Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) pankrotiavaldus EQ Ehitab OÜ vastu
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 9. detsembri 2010 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
EQ Ehitab OÜ (pankrotis) määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (võlgnik) – EQ Ehitab OÜ (registrikood: 11357604), esindaja juhatuse liige E.L. Vastustaja (võlausaldaja) – Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu Pankrotihaldur Margo Normann
esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 9. detsembri 2010 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud esitaja kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest.
ringkonnakohtus
jätta
määruskaebuse
ASJAOLUD
1.Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu esitas maakohtule pankrotiavalduse EQ Ehitab OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt moodustab võlgniku maksuvõlgnevus 29.06.2010 seisuga 14 791 356.08 krooni. Maksuvõlg on kujunenud võlgniku esitatud maksudeklaratsioonides arvutatud ja maksuseaduse alusel maksuhalduri poolt määratud maksusummadest ning nendelt arvestatud intressidest, sh kinnipeetud tulumaks 1 344 172 krooni, sotsiaalmaks 2 181 452.37 krooni, kogumispensionimakse 131 526 krooni, töötuskindlustusmakse 59 186 krooni, käibemaks 5 990 344 krooni, maamaks 1295 krooni, intressinõue 114 545 krooni, nõuded kokku 9 822 520.37 krooni, arvestuslik intress 4 968 835.71 krooni. Nõuete osas on väljastatud neli haldusakti (18.06.2008 korraldus nr 13-2.1/7935, 22.05.2009 korraldus nr 13-11/6493, 27.01.2010 maksuotsus nr 12.2-3/6479-10, 09.02.2010 maksuotsus nr 12.2-3/9167-5), mis on võlgniku poolt vaidlustamata. 25.07.2008 tegi maksuhaldur võlgnikule pankrotihoiatuse ettepanekuga tasuda maksuvõlg 10 päeva jooksul alates pankrotihoiatuse kättesaamisest. Pankrotihoiatus toimetati võlgnikule kätte 30.07.2008 vastavalt MKS § 54 lg-le 6. Pankrotihoiatusele võlgnik ei reageerinud. Võlgniku maksuvõla sundtäitmine on algatatud 23.06.2008. Maksuhalduri sooritatud täitetoimingute tulemusel ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda. Täitmisavaldused kohtutäituritele on edastatud 18.07.2008, 19.01.2010, 17.03.2010 ja 20.05.2010 ning algatatud on täiteasjad nr 171/2008/1582, 048/2010/39, 048/2010/354 ja 171/2010/603. Perioodil
18.07.2008-29.06.2010 on täitemenetluste raames laekunud maksuvõlgade katteks 0 krooni. Täitemenetluses on selgunud, et võlgnikul puudub võlausaldajate nõuete rahuldamiseks vara. Ainukeseks võlgniku omandis olevaks varaks on kinnistu, mille väärtus ei ületa 300 000 krooni. Kinnistule on seatud hüpoteegid, mis tagavad nõudeid kolmanda isiku vastu. Hüpoteegipidaja on edastanud täitmisele avalduse sissenõude pööramiseks nimetatud kinnisvara osas. Kinnisvara müügist laekuvat raha ei jätku isegi hüpoteekidega tagatud nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul on muuhulgas täitmata maksukohustused, mis muutusid sissenõutavaks jaanuaris 2008 (12.2007 käibemaks 5 868 000 krooni). 2008. a jooksul on maksuvõlg kasvanud kahekordseks. Võlgnikul puudub majandustegevus. Võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlused erinevate sissenõudjate kasuks. On selge, et võlgniku vara ei jätku kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Tegemist on makseraskustega, mis ei ole ajutise iseloomuga ning seega tuleb välja kuulutada pankrot.
2.Tartu Maakohtu 16.11.2010 määrusega algatati EQ Ehitab OÜ pankrotimenetlus. Ajutiseks pankrotihalduriks nimetati Margo Normann.
