N B avaldus täisealisele isikule eestkoste määramise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad:
Avaldaja: N B (IK XXX, elukoht: XXX) Puudutatud isikud: O V (IK XXX, elukoht: XXX) O V esindaja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev (OÜ Ida-Viru Advokaadibüroo, asukoht Rakvere 5a, Jõhvi; e-post: [email protected]) Narva linn (Narva Linna Sotsiaalabiameti kaudu) (rk 75009148, asukoht Linda 4, 20309 Narva; e-post [email protected]) esindaja: Jelena Valliste G V (IK XXX, elukoht: XXX) V V (IK XXX, elukoht: XXX)
Resolutsioon
1.Avaldus rahuldada.
2.Seada O V (IK XXX, elukoht: XXX) üle eestkoste kuni 22.03.2016.a ning määrata tema eestkostjaks N B (isikukood XXX, elukoht: XXX), kellele anda esindusõigus eestkostetava O V suhtes kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.
3.Keelata O V kõikide tehingute tegemise.
4.N B on O V seaduslik esindaja ning on kohustatud: kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, samuti hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid (PKS § 206 lg 1);
2-10-53038 teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele, kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada (PKS § 206 lg 2); esitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta hiljemalt
22.aprillil 2011.a. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta (PKS § 202, § 184); esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku aruande oma ülesannete täitmisest eelneva aasta kohta hiljemalt järgneva aasta 31. jaanuaril. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid (PKS § 202, § 194 lg 2); teatama kohtule oma elukoha muutusest (PKS § 202, § 193 lg 1).
5.Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 22. märtsil 2016.a.
6.Kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada.
7.O V on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.
8.Jätta kõik avaldaja menetluskulud tema enda kanda.
9.Jätta O V esindaja kulud ning asjas määratud kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda.
10.Saata kohtumäärus asjast puudutatud isikutele, O V esindajale teadmiseks ning N B täitmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumäärus jõustub selle eestkostjale kättetoimetamisega. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.N B esitas 13. oktoobril 2010.a Viru Maakohtule avalduse täisealisele O V üle seatud eestkoste ja eestkostja ametiaja pikendamiseks. Avalduse kohaselt O V on puudega lapsepõlvest, tal on purunenud vaimne aktiivsus, ta ei suuda üksinda elada, vajab pidevat kõrvalist abi, ei saa teostada ise tehinguid. Avaldaja on seisukohal, et lähtudes O V tervise seisundist tuleb talle anda esindusõigust kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.
2.Narva Linnakohtu 06.02.2003.a. otsusega asjas nr. 2-1951/02 O V eestkostjaks oli määratud N B. Avaldaja palus määrata ennast O V eestkostjaks PKS § 203 lg 1,3,4, §204 lg 1, 4 alusel. Menetluse käik
2 (6)
2-10-53038
3.Viru Maakohtu 20.10.2010.a kohtumäärusega määrati O V riigi õigusabi osutaja. Eesti Advokatuuri juhatus nimetas kohtumääruse alusel esindajaks vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev.
4.16.10.2010 esitas avalduse V V, kes on O V isa. Oma avalduses nõustub V V N B eestkostjaks määramisega O V üle. Asjast puudutatud isiku Narva Linna Sotsiaalabiameti seisukoht
5.11.11.2010 esitas Narva Linna Sotsiaalabiamet kirjaliku seisukoha. Seisukoha kohaselt leiab Narva linn, et vaimse haigestumise tõttu ei ole suuteline O V aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, ta pole võimeline oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid. Narva linn on seisukohal, et eestkostjale tuleb anda esindusõigust eestkostetava O V suhtes kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.
6.Narva linn arvab, et O V üle eestkoste vajadus ei ole ära langenud, avaldaja tunneb O V vajadusi ja oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib kohtu poolt määratud ülesannetes O V huve ja õigusi kaitsma. O V esindaja arvamus
7.Esindaja külastas 18.10.2010 esindatavat tema elukohas XXX. Esindaja arvamuse kohaselt vajab O V pidevat kontrolli ja hoolitsust. O V ei tea, kui vana ta on, ei allu õppimisele, ei oska lugeda ega kirjutada. Arengutase vastab 5-aastase lapse tasemele. N B kinnitas esindajale oma nõusolekut olla O V eestkostjaks. Esindaja märgib, et avaldusele lisatud dokumentidest nähtub, et O V tervislik seisund ei ole muutunud ning eestkoste vajadus ei ole langenud.
