Narva linna avaldus täisealisele isikule eestkoste määramise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
22.märtsil 2011.a.
Istungil osalenud isikud
Avaldaja: Narva Linna Sotsiaalabiameti kaudu (rk 75009148, asukoht Linda 4, 20309 Narva; e-post [email protected]) Avaldaja esindaja: Svetlana Timofejeva (e-post: [email protected]); Puudutatud isiku A T ́i esindaja: Vandeadvokaat Anti Aasmaa (e-post: advokaadibü[email protected]) Puudutatud isik: A T (IK XXX, elukoht: XXX); Puudutatud isik: N T (IK XXX, elukoht: XXX). Puudutatud isik: S T (IK XXX, elukoht: XXX).
Resolutsioon
1.Avaldus rahuldada.
2.Seada A T ́i (isikukood XXX, elukoht: XXX) üle eestkoste kuni 22.03.2016.a ning määrata tema eestkostjaks N T (isikukood XXX, elukoht: XXX), kellele anda esindusõigus eestkostetava A T ́i suhtes kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. 1 (5)
N T on A T ́i seaduslik esindaja ning on kohustatud: kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, samuti hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid (PKS § 206 lg 1); teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele, kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada (PKS § 206 lg 2); esitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta hiljemalt
31.aprillil 2011.a. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta (PKS § 202, § 184); esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku aruande oma ülesannete täitmisest eelneva aasta kohta hiljemalt järgneva aasta 31. jaanuaril. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid (PKS § 202, § 194 lg 2); teatama kohtule oma elukoha muutusest (PKS § 202, § 193 lg 1).
5.Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 22. märtsil 2016.a.
6.Kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada.
7.A T on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.
8.Jätta kõik avaldaja menetluskulud tema enda kanda.
9.Jätta A T ́i esindaja kulud ning asjas määratud kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda.
10.Saata kohtumäärus avaldajale, A T ́i esindajale, asjast puudutatud isikule teadmiseks ning N T täitmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumäärus jõustub selle eestkostjale kättetoimetamisega. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.Narva linn (Sotsiaalabiameti kaudu) esitas 17. detsembril 2010.a Viru Maakohtule avalduse täisealisele A T’i üle eestkoste seadmiseks. Avalduse kohaselt A T ́il on sügav vaimne alaareng ning ta ei ole võimeline tegema iseseisvalt mingeid tehinguid ning ei tule toime iseseisva eluga.
2.Avaldaja palus seada A T ́i üle eestkoste ja määrata eestkostjaks N T. Menetluse käik 2 (5)
2-10-63828
3.Viru Maakohtu 27.12.2010.a kohtumäärusega määrati A T`ile riigi õigusabi osutaja. Eesti Advokatuuri juhatus nimetas kohtumääruse alusel esindajaks vandeadvokaat Anti Aasmaa.
4.Viru Maakohtu 27.12.2010.a kohtumäärusega määrati asjas kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Ekspertiisi teostajaks määrati SA Narva Haigla. Puudutatud isiku esindaja seisukoht
5.21. jaanuaril 2011.a kuulas esindaja ära puudutatud isiku A T ja eestkostja kandidaadi N T. 24.01.2011 esitatud seisukohas puudutatud isiku A T esindaja on veendumusel, et A T ́i üle on vajalik eestkoste seadmine viieks aastaks. A T on kogu oma elu elanud koos emaga, kes hoolitseb tema eest igapäevaselt. A T ei saa aru raha vääringutest. Esindaja palus määrata A T ́ile eestkostjaks N T. Esindaja on arvamusel, et N T on sobiv eestkostja kandidaat. Ekspertiisi akt
6.11.03.2011 esitatud ekspertiisi aktist nr 42 tuleneb, et A T kannatab sügava vaimse alaarengu all, mis on tingitud laste tserebraalsest paralüüsist. A T pole suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid. Vaimse seisundi tõttu pole ta võimeline teostama valimisõigust. Ekspert Ilona Kalugina leiab, et uuritavat pole võimalik ära kuulata kohtuistungil ega tema tavalises keskkonnas ning A T tema tervisliku seisundi tõttu tuleb määrata eestkostja. Eestkostet vajab A T oma elupäevade lõpuni, kuna seisundi paranemine ei ole võimalik. Puudutatud isiku, kellele eestkostja määramist taotletakse, ärakuulamine TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulab kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. TsMS § 524 lg 5 p 1 kohaselt kohus ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed. 11.03.2011 esitatud ekspertiisi aktist nr 42 tuleneb, et A. T pole võimalik ära kuulata kohtuistungil ega tema tavalises keskkonnas. Lähtudes ekspertiisiaktist ei pidanud kohus võimalikuks A. T ärakuulamist. Tema tahe on välja selgitatud riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu. Asjast puudutatud isiku N T seisukoht
7.Puudutatud isik N T esitas 18.01.2011 avalduse, mille kohaselt ta on nõus olema A T ́i eestkostjaks.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus tutvunud avaldusega, puudutatud isiku ja menetlusosalise esindajate seletustega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamise.