3.Ajutise halduri aruande järgi on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ettevõte ei tegutse alates aprillist 2008. Ajutisel halduril ei ole olnud võimalik tutvuda võlgniku raamatupidamisega, sest juhatuse liige E.L. töötab Soome Vabariigis ja kinnitas telefoni teel, et raamatupidamisdokumente tema valduses ei ole, dokumendid olevat jäänud endise juhatuse liikme T.P. kätte. Võlgnikul on esitamata majandusaasta aruanded 2008. ja 2009. a kohta. Ettevõttele on tehtud 07.07.2010 hoiatusmäärus Tartu Maakohtu registriosakonnas 2008. a majandusaasta aruande esitamata jätmise eest, kuid sellele ei ole reageeritud. Võlgnikul on käibevara X.XX krooni Nordea Pank Finland PLC Eesti filiaalis. Materiaalset põhivara on väärtusega XXX XXX krooni; võlgnikule kuulub kinnistu XXX . Kinnistule on seatud hüpoteegid summas 2 600 000 krooni ja 1 300 000 krooni AS SEB Pank kasuks. Võlgnik võlgneb Maksu- ja Tolliametile 15 734 970 krooni, AS-le SEB Pank 1 320 693 krooni, AS-le EMT 3696 krooni, kokku 17 064 359 krooni. Võlgnikul puudub maksevõime, kuna tal puuduvad likviidsed vahendid lühiajaliste kohustuste täitmiseks. Arvestades, et võlgniku vara
väärtus on tühine võrreldes kohustuste mahuga, on selge, et võlgnik ei ole võimeline võlausaldajate nõudeid rahuldama.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus kuulutas 09.12.2010 määrusega välja EQ Ehitab OÜ pankroti, nimetas pankrotihalduriks M. Normanni, määras võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja 06.01.2011, kinnitas ajutise halduri tasu kokku koos käibemaksuga 7800 krooni, mis tuleb maksta välja pankrotivara arvelt Advokaadibüroo Normann ja Partnerid kasuks, ning otsustas teatada prokurörile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks, et juhatuse liikme E.L. tegevuses esinevad KarS § 3851 ja § 3811 järgi kvalifitseeritavate kuritegude tunnused. Määruse kohaselt leidis kohus, ära kuulanud ajutise halduri seletuse ja tutvunud ajutise halduri aruandega, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. 08.12.2010 ajutisele haldurile esitatud kinnistute müügilepingud, mille järgi saabub võlgnikul oletatav nõudeõigus 2018. a, ei ole aluseks pankroti mitte välja kuulutamiseks. Käesoleval ajal ületavad nõuded vara maksumust, ettevõttel majandustegevust ei ole ja ettevõte on käesoleval ajal maksejõuetu. Pankroti väljakuulutamise põhjenduseks on ka asjaolu, et kuigi äriühingule on tehtud hoiatusmäärus, mille tagajärjeks on äriühingu äriregistrist kustutamine likvideerimismenetluseta, ei ole ettevõte sellele hoiatusmäärusele reageerinud.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.EQ Ehitab OÜ (pankrotis) taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ning EQ Ehitab OÜ pankroti väljakuulutamata jätmist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt puudub pankroti väljakuulutamiseks nii materiaalne kui formaalne alus (PankrS § 31 lg 1; § 1 lg 2, 3; § 10 lg 1). Võlgnik ei ole maksejõuetu ning pankrotiavalduse esitanud isik on ise annulleerinud 25.07.2008 pankrotihoiatuses kirjeldatud nõuded, täitemenetluses ei ole nõuded jäänud rahuldamata vara puudumise tõttu, samuti pole täitemenetluses ilmnenud, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Võlgnik oli sunnitud majandustegevuse 2008. a lõpetama, kuna maksuhaldur asus õigusvastaselt nõudma äriühingult suuri maksusummasid, mis alles 2010. a tühistati. Nende asemele konstrueeriti