sätestatud asjaolusid, mille kohaselt N T ́t ei saa määrata eestkostjaks, kohus ei tuvastanud. Et N T saaks teha eestkostet vajava isiku nimel tehingud, kohus rahuldab avalduse ja TsMS § 526 lg 2, lg 3 alusel määrab teda eestkostjaks eestkostetava kõigi asjade ajamiseks kuni 23.03.2016.a. Kohus otsustab eestkoste pikendamise avaldaja või eestkostja avalduse alusel, kui selleks ajaks ei ole ära langenud edaspidine eestkoste vajadus.
21.Vastavalt TsMS § 526 lg 5 kohus keelab V U kõikide tehingute tegemise, eestkostetav tunnistatakse valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Menetluskulud
22.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
23.Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel 12,78 eurot riigilõivu. TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel jätab kohus avaldaja tasutud menetluskulud tema enda kanda.
24.TsMS § 172 lg 3 teise lause järgi isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Selle säte alusel kohus jätab kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda.
25.Kuna Viru Maakohtu 26.01.2011.a kohtumäärusega määrati eestkoste seadmise menetluses esindaja ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud, siis TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel jätab kohus ka esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.
26.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alusel TsMS, § 525 lg 1, lg2, § 526, § 531 lg 1, lg 2, § 661 lg 2 sätete kohaselt.