Narva linna avaldus täisealisele isikule eestkoste määramise nõudes
Istungil osalenud isikud
Avaldaja: Narva Linna Sotsiaalabiameti kaudu (rk 75009148, asukoht Linda 4, 20309 Narva; e-post: [email protected]) Avaldaja esindaja: Jelena Valliste (e-post: [email protected]); Puudutatud isik: L K (IK XXX, viibib SA-s NarvaJõesuu Hooldekodu aadressil Metsa 5, Narva-Jõesuu); Puudutatud isiku L K esindaja: vandeadvokaat Anti Aasmaa (e-post: advokaadibü[email protected]) Puudutatud isik: L Z (IK XXX, elukoht: XXX).
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada.
2.Seada L K (isikukood XXX, asukoht: SA Narva-Jõesuu Hooldekodu aadressil Metsa 5, Narva-Jõesuu) üle eestkoste kuni 22.03.2016.a ning määrata tema eestkostjaks L Z (isikukood XXX, elukoht: XXX), kellele anda esindusõigus eestkostetava L K suhtes kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.
3.Keelata L K kõikide tehingute tegemise.
4.L Z on L K seaduslik esindaja ning on kohustatud: • kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, samuti hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid (PKS § 206 lg 1); 1 (5)
2-10-56670 teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele, kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada (PKS § 206 lg 2); esitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta hiljemalt
31.aprillil 2011.a. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta (PKS § 202, § 184); esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku aruande oma ülesannete täitmisest eelneva aasta kohta hiljemalt järgneva aasta 31. jaanuaril. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid (PKS § 202, § 194 lg 2); teatama kohtule oma elukoha muutusest (PKS § 202, § 193 lg 1).
5.Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 22. märtsil 2016.a.
6.Kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada.
7.L K on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.
8.Jätta kõik avaldaja menetluskulud tema enda kanda.
9.Jätta L K esindaja kulud ning asjas määratud kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda.
10.Saata kohtumäärus avaldajale, L K esindajale ning L Z täitmiseks.
Edasikaebamise kord Kohtumäärus jõustub selle eestkostjale kättetoimetamisega. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.Narva linn (Sotsiaalabiameti kaudu) esitas 15. novembril 2010.a Viru Maakohtule avalduse täisealisele L K üle eestkoste seadmiseks. Avalduse kohaselt L K põeb alkohoolset dementsust ning ta ei ole võimeline tegema iseseisvalt mingeid tehinguid ning ei tule toime iseseisva eluga. Avaldaja on seisukohal, et psüühikahäire tõttu L K ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida, mis põhjendab temale eestkostja määramise vajadust.
2.Avaldaja palub lähtudes L K terviseseisundist seada L K üle eestkoste ja määrata eestkostjaks L Z, kellele anda esindusõigust kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.
Menetluse käik
3.Viru Maakohtu 25.11.2010.a kohtumäärusega määrati L K riigi õigusabi osutaja. Eesti Advokatuuri juhatus nimetas kohtumääruse alusel esindajaks vandeadvokaat Anti Aasmaa.
2 (5)
2-10-56670
4.Viru Maakohtu 27.01.2011.a kohtumäärusega määrati asjas kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Ekspertiisi teostajaks määrati SA Narva Haigla. Puudutatud isiku esindaja seisukoht
5.10. detsembril 2010.a kuulas esindaja ära puudutatud isiku L K ja eestkostja kandidaadi L Z. 12.12.2010 esitatud seisukohas puudutatud isiku L K esindaja on veendumusel, et L K tajub ümbritsevat adekvaatselt ning samuti saab aru keskkonnast kus ta elab. L K saab kätte 15 % pensionist, mille eest teeb ise tehinguid. L K ei vaielnud eestkoste seadmisele. Esindaja leiab, et kuivõrd isik orienteerub ajas ja kohas, on tema suhtes eestkoste seadmine põhjendatud üksnes juhul kui vastavad eeldused tuvastatakse ekspertiisiga. Kuivõrd L K tunneb rahaväärtust, tuleb talle jätta alles pisitehingute tegemise õigus kuni ca 47,93 euro eest kuus. Esindaja on arvamusel, et L Z on sobiv eestkostja kandidaat. Ekspertiisi akt
6.28.02.2011 esitatud ekspertiisi aktist nr 27 tuleneb, et L K kannatab orgaanilise dementsuse all. L K on mälu ja intellekt alanenud, huvide ring piiratud, haiguskriitika puudub. L K pole suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid. Psüühiline seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust. Ekspert Vladimir Savin leiab, et uuritavat pole võimalik ära kuulata kohtuistungil ega tema tavalises keskkonnas ning L K tema tervisliku seisundi tõttu tuleb määrata eestkostja. Eestkostja peab aitama uuritavat olmeprobleemide lahendamisel, korraldama tema rahaasju, tegema tehinguid ja kontrollima ravimite kasutamist. Asjast puudutatud isiku Liudmila Zueva seisukoht
7.Puudutatud isik L Z esitas 03.12.2010 avalduse, mille kohaselt ta on nõus olema L K eestkostjaks. L Z teatas, et ta teab rida probleeme, mis on seotud L K. L Z on nõus eestkostja määramisega isiku varaliste õiguste ja huvide kaitseks viieks aastaks. Avaldaja esindaja ärakuulamine
8.Kohus kuulas 21.03.2011 ära avaldaja esindaja Jelena Valliste telefoni teel. Avaldaja esindaja teatas kohtule, et avaldaja jääb oma avalduse juurde ning palub määrata L K eestkostjaks L Z viieks aastaks. Avaldaja esindaja palus lahendada avaldus kirjalikus menetluses.