8.O V toimunud suhtlemise tulemusel, eestkostja N B toimunud vestluste alusel ning võttes arvesse tsiviilasja materjale ja enda vahetut muljet, on vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev arvamusel, et O V vajab eestkostet oma huvide ja õiguste kaitsmiseks. O V ei ole võimeline igapäevaeluga toime tulla ning vajab kõrvalabi ja järelvalvet. Esindaja palub avaldus rahuldada, seada O V üle eestkoste viieks aastaks, määrata tema eestkostjaks N B. Ekspertiisiakt
9.Viru Maakohtu 27.01.2011 määrusega määrati kohtupsühhiaatriline ekspertiis O V suhtes. 28.02.2011 esitatud ekspertiisi aktist nr 34 tuleneb, et O V pole suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid. Vaimse seisundi tõttu pole ta võimeline teostama valimisõigust. Ekspert Ilona Kalugina leiab, et uuritavat pole võimalik ära kuulata kohtuistungil ega tema tavalises keskkonnas ning O V tema tervisliku seisundi tõttu tuleb määrata eestkostja. Eestkostet vajab O V oma elupäevade lõpuni, kuna seisundi paranemine pole võimalik. Puudutatud isiku, kellele eestkostja määramist taotletakse, ärakuulamine TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulab kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. TsMS § 524 lg 5 p 1 kohaselt kohus ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult 3 (6)
2-10-53038 ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed. 28.02.2011 esitatud ekspertiisi aktist nr 34 tuleneb, et O. V pole võimalik ära kuulata kohtuistungil ega tema tavalises keskkonnas. Lähtudes ekspertiisiaktist ei pidanud kohus võimalikuks O. V ärakuulamist. Tema tahe on välja selgitatud riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu. Kohtumääruse põhjendused
10.Kohus tutvunud avaldusega, puudutatud isiku ja menetlusosaliste esindajate seletustega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja Täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 9 lg 2 alusel kohus peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 526 lõike 2 punkti 5 järgi otsustama eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama seaduse paragrahvi 9 lg 2 määrab, et kui täisealisele isikule on enne käesoleva seaduse jõustumist määratud tähtajatult eestkostja, loetakse ajaks, millal kohus peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 526 lõike 2 punkti 5 järgi hiljemalt otsustama eestkoste lõpetamise või pikendamise, 2011. aasta 1. jaanuar. Seoses sellega, et avaldus ei olnud lahendatud enne 2011a. 1. jaanuarit, lõppesid eestkostja volitused ja antud asjas tuleb lahendada eestkostja seadmise vajadus O V üle.
12.Avaldaja nõudeks on täiseilse isiku üle eestkoste seadmine. Alates 01.07.2002.a kehtima hakanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause alusel isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.
13.Psühhiaatri Ilona Kalugina poolt esitatud ekspertsisiakti kohaselt on O V raske vaimne alaareng.
14.Kuni 01.07.2010.a kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud PKS § 210 lg 1 näeb ette, et sama seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb antud juhul kohaldada alates 01.07.2010.a jõustunud perekonnaseadust.
15.PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. PKS § 206 lg 1 kohaselt, eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenust. 4 (6)
2-10-53038
16.Avaldaja on põhjendanud eestkoste seadmist muu hulgas ka eestkostet vajava isiku nimel tehingute tegemise vajadusega. Menetlusosalised on nõustunud eestkostja määramisega. Kohus hinnanud esitatud tõendeid, nõustub avaldusega. Eestkostjaks määratav isik tegelikult täidab eestkostja ülesandeid. Avaldaja ja asjast puudutatud isiku esindaja on teatanud, et teisi isikuid, keda saaks alternatiivselt eestkostjaks määrata, ei ole. 17.Eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. PKS § 174 lg 2 sätestatud asjaolusid, mille kohaselt N B ́t ei saa määrata eestkostjaks, kohus ei tuvastanud.
18.O V esindaja on arvamusel, O V üle eestkoste seadmine on tema huvides, ta ei ole võimeline iseseisvalt kaitsma oma õigusi ja huve ning vajab eestkoste seadmist.
19.Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. 20.Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada O V kõigi asjade ajamiseks, kohus keelab O V kõikide tehingute tegemise ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et ta on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.
21.PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus seab O V üle eestkoste tähtajaga 5 aastat, s.o kuni 22.03.2016.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise.
22.TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. TsMS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Menetluskulud
23.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 5 (6)
2-10-53038
24.Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel 12,78 eurot riigilõivu. TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel jätab kohus avaldaja tasutud menetluskulud tema enda kanda.
25.TsMS § 172 lg 3 teise lause järgi isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Selle säte alusel kohus jätab kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda.
26.Kuna Viru Maakohtu 20.10.2010.a kohtumäärusega määrati eestkoste seadmise menetluses esindaja ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud, siis TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel jätab kohus ka esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.
27.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alusel TsMS, § 525 lg 1, lg2, § 526, § 531 lg 1, lg 2, § 661 lg 2 sätete kohaselt.