kohe uued, kuid vastavaid maksuotsuseid nägi võlgniku seaduslik esindaja alles käesoleva menetluse materjale saades. Võlgniku seaduslik esindaja soovib need vaidlustada. Kaevatav määrus on tehtud ilma, et ajutisel halduril või kohtul oleks olnud objektiivseid tõendeid või raamatupidamisdokumente. Mida nende dokumentide saamiseks on tehtud, määruses sisuliselt kirjas pole. Dokumendid on võimalik saada ning neist selgub asjaolu, et võlgnikku ei saa pidada maksejõuetuks. Äärmisel juhul saab rääkida hetkelisest likviiduskriisist, mille on tekitanud maksuhalduri käitumine nii võlgniku kui teiste isikute suhtes. Pankrotiavalduse lk 3 allmärkuses nr 7 on märgitud, et maksuhaldur nõudis esialgu 18.06.2008 korralduse nr 13-2.1/7935 alusel maksuvõlga summas 6 648 956 krooni, millest 6 498 000 krooni moodustas 2008 aprilli käibemaks. Vastav maksusumma oli käsitluse all haldusasjas nr 3-08-2319, mille arengute tõttu möönis maksuhaldur 09.02.2010 oma käitumise õigusvastasust ning annulleeris viidatud 6 498 000 krooni suuruse käibemaksuvõla. Allmärkusest nr 7 tuleneb, et 18.06.2008 korralduse nr 13-2.1/7935 alusel nõutakse üksnes põhivõlga 11 272.37 krooni ja intresse 114 545 krooni. Intressinõue 114 545 krooni ei saa olla õiguspärane, kuna korraldusest nähtub, et intressid summas 112 603 krooni tulenevad õigusvastaselt määratud käibemaksusummast 6 463 391 krooni, muudelt nõuetelt on intressid vaid 1942 krooni. Seega, kui maksuhaldur tegi 25.07.2008 võlgnikule pankrotihoiatuse, siis tema enda väiteid arvestades saanuks maksimaalne summa olla 13 214.37 krooni, mille alusel poleks pankrotimenetlust algatada saanud (PankrS § 15 lg 3 p 3).
Käesoleval hetkel üritab maksuhaldur väita, et võlgnikul on uus võlgnevus 09.02.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/9167-5 alusel summas 5 868 000 krooni, kuid esindusõiguse taastumisel soovib võlgniku seaduslik esindaja selle maksuotsuse vaidlustada, sest selles toodud alused on ainetud ja absurdsed: maksuhaldur osundab, et võlgnik ja Anti Õigusabi OÜ (kustutatud) tegid omavahel teeseldud tehingu kinnistutega, mille müügihinnale lisandus käibemaks summas 5 868 000 krooni, millise summa maksuhaldur võlgnikule õigusvastaselt tagastas. Anti Õigusabi OÜ (kustutatud) on tänaseks kustutatud, millest tulenevalt on võlgnikul ära kadunud kohustus tasuda Anti Õigusabi OÜ-le (kustutatud) lepinguhind 32 600 000 krooni + KM. Märgitud kohustuse äralangemine on aga muutnud võlgniku bilansi äärmiselt heaks ning rääkida ei saa püsivast maksejõuetusest. Samas isegi juhul, kui vastav nõue peaks olema õiguspärane koos muude maksuhalduri väidetavate nõuetega summas ca 15 000 000 krooni, ületab äriühingu omakapital enam kui kahekordselt maksuhalduri nõutud summad. Ajutine haldur on jätnud asjaolud välja selgitamata ega ole teinud midagi selleks, et raamatupidamisdokumente saada. Ajutine haldur võttis E.L. ühendust alles üks päev enne istungit, s.o 08.12.2010. 