Narva linna avaldus täisealisele isikule eestkoste määramise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
23.märtsil 2011.a.
Istungil osalenud isikud
Avaldaja: Narva Linna Sotsiaalabiameti kaudu (rk 75009148, asukoht Linda 4, 20309 Narva; e-post [email protected]) Avaldaja esindaja: Svetlana Timofejeva (e-post: [email protected]); Puudutatud isiku L N esindaja: Vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (e-post: [email protected]) Puudutatud isik: L N (IK XXX, Elukoht: XXX); Puudutatud isik: M N (IK XXX, elukoht: XXX). Puudutatud isik: A N (IK XXX, elukoht: XXX).
Resolutsioon
1.Avaldus rahuldada.
2.Seada L N (isikukood XXX, elukoht: XXX) üle eestkoste kuni 22.03.2016.a ning määrata tema eestkostjaks M N (isikukood XXX, elukoht: XXX), kellele anda esindusõigus eestkostetava L N suhtes kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. 1 (5)
M N on L N seaduslik esindaja ning on kohustatud: kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, samuti hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid (PKS § 206 lg 1); teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele, kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada (PKS § 206 lg 2); esitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta hiljemalt
31.aprillil 2011.a. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta (PKS § 202, § 184); esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku aruande oma ülesannete täitmisest eelneva aasta kohta hiljemalt järgneva aasta 31. jaanuaril. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid (PKS § 202, § 194 lg 2); teatama kohtule oma elukoha muutusest (PKS § 202, § 193 lg 1).
5.Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 23. märtsil 2016.a.
6.Kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada.
7.L N on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.
8.Jätta kõik avaldaja menetluskulud tema enda kanda.
9.Jätta L N esindaja kulud ning asjas määratud kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda.
10.Saata kohtumäärus avaldajale, L N esindajale ning M N täitmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumäärus jõustub selle eestkostjale kättetoimetamisega. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.Narva linn (Sotsiaalabiameti kaudu) esitas 30. novembril 2010.a Viru Maakohtule avalduse täisealisele L N üle eestkoste seadmiseks. Avalduse kohaselt L N põeb vaskulaarset dementsust ning ta ei ole võimeline tegema iseseisvalt mingeid tehinguid ning ei tule toime iseseisva eluga. Avaldaja on seisukohal, et psüühikahäire tõttu L N ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida, mis põhjendab temale eestkostja määramise vajadust.
2.Viru Maakohtu 15.06.2007 määrusega seati L N üle eestkoste kuni 15.06.2010. Viru Maakohtu poolt määratud tähtaeg on möödunud ja seetõttu on vaja uuesti määrata L N üle eestkostja. Avaldaja palub lähtudes L N terviseseisundist seada L N üle eestkoste ja määrata 2 (5)
2-10-59937 eestkostjaks M N, kellele anda esindusõigust kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. M N tervise seisund võimaldab tal olla eestkostjaks. Menetluse käik
3.Viru Maakohtu 27.12.2010.a kohtumäärusega määrati L N riigi õigusabi osutaja. Eesti Advokatuuri juhatus nimetas kohtumääruse alusel esindajaks vandeadvokaat Tiina Mare Hiob.
4.Viru Maakohtu 27.12.2010.a kohtumäärusega määrati asjas kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Puudutatud isiku esindaja seisukoht
5.14. jaanuaril 2011.a kuulas esindaja ära puudutatud isiku L N ja eestkostja kandidaadi M N. 24.01.2011 esitatud seisukohas puudutatud isiku L N esindaja on veendunud, et ei ole suuteline raske haiguse tõttu oma elu iseseisvalt korraldama, tegema tehinguid, sh pisitehinguid, ei ole võimeline osalema valimistel ega mõistma perekonnaõiguslikke tehingute tähendust. M N kinnitusel vajab L N ööpäevaringset hoolt ja kõrvalabi. L N oli 6 aastat tagasi tehtud puusaliigese operatsioon ning peale seda isik enam voodist ei tõuse. Esindaja leiab, et eestkoste seadmine on põhjendatud, avaldus tuleb rahuldada ning määrata L N eestkostja varaliste õiguste ja isiklike huvide kaitseks viieks aastaks. Esindaja on arvamusel, et M N on sobiv eestkostja kandidaat. Ekspertiisi akt
6.09.03.2011 esitatud ekspertiisi aktist nr 39 tuleneb, et L N kannatab sügava nõrgamõistlikkuse (dementsuse) all. L N oma vaimse seisundi tõttu ei ole võimeline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid. Psüühiline seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust. Ekspert Ilona Kalugina leiab, et uuritavat pole võimalik ära kuulata kohtuistungil ega tema tavalises keskkonnas ning L N tema tervisliku seisundi tõttu tuleb määrata eestkostja. Eestkostet vajab L N oma elupäevade lõpuni, kuna seisundi paranemine pole võimalik. Asjast puudutatud isiku A N ́i seisukoht
7.Puudutatud isik A N esitas 13.01.2011 avalduse, mille kohaselt ta on nõus L N M N eestkostjaks määramisega. Puudutatud isiku, kellele eestkostja määramist taotletakse, ärakuulamine
8.TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulab kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. TsMS § 524 lg 5 p 1 kohaselt kohus ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed.