Puudutatud isiku, kellele eestkostja määramist taotletakse, ärakuulamine TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulab kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. TsMS § 524 lg 5 p 1 kohaselt kohus ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed.
3 (5)
2-10-56670 28.02.2011 esitatud ekspertiisi aktist nr 27 tuleneb, et L. K pole võimalik ära kuulata kohtuistungil ega tema tavalises keskkonnas. Lähtudes ekspertiisiaktist ei pidanud kohus võimalikuks L. K ärakuulamist. Tema tahe on välja selgitatud riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu. Eeskostja kandidaadi L Z ärakuulamine
9.Kohus kuulas 21.03.2011 ära eestkostja kandidaadi L Z telefoni teel. L Z kinnitas, et ta on nõus olema L K eestkostjaks. L Z teatas kohtule, et L K on nõus sellega, et kohus määrab tema eestkostjaks L Z. Kohtumääruse põhjendused
10.Kohus tutvunud avaldusega, puudutatud isiku ja menetlusosalise esindajate seletustega, kuulanud ära puudutatud isikud, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
11.Avaldaja nõudeks on täisealise isiku üle eestkoste seadmine. Alates 01.07.2002.a kehtima hakanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause alusel isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.
12.Avalduse juurde lisatud psühhiaatri Vladimir Savin ́i psühhiaatria kabineti ambulatoorse kaardi väljavõtte ja ekspertiisiakti kohaselt on L K määratud 100 % töövõimetus ja alkohoolne dementsus. (t. lk. 3, 36-37).
13.TsMS § 229 lg 2 alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus. SA Narva Haigla ekspert Vladimir Savin ́i poolt 28.02.2011.a koostatud ekspertiisiakti nr 27 kohaselt kannatab all orgaanilise dementsuse all. L K ei ole suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid. Eksperdi arvamusel eestkostja peab aitama uuritavat olmeprobleemide lahendamisel, korraldama tema rahaasju, tegema tehinguid ja kontrollima ravimite kasutamist. Ekspert leiab, et L K vajab eestkostja määramist (t. lk 36-38). 14 Kuni 01.07.2010.a kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud PKS § 210 lg 1 näeb ette, et sama seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb antud juhul kohaldada alates 01.07.2010.a jõustunud perekonnaseadust.
15.PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. PKS § 206 lg 1 kohaselt, eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke 4 (5)
2-10-56670 õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenust.
16.Avaldaja on põhjendanud eestkoste seadmist muu hulgas ka eestkostet vajava isiku nimel tehingute tegemise vajadusega. Menetlusosalised on nõustunud eestkostja määramisega. Kohus hinnanud esitatud tõendeid, nõustub avaldusega. Eestkostjaks määratav isik tegelikult täidab eestkostja ülesandeid. Avaldaja esindaja ja asjast puudutatud isiku on teatanud, et teisi isikuid, keda saaks alternatiivselt eestkostjaks määrata, ei ole.
17.PKS § 174 lg 2 sätestatud asjaolusid, mille kohaselt L Z ei saa määrata eestkostjaks, kohus ei tuvastanud. Et L Z saaks teha eestkostet vajava isiku nimel tehingud, kohus rahuldab avalduse ja TsMS § 526 lg 2, lg 3 alusel määrab teda eestkostjaks eestkostetava kõigi asjade ajamiseks kuni 22.03.2016.a. Kohus otsustab eestkoste pikendamise avaldaja või eestkostja avalduse alusel, kui selleks ajaks ei ole ära langenud edaspidine eestkoste vajadus.
18.Vastavalt TsMS § 526 lg 5 kohus keelab L K kõikide tehingute tegemise, eestkostetav tunnistatakse valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Menetluskulud
19.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
20.Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel 12,78 eurot riigilõivu. TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel jätab kohus avaldaja tasutud menetluskulud tema enda kanda.
21.TsMS § 172 lg 3 teise lause järgi isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Selle säte alusel kohus jätab kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda.
22.Kuna Viru Maakohtu 25.11.2010.a kohtumäärusega määrati eestkoste seadmise menetluses esindaja ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud, siis TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel jätab kohus ka esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.
23.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alusel TsMS, § 525 lg 1, lg2, § 526, § 531 lg 1, lg 2, § 661 lg 2 sätete kohaselt.