9.Avaldaja nõudeks on täiseilse isiku üle eestkoste seadmine. Alates 01.07.2002.a kehtima hakanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause alusel isikul, kes 3 (5)
2-10-63828 vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.
10.Avalduse juurde lisatud psühhiaatri Vladimir Savin ́i psühhiaatria kabineti ambulatoorse kaardi väljavõtte kohaselt on A T ́le määratud 100 % töövõimetus ja sügav puue. (t. lk. 3).
11.TsMS §229 lg2 alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus. SA Narva Haigla ekspert Ilona Kalugina poolt 11.03.2011.a koostatud ekspertiisiakti nr 42 kohaselt kannatab sügava vaimse alaarengu all. A T ei ole suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid. Eksperdi arvamusel vajab A T eestkostet oma elupäevade lõpuni, kuna seisundi paranemine ei ole võimalik (t. lk 30-31). 12 Kuni 01.07.2010.a kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud PKS § 210 lg 1 näeb ette, et sama seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb antud juhul kohaldada alates 01.07.2010.a jõustunud perekonnaseadust.
13.PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. PKS § 206 lg 1 kohaselt, eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenust.
14.Avaldaja on põhjendanud eestkoste seadmist muu hulgas ka eestkostet vajava isiku nimel tehingute tegemise vajadusega. Menetlusosalised on nõustunud eestkostja määramisega. Kohus hinnanud esitatud tõendeid, nõustub avaldusega. Eestkostjaks määratav isik tegelikult täidab eestkostja ülesandeid. Avaldaja esindaja ja asjast puudutatud isiku N T on teatanud, et teisi isikuid, keda saaks alternatiivselt eestkostjaks määrata, ei ole.
15.PKS § 174 lg 2 sätestatud asjaolusid, mille kohaselt N T ei saa määrata eestkostjaks, kohus ei tuvastanud Et N T saaks teha eestkostet vajava isiku nimel tehingud, kohus rahuldab avalduse ja TsMS § 526 lg 2, lg 3 alusel määrab teda eestkostjaks eestkostetava kõigi asjade ajamiseks kuni 22.03.2016.a. Kohus otsustab eestkoste pikendamise avaldaja või eestkostja avalduse alusel, kui selleks ajaks ei ole ära langenud edaspidine eestkoste vajadus.
16.Vastavalt TsMS § 526 lg 5 kohus keelab A T kõikide tehingute tegemise, eestkostetav tunnistatakse valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.
Menetluskulud 4 (5)
2-10-63828
17.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
18.Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel 12,78 eurot riigilõivu. TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel jätab kohus avaldaja tasutud menetluskulud tema enda kanda.
19.TsMS § 172 lg 3 teise lause järgi isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Selle säte alusel kohus jätab kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda.
20.Kuna Viru Maakohtu 27.12.2010.a kohtumäärusega määrati eestkoste seadmise menetluses esindaja ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud, siis TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel jätab kohus ka esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.
21.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alusel TsMS, § 525 lg 1, lg2, § 526, § 531 lg 1, lg 2, § 661 lg 2 sätete kohaselt.