9.09.03.2011 esitatud ekspertiisi aktist nr 39 tuleneb, et L. N pole võimalik ära kuulata kohtuistungil ega tema tavalises keskkonnas.
3 (5)
2-10-59937
10.Lähtudes ekspertiisiaktist ei pidanud kohus võimalikuks L. N ärakuulamist. Tema tahe on välja selgitatud riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu. Asjast puudutatud isiku M N seisukoht
11.13.01.2011 esitatud avalduse kohaselt on M N nõus olema L N eestkostjaks.
12.M N teatas kohtule, et ta on nõus ja suuteline täitma eestkostja ülesandeid ja suudab eestkostjana kaitsta L N õigusi ja huve nõuetekohaselt. Kohtumääruse põhjendused
13.Kohus tutvunud avaldusega, puudutatud isiku ja menetlusosalise esindajate seletustega, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
14.Avaldaja nõudeks on täisealise isiku üle eestkoste seadmine. Alates 01.07.2002.a kehtima hakanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause alusel isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.
15.Avalduse juurde lisatud psühhiaatri Ilona Kalugina psühhiaatria kabineti ambulatoorse kaardi väljavõtte kohaselt on L N vaskulaarne dementsus. (t. lk. 3).
16.TsMS §229 lg2 alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus. SA Narva Haigla ekspert Ilona Kalugina poolt 09.03.2011.a koostatud ekspertiisiakti nr 39 kohaselt kannatab sügava nõrgamõistlikkuse (dementsuse) all. L N ei ole suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid. Ekspert leiab, et L N vajab eestkostja määramist oma elupäevade lõpuni (t. lk 32-33).
17.Kuni 01.07.2010.a kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud PKS § 210 lg 1 näeb ette, et sama seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb antud juhul kohaldada alates 01.07.2010.a jõustunud perekonnaseadust.
18.PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. PKS § 206 lg 1 kohaselt, eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenust.
19.Avaldaja on põhjendanud eestkoste seadmist muu hulgas ka eestkostet vajava isiku nimel tehingute tegemise vajadusega. Menetlusosalised on nõustunud eestkostja määramisega. Kohus hinnanud esitatud tõendeid, nõustub avaldusega. Eestkostjaks määratav isik tegelikult 4 (5)
2-10-59937 täidab eestkostja ülesandeid. Avaldaja esindaja ja asjast puudutatud isiku on teatanud, et teisi isikuid, keda saaks alternatiivselt eestkostjaks määrata, ei ole.
20.PKS § 174 lg 2 sätestatud asjaolusid, mille kohaselt M N ei saa määrata eestkostjaks, kohus ei tuvastanud. Et M N saaks teha eestkostet vajava isiku nimel tehingud, kohus rahuldab avalduse ja TsMS § 526 lg 2, lg 3 alusel määrab teda eestkostjaks eestkostetava kõigi asjade ajamiseks kuni 23.03.2016.a. Kohus otsustab eestkoste pikendamise avaldaja või eestkostja avalduse alusel, kui selleks ajaks ei ole ära langenud edaspidine eestkoste vajadus.
21.Vastavalt TsMS § 526 lg 5 kohus keelab L N kõikide tehingute tegemise, eestkostetav tunnistatakse valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Menetluskulud
22.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
23.Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel 12,78 eurot riigilõivu. TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel jätab kohus avaldaja tasutud menetluskulud tema enda kanda.
24.TsMS § 172 lg 3 teise lause järgi isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Selle säte alusel kohus jätab kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda.
25.Kuna Viru Maakohtu 27.12.2010.a kohtumäärusega määrati eestkoste seadmise menetluses esindaja ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud, siis TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel jätab kohus ka esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.
26.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alusel TsMS, § 525 lg 1, lg2, § 526, § 531 lg 1, lg 2, § 661 lg 2 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.