08.12.2010 toimetati haldurile leping, mille alusel on võlgnikul õigus saada 42 598 000 krooni. TsÜS § 66 ega ükski muu säte ei välista vara hulgast tulevikus tekkivaid nõudeid, millest tulenevalt on kohus jätnud õigusvastaselt nõudeõiguse summas 42 598 000 krooni arvesse võtmata. Samas ei ole kohus tähele pannud ka 38 468 000 krooni võrra võlgniku kohustuste vähenemist Anti Õigusabi OÜ kustutamise tõttu. Maksuhalduri nõuded ei ole selged, mida kinnitab asjaolu, et maksuhaldur on esitanud nii võlgniku kui viimase äripartneri OÜ Aruküla Arendus vastu ainetuid ja üksteist välistavaid nõudeid, millest on ise hiljem loobunud. Võlgniku, OÜ Aruküla Arendus, ja maksuhalduri vahel oli vaidlus haldusasjas nr 3-08-2319 seoses asjaoluga, et võlgnik müüs OÜ-le Aruküla Arendus Harjumaal Raasiku vallas 26 kinnisasja hinnaga 42 598 000 krooni, sh käibemaks 6 498 000 krooni. Tehingust tekkis võlgnikul kohustus tasuda käibemaksusumma riigile ning OÜ-l Aruküla Arendus tekkis samas summas käibemaksu tagastusnõue. 27.10.2008 maksuotsuses leidis maksuhaldur, et tehing oli maksuõiguslikult näilik ja OÜ-l Aruküla Arendus pole õigust saada tagasi käibemaksu summas 6 517 164 krooni (kinnistute müügitehingu käibemaks 6 498 000 krooni + notarkulude käibemaks 19 164 krooni, maksuotsuse resolutsiooni p 2). Maksuotsuse resolutsiooni p-s 1 leidis maksuhaldur samas, et OÜ Aruküla Arendus peaks sama summa hoopis riigile tasuma. Kui tehing on näilik, siis ei saa üldse mingit maksukohustust tekkida. Vastavat asjaolu selgitas Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2010 lahend. 17.10.2008 esitas maksuhaldur hagi tsiviilasjas nr 2-08-68233, nõudes mh ülalkirjeldatud 26 kinnisasja müügitehingu kehtetuks tunnistamist, kuna sellega olevat kahjustatud maksuhalduri kui võlausaldaja huve – tehinguga viidi võlgniku omandist välja vara ning tal puuduvat seega võimalus tasuda tehingult käibemaksu. Seega 27.10.2008 seisuga olid maksuhalduri seisukohad täiesti vastuolulised ja üksteist välistavad: esiteks leidis maksuhaldur, et tehing on näilik, millest omakorda MKS § 83 lg-st 4 lähtuvalt tuleb järeldada, et see ei kuulu üldse maksustamisele; samas asus maksuhaldur võlgnikult vastavat käibemaksusummat sisse nõudma ja kui see täitemenetluses ei õnnestunud, pöördus kohtu poole tehingute kehtetuks tunnistamiseks, mille tagajärjel oleks kadunud ka käibemaksu nõue võlgniku vastu. Kolmandaks asus maksuhaldur hoolimata sellest, et ta juba nõudis vastava summa tasumist nii võlgnikult kui pidas tehingut samas näilikuks, kõnealust käibemaksusummat nõudma ka OÜ-lt Aruküla Arendus. Maksuhaldur tugineb tsiviilasjas nr 2-08-68233 täpselt samadele täitedokumentidele ning hagi on tsiviilasjas tagatud. Samal ajal on maksuhaldur esitanud hagi A.P. vastu tsiviilasjas nr 2-10-30521, nõudes samadele täitedokumentidele tuginedes mitmete tehingute kehtetuks tunnistamist. Tsiviilasja nr 2-1030521 nõue on täiesti ebaloogiline: nimelt asub maksuhaldur 27.01.2010 maksuotsuses nr 12.2-3/6479-10 seisukohale (p 1.2.1), et 31.01.2008 A.P. le tehtud väljamakse 5 000 000 krooni ei ole mitte laen, vaid töötasu, millelt tuleb arvestada tulumaksu, sotsiaalmaksu,
kogumispensioni makseid ja töötuskindlustusmakseid. Nõue on tagatud, kuna kohus arestis hagi tagamise korras tsiviilasjas nr 2-10-30521 A.P. le kuuluvaid AS Ilo aktsiaid vastava summa ulatuses. Samas tsiviilasjas nr 2-10-30521 palub maksuhaldur välja mõista A.P. lt 5 000 000 krooni, mis tähendab seda, et pärast märgitud summa tagastamist ei ole A. Päiv töötasu saanud ning kaob ära enamus 27.01.2010 maksuotsusega nr 12.23/6479-10 määratud summadest, kokku 3 705 064 krooni ja intressid. Lisaks maksuhaldur viitab, et täitemenetluse käigus pole tal õnnestunud oma nõudeid rahuldada, samas pankrotiavalduse p-st 1.4 ja avalduse lisast 16 tuleneb, et maksuhaldur on ise keelanud võlgniku kinnisvara müügi.
6.EQ Ehitab OÜ (pankrotis) esitas 10.02.2011 ringkonnakohtule ka määruskaebuse täienduse, kus esitab täiendavalt asjaolusid, millele on tähelepanu juhtinud üks võlausaldajatest, OÜ FOORUKS GRUPP, oma määruskaebuses seoses Maksu- ja Tolliametile määratud häältega. Määruskaebuse täienduse kohaselt on OÜ FOORUKS GRUPP põhjendatult toonud esile, et maksuhalduri põhisumma nõue 9 510 424 krooni ja intressinõue 5 868 000 krooni on põhjendamatud. Õiguspäraseks peab OÜ FOORUKS GRUPP põhinõuet summas 196 256.37 krooni (samas ei annaks isegi vastava nõude olemasolu alust pankroti väljakuulutamiseks, kuna toimunud on muu oluline rikkumine). Määruskaebuse esitaja rõhutab, et maksuhalduri nõue 27.01.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/6479-10 alusel summas 3 642 424 krooni on vastuoluline. 27.01.2010 maksuotsuses nr 12.2-3/6479-10 käsitleb Maksu- ja Tolliamet A.P. le üle kantud summat töötasuna, millelt maksuhaldur nõuab seaduses ettenähtud makse – vastavale positsioonile tugineb maksuhaldur ka pankrotiavalduses. Samas tsiviilasjas nr 2-10-30521 käsitleb maksuhaldur sama summat laenuna. Maksuhalduril on kohutus võtta selge positsioon, mida ja mis alustel nõutakse – seni tuleb nõue lugeda ebaselgeks ning see ei saa olla pankroti väljakuulutamise aluseks. Määruskaebuse esitaja ühineb ka OÜ FOORUKS GRUPP seisukohaga, et 09.02.2010 maksuotsus nr 12.2-3/9167-5 summas 5 868 000 krooni on kehtetu tulenevalt MKS § 46 lg 3 p 7 ja § 63 lg 2 p 5 sätetest, kuna selle maksuotsusega ei ole kohustatud võlgnikku tasuma määratud maksusummat 5 868 000 krooni. Kuna põhisummad on õigusvastased, on seda ka intressinõuded.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
7.Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Maksukohustuslaste registri andmetel moodustab pankroti väljakuulutamise seisuga 09.12.2010 võlgniku maksuvõlg koos intressidega 15 734 778.78 krooni. Võlgniku enda poolt deklareeritud ja täitmata jäetud maksukohustuste maht moodustab 133 616.37 krooni, millele lisandub intress. Maksuhalduri poolt haldusaktidega määratud maksukohustused on 27.01.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/6479-10 ja 09.02.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/9167-5 määratud maksukohustused ning maamaksuteadetega määratud maamaks. 27.01.2010 maksuotsus on võlgnikule kätte toimetatud 01.02.2010 ja 09.02.2010 maksuotsus 12.02.2010 MKS § 54 lg 6 kohaselt. Võlgnik ei ole nimetatud haldusakte vaidlustanud ettenähtud korras ja tähtajal. HMS § 61 lg 2 järgi kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Vastavalt MKS § 146 lg-le 1 ja HMKS § 121 lg-le 1 ei vabasta vaide või kaebuse esitamine haldusaktidega pandud kohustuse täitmisest. HMS § 60 lg 2 järgi on
kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Seega ei saa võlgnikule haldusaktidega määratud maksukohustused olla käesolevas menetluses vaidlusobjektiks ning võlgniku vastuväited võlausaldaja nõudeid käsitlevatele haldusaktidele tuleb jätta tähelepanuta. Võlgnik on maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 kui ka PankrS § 1 lg 3 tähenduses. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu ka siis, kui raamatupidamislikult katab võlgniku vara tema kohustusi, kuid likviidsete vahendite puudumise tõttu ei ole võlgnik suuteline rahuldama võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid. Võlgniku majandusliku olukorra vastavust PankrS § 1 lg-s 2 sätestatud olukorrale kinnitab võlgniku seaduslik esindaja määruskaebuses, kinnitades, et tegemist on „hetkelise likviidsuskriisiga”. Lähtudes asjaolust, et sundtäitmine on algatatud 18.07.2008 ning täitemenetluste raames on laekunud maksuvõlgade katteks 0 krooni, ei saa rääkida „hetkelisest” likviidsuskriisist, vaid tegemist on püsiva suutmatusega täita võlausaldaja(te) nõudeid. Maakohus on õigesti leidnud, et 26.04.2008 sõlmitud kinnistute müügilepingust tulenev nõudeõigus ei võimalda võlausaldajate nõudeid rahuldada, mistõttu puudub alus võlgniku pankroti mitte välja kuulutamiseks. Kuna võlgniku seaduslik esindaja on rikkunud pankrotiseadusega pandud teabe ja dokumentide andmise kohustust (26.04.2008 müügileping esitati ajutisele haldurile üks päev enne kohtuistungit 08.12.2010), siis puudus nii ajutisel halduril kui kohtul võimalus põhjalikult analüüsida kõnealuse nõudeõigusega seonduvat. Võlausaldaja leiab, et tegemist on sisuliselt lootusetu nõudeõigusega, mille väärtus on 0 krooni. 27.10.2008 maksuotsuse ja haldusasjas nr 3-08-2319 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2010 otsuse kohaselt on haldus- ja halduskohtu menetlustes tuvastatud 26.04.2008 müügilepingu näilikust – tehingu tegelik eesmärk oli tekitada olukord, kus müügilepingu mõlema poole seadusliku esindajana tegutsev E.L. saaks OÜ Aruküla Arendus poolt esitada riigile sisendkäibemaksu tagastusnõude, jättes kinnistute müügist tasumisele kuuluva käibemaksu tasumise kohustuse selleks vahendeid mitteomava EQ Ehitab OÜ kanda. Näilik tehing on TsÜS § 89 lg 2 kohaselt tühine ning TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega on alused väita, et võlgnikul puudub 26.04.2008 tehingust tulenev müügihinna tasumise nõudeõigus OÜ Aruküla Arendus vastu. Omades reaalset nõuet 42 598 000 krooni, ei lase mitte ükski mõistlik ettevõtja ennast äriregistrist kustutada. 26.04.2008 lepingu järgi muutub müügihinna tasumise kohustus sissenõutavaks 24.04.2018 ning seega ei saaks võlausaldajate juba sissenõutavaks muutunud nõudeid rahuldada 26.04.2008 müügilepingust tuleneva nõudeõiguse arvelt. Samas ka siis, kui müügihinna tasumist saaks OÜ-lt Aruküla Arendus koheselt nõuda, ei viiks see võlausaldajate nõuete rahuldamiseni, kuna OÜ Aruküla Arendus on sisuliselt maksejõuetu äriühing, kelle majanduslik olukord ei võimalda täita isegi tema enda maksukohustusi 39 324.10 eurot. Puuduvad asjaolud, mille alusel oleks võimalik väita, et OÜ Aruküla Arendus varaline seisund 24. aprilliks 2018 paraneb. OÜ-l Aruküla Arendus puudub majandustegevus, puuduvad töötajad ja vara, mille abil oleks võimalik majandustegevust arendada. Koos määruskaebusega esitatud allkirjastamata EQ Ehitab OÜ raamatupidamisbilanss seisuga 30.11.2010 ei ole usaldusväärne. Jääb arusaamatuks aktiva artiklis „käibevara” rea „varud” all märgitud 33 257 465 krooni. Maksuhalduril, kohtutäituritel ega ajutisel halduril ei ole õnnestunud tuvastada võlgnikul mingeid varusid. Tegelikkusele ei vasta ka passiva artiklis „kohustused” rea „maksuvõlad” all märgitud 129 453 krooni. Maksukohustuslaste registri andmetel moodustas 30.11.2010 seisuga võlgniku maksuvõlg koos intressidega ca 15 700 000 krooni. Kui kajastada õigesti ja kooskõlas raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetega võlgniku vara ja kohustuste vahekorda, siis ilmneb, et viimase vara ei kata tema kohustusi, mistõttu on võlgnik maksejõuetu ka PankrS § 1 lg 3 tähenduses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 09.12.2010 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud määruse tühistamise aluseks.
9.Maakohus on õigesti leidnud, et võlgnik on maksejõuetu ja seetõttu tuleb tema pankrot PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada. Vastavalt PankrS § 1 lg-le 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et võlgnik on maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 kui ka PankrS § 1 lg 3 tähenduses. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtub, et võlgnikul on käibevara 8.25 krooni Nordea Pank finland PLC Eesti filiaalis ning materiaalset põhivara on väärtusega 300 000 krooni (s.o kinnistu XXX , millele on seatud hüpoteegid summas 2 600 000 ja 1 300 000 AS SEB Pank kasuks). Võlgniku kohustused moodustavad kokku vähemalt 17 064 359 krooni, sh maksuvõlg summas 15 734 970 krooni. Maksuhaldur on võlgniku maksukohustuste määramiseks teinud 27.01.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/6479-10 ja 09.02.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/9167-5. Võlgnik ei ole nimetatud maksuotsuseid vaidlustanud seaduses ettenähtud korras ja tähtajal, seega on tegemist kehtivate haldusaktidega, mis kuuluvad täitmisele. Eeltoodust tulenevalt ei ole määruskaebuse põhjendused, mis käsitlevad võlgniku vastuväiteid võlgniku maksukohustust määravate haldusaktide suhtes, asjakohased ja tuleb jätta tähelepanuta. Lisaks kinnitab võlgnik ka ise oma määruskaebuses, et võlgniku majandustegevus lõppes 2008. a. Samuti on võlgnikule tehtud 07.07.2010 hoiatusmäärus Tartu Maakohtu registriosakonnas 2008. a majandusaasta aruande esitamata jätmise eest. Seega on võlgniku majandustegevus lõppenud juba 2008. a, võlgniku vara ei kata tema kohustusi ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ringkonnakohus nõustub ka maakohus seisukohaga, et 25.04.2008 sõlmitud kinnistute müügileping ei ole aluseks pankroti väljakuulutamata jätmiseks, kuna nimetatud lepingust tulenev nõudeõigus ei võimalda võlausaldajate nõudeid rahuldada. Seetõttu puudus maakohtul alus jätta võlgniku pankrotti välja kuulutamata.
10.Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et pankroti väljakuulutamiseks puudub formaalne alus, viidates, et selleks, et üldse saaks võlausaldaja avalduse alusel pankrotti välja kuulutada, peab võlausaldaja PankrS § 10 lg-st 1 tulenevalt pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu, tuginedes mh ühele PankrS § 10 lg-s 2 toodud alustest. Ringkonnakohus märgib, et vastavalt PankrS § 31 lg-le 2 olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus. Seega PankrS § 31 lg 2 kohaselt on PankrS § 15 lg-s 3 nimetatud alused kohaldatavad füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamise otsustamisel. Määruskaebuse esitaja on juriidilisest isikust võlgnik ning sel juhul on kohaldatav PankrS § 31 lg 1, mille kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Vastuväited, mis on seotud PankrS § 10 lg-s 2 ja § 15 lg-s 3 toodud alustega, sh vastuväide, et pankrotiavalduse esitanud
isik on ise annulleerinud 25.07.2008 pankrotihoiatuses kirjeldatud nõuded ning täitemenetluses ei ole nõuded jäänud rahuldamata vara puudumise tõttu ja samuti pole täitemenetluses ilmnenud, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks, oli määruskaebuse esitajal kui juriidilisest isikust võlgnikul võimalik esitada ajutise halduri nimetamiseks toimunud eelistungil, kuid käesolevas menetlusetapis ei ole enam võimalik tagasi pöörduda PankrS § 15 lg 3 aluste juurde. Ringkonnakohus saab pärast pankroti väljakuulutamist üksnes hinnata, kas võlgnik on maksejõuetu, mis on piisav juriidilise isiku pankroti väljakuulutamiseks PankrS § 31 lg 1 alusel. Kohus on tuvastanud, et määruskaebuse esitaja on maksejõuetu ning seetõttu on lähtuvalt PankrS § 31 lg-st 1 õigesti määruskaebuse esitaja pankrot välja kuulutatud.
